Ruta käsitööd
Ruta käsitööd
Ma vajan käsitööd nagu õhku
24 Märts 2014
Mul on all niiskes keldris illegaalne alaealine võõrtööjõud, kes vorbib kleite kududa.

From Käsitöö 2014


Mina võtan kõik au endale ja kirjutan sellest siin Vivrut Designs Blogi
Ruta posted @ 13:13 - Link - kommentaarid (2)
23 Veebruar 2014
Kirjutan 1920-ndatest ja selle aja moest ja ehetest.
Kirjutan "Downton Abbeyst" ja kuidas see mind inspireerib.

From Vivrut Jewelry Spring 2014 - Downton Abbey


Kirjutan ka sellest, mis sellest inspiratsioonist siis lõpuks saab.

From Vivrut Jewelry Spring 2014 - Downton Abbey


Ja seda kõike ikka siin Vivrut Designs - Downton Abbey

Ruta posted @ 16:23 - Link - kommentaarid
20 Jaanuar 2014
Üks kleit valmis enne jõule veel. Seekord tütrele.

From Käsitöö 2013


Pikemalt saamisloost on võimalik lugeda taaskord siit : Vivrut Designs
Ruta posted @ 18:39 - Link - kommentaarid (9)
17 Jaanuar 2014
Valmis taaskord üks kleit. Alpakane, siidine.

From Käsitöö 2013


Pikemalt räägin sellest oma uues blogis.
Vivrut Designs

Kaege lahkelt perrä.

p.s. varasematest postitustest seal, leiab ka paar minu kirjutatud pitsimustrit, esitletuna väga kodukootud moel.
Ruta posted @ 21:45 - Link - kommentaarid (3)
15 November 2013
Reklameeriksin siinkohal ühte oma rohelist kleiti, mis valmis küll juba aastake tagasi, aga pildile jäi alles nüüd.

From Käsitöö 2013


Pikemalt kleidist ja selle saamisloost juba uues blogis:
Vivrut Designs
Ruta posted @ 23:29 - Link - kommentaarid (5)
24 Oktoober 2013
Head sõbrad!

Olen Isetegijas oma tegemisi jaganud juba ligi seitse aastat. Mitte, et mulle siin ei meeldiks, aga jõudis kätte aeg muudatusteks. Kolimiseks.
Nüüdseks saab minu tegemisi jälgida siin: http://vivrutdesigns.blogspot.com/
Olen rõõmus kui eksite edaspidi vahel mulle ka sinna külla.

Minu sügav kummardus Isetegija.net usinale tiimile ja suured tänud võimaldamaks siin oma tegemistest nii mitme aasta vältel aru anda. Jään Isetegija külaliseks kinldasti edasi.

* * *

Praegu ootab blogimist niipalju uut materjali, aga enda kättevõtmine on see kõige raskem töö.
Väikseks piilumiseks ühed kindad, millest plaan kohe varsti kirjutada lisaks uues blogis presenteeritud sallile.

From Käsitöö 2013


Mina ja sõrmkindad. Sellest anekdoodist siis järgmine kord juba uues kohas.

Nägemiseni!
Ruta posted @ 20:56 - Link - kommentaarid
15 Märts 2013
Enne kui see eelmisena presenteeritud peenvillane rätt üldse varrastelegi läks valmis mu veripunane peen meriinosall.

From Käsitöö 2013


Lõng jäi silma W&W poes ja koheselt oli selge, et poodi ma seda jätta ei saa. Lõng on 2/30 , seega veidi peenem kui mu tavaliselt kootud 2/28. Tulemus on väga hõrk ja pehme ja õrn.
Muster igavalt vana hea Silvia. Küll imeväikeste mugandustega.

From Käsitöö 2013


Äärepitsi mustri leidsin ühest netiavarustest silma jäänud albumist. Kust ma ta täpselt leidsin, mitte ei mäleta enam.

From Käsitöö 2013


From Käsitöö 2013


Nurgad ikka nii nagu ma ikka nurki teen. Meeldib just nii. Et muster keerab, ei mingit krookimist.

From Käsitöö 2013



Õige punane värv jääb ikka fotoobjektiivi vahendusel tabamata. Mitte ei tule see õige kraftine värv esile. Aga võin öelda, et ta on ikka nii punane kui üks punane üldse olla saab!
Punase kleidi ja punaste kingadega peaks killer-looki saama küll.

From Käsitöö 2013


From Käsitöö 2013


Ruta posted @ 20:35 - Link - kommentaarid (8)
12 Märts 2013
Tänu Sokikese heale vihjele oskan ma taaskord oma pildialbumis opereerida. Suured tänud Sulle veelkord Sokike! Ei ole mina nõus vanadest harjumustest loobuma.

Niisiis räägin selle aastanumbri sees valminud väheke etnohõngulisemast Haapsalu rätist. Ta polnud küll selle aasta esimene, aga valmis enamvähem Vabariigi aastapäevaks, seega väärib esmalt mainimist.

From Käsitöö 2013


Lõng taaskord Reesilt pärit peenvillane. Kulu ei oskagi öelda - sest käiku läks eelmise toki jääk ja uuest tokist pea pool? Peent kaalu ei ole, et saaks järgi uurida.
Muster mugandatud mutatsioon Haapsalu rätiraamatust. Silmad unustasin JÄLLE kahekordsega luua! Niiet algäär sellevõrra lahjem. Vardad ikka mu kolmesed lemmikbambused, millest üks on armsalt krobeline. Kududa ei sega, aga mõnusalt "oma" tunne tekib.

Äär sinder jäi jah veidi lahja. Vaatan teist ja mõtlen, et heegeldaks või üle!
From Käsitöö 2013


Alati on alustamistuhin nii sees, et lood need seitse kilomeetrit silmi ära ja kui oled juba kasvõi kolm rida sinna peale kudunud, siis ei mina enam uuesti tegema ei hakka. Sest endiselt on minu jaoks kudumise juures ikkagi kõige vastikumad etapid silmade loomine ja kokkuõmblemine. Mõlemat kahte tegevust katsun miinimumini viia. (kampsuneid koon viimasel ajal ülevalt alla, ringiratast, ilma ühegi õmbluseta)


Poorti mustrimotiivi aitas minu nägemusel veidike etnolisemaks muuta mõningate mummude ümbermängimine.
From Käsitöö 2013


Ka "torbikutel" jätsin "varred" ära. Mulle nii meeldib rohkem.
From Käsitöö 2013


Kust ma põhiosa mustri võtsin enam ei mäletagi, aga see nii tavaline muster, et ilmselt jookseb igast kudumisraamatust läbi.

Aga väga klassikaline ja etnoline ta sai ning jääb ikka mulle endale. Mul neid salle-rätte vist juba 15 ringis, aga ühtegi ei raatsi ära anda. Sest iga riietuse juurde peab olema valida igat tooni salli-rätti. Ja sobivad nad ju nii talvel kui suvel. Ja kuna viimast aastaaega meil enam ilmselt kunagi ei tule ega ole, siis teen aga aina villasemaid ja hää soe olla.
From Käsitöö 2013


From Käsitöö 2013


Praegu selle sama lõnga jäägid vardal, millest tuleb siis sall suurusega "täpselt niipalju kui lõnga oli". Enne aga on vaja tõsta ööpäevas olevate tundide arvu. Riigikogus läheb see seaduseelnõu järgmisele lugemisele. Kui jõustub, siis saavad mu kampsunid, õmblustööd, ehted ja uued sallid ka kõik valmis.
Ruta posted @ 18:21 - Link - kommentaarid (8)
10 Märts 2013
Kuna vana Picasaweb on Google+ks muutudes kaotanud taas kõik võimalused ja ma pean piltide lisamiseks hakkama JÄLLE uut jalgratast leiutama, siis ma ei saa postitust enne lisada kui ma läbin järgmised Google+ kasutamise kursused.

Praegu vaid selline vaade mu viimasest Haapsalu rätist.
Ilma pildi sättimiseta, suuruse määramiseta...nii nagu ta tuleb.
Paremini ei oska.



Viha, mis mind praegu sellepärast taas valdab, ei hakka ma siinkohal väljendama...
Ruta posted @ 19:20 - Link - kommentaarid (3)
12 Veebruar 2013
Sellest on nüüdseks vist juba kaks kui mitte kolm aastat kui ma lunastasin Lianni poest allahindluse ajal ühe äärmiselt luksusliku meriino-siidiseguse vanaroosa lõnga.
See oli mu üks esimesi väga kalli lõnga oste. Tänaseks seda enam muidugi ei toodeta-tooda-tarnita. Vist oli nimega Sulka või hoopis Tupa...?
Noh igastahes sai sellest üsna kohe kampsun, mida ma tänaseks olengi vist juba mitu aastat kandnud. Pildile ta lihtsalt ei saanud. Ei saanud hästi ka nüüd, sest kaadrid on kohutavad. Aga kroonika mõttes paneks ka sellest kudumist siiski märgi maha.
Pilte tegi mu seitmene tütar, kellele pole selle töö osas küll midagi ette heita. Pildid on halvad kahel muul põhjusel - haige ja loppis modell ning halb valgus.
Kuid nüüd kampsunist.

From Käsitöö 2012


Nagu näha on kampsun suurest kandmisest juba kõvasti topiliseks tõmmanud ja eks ta juba ka oma vormi kaotanud. Pole kahjuks nii, et kallis ja hea lõng ka kaua ilus oleks. Aga kuidagi armas on ta mulle sellegipoolest.
See oli just see aeg, kus ma ühest Dropsi mudelist sain lehtede kudumise vaimustuse ja siis ma nuputasin nendest lehtedest sellise mustri ja sellise mudeli.
Õlajooned vajusid muidugi laiali ja varrukate külgeõmblused on endiselt koledad. Aga mul on ainult üle 20 aasta kudujakogemust, seega algaja asi.

From Käsitöö 2012


Nööbidki on kogu sellel kupatusel juba teine komplekt ees. Algselt olid sama värvi ilusad teokarbikojad. Aga need astusid lapsed kildudeks. Justnimelt astusid. Vaja oli mu kampsun maha visata ja siis sellest üle trampida. Sellele õrn teokarp vastu ei pidanud ja ma korjasin magamistoa põrandalt kilde. Isegi eest ära polnud vaja harutada, killud pudenesid ise õmbluste vahelt välja.
Kuigi oleks võinud uued teokarbid osta ja laste peale rohkem karjuda, aga ma läksin lihtsama vastupanu teed ja nüüd on seal ees paksud plastmassrattad. Ka kenakse pärlmutrise ilmega. Kuigi jah roosad pärlikojad olid ilusamad.

From Käsitöö 2012


Allääri armastan ma teha nüüd nii, et kaks korda kaks soonikule koon paar rida ripsi ette ja taha. Siis jääb soonik ripsi vahele ja on kuidagi...mmm...huvitavam.

From Käsitöö 2012


Kamps on lirakas ja topiline juba, aga mulle jube armas. Materjal on siiski pehme, missiis et mitte nii ilus enam. Ja soe on ta ka. Nii hea igale asjale peale visata. Ja vanuski mul juba sealmail, et roosad esemed võtavad garderoobis juhtimise üle.
Ning mis peamine - seda mudelit ei viksinud ma mitte kuskilt maha. Isegi ideed mitte. See kuidagi tuli mu juurde ja tekkis tegemise käigus. Päris 100% rahule muidugi ei jäänud, aga edaspidisesse pagasisse on jälle vigu millest õppida ja mida vältida.

From Käsitöö 2012
Ruta posted @ 23:06 - Link - kommentaarid (3)
11 Veebruar 2013
See oli tegelikult juba eelmise aasta varasügisel kui selleks talveks palmikute ja mummudega komplekt valmis sai.
From Käsitöö 2012


Lõngaks ikka Drops Lima, mis kuulub mu vaieldamatute lemmikute hulka. Kuigi ta pole lausa udusule pehme, siis seda mütsi kandes siiski otsaesist verele kraapida ei tule. Soe ja pehme ja parajalt paks.

Mustriks erinevad palmikud täiesti ebakorrapärases järjestuses. Mummud mina reeglina heegeldan, sest kootud mummude tegemine viib minust igasuguse elurõõmu.
From Käsitöö 2012


Müts oli pikalt tutitu, sest ma lihtsalt ei raatsi head lõnga kunagi tutiks hakkida. Siis aga leidsin peaaegu sama karva halli harutatud vana lõnga ja sellest sai siis üks nussakas tehtud. Eks ta välja näeb nagu hulkuv koer, aga septsiaalselt tuti jaoks uut tokki lõnga osta .... no käsi ei tõuse.

Igaljuhul on komplekt mind juba oktoobrist saadik kenasti teeninud ja seks talveks nagu juurde poleks vajagi.

From Käsitöö 2012
Ruta posted @ 22:22 - Link - kommentaarid (7)
21 Jaanuar 2013
See oli juba hilissügisel kui ka mina lõpuks lunastasin Reesilt seda imelist peenvillast Haapsalu salli lõnga.
Suured tänud talle selle eest!

Mu ema on sättinud oma sünnipäeva täpselt nädala enne jõule nagu seks ajaks vähe tegemist oleks. Aga nii ta igal aastal on ja sedasi tulebki enne jõule ema peale natuke topelt mõelda.
Ja eks siis saigi novembri paiku aetud vardad Reesi lõnga sisse, sest nüüd oli tahtmist saada midagi tõeliselt klassikalist.
Mustritega olen juba kimpus, sest salliraamatute omad mind kuidagi enam ei rahulda. Tahaks kohe rohkem ja teistsuguseid ja... päris uusi ei viitsi ise veel välja mõelda, sest see tähendaks korralikku pühendumist ruudulise paberi taga ja siis saab kärsitus minust võitu.
Sedasi ma siis esialgu lihtsalt muteerin olemasolevaid.
Ammu on mu pilku köitnud Reimanni raamatu kaanemuster.
Mina aga tahan nuppe. Niisiis tegin aukudest nupud ning sündiski ema salli muster:
From Käsitöö 2012


Siiani olen kudunud salle ainult meriinovillast, siis esialgu tundus see puhas vill nagu kraadike kare. Aga see tunne läks üsna pea mööda. Soe ja pehme nagu teisedki. Ja kuidagi ekstra naturaalse olemisega ja jätab ikka kõige rohkem sellise autentse Haapsalu muistendi tunde, kuigi ma ei täida reegleid sajaprotsendiliselt endiselt.
From Käsitöö 2012


Ma ei mäletagi enam kust ma selle äärepitsi mustri võtsin. Äkki oli ikka sealtsamast pitsiliste koekirjade raamatust. Eks ma teda jälle mugandasin nagu ikka.
Mis meenutab mulle, et olen tänase päevani võlgu oma äärepitsi mustri joonise, mida sügisel lubasin.
Ei saa ega saa seda üles pildistatud.... Aga ma teen seda, ma luban.

Seekord said nurgad jälle sellised korrektsed. Ääred lõpetasin kahekordse lõngaga. Nagu muidu kästakse alustada. Niisiis ikka kõik vastupidi.

From Käsitöö 2012


From Käsitöö 2012



Ma mõõtsin üles ka salli mõõdud ja loomulikult unustasin needki ära. Vist sai umbes 80 cm lai ja kaks meetrit pikk.
Ka sõrmuse test sai läbitud.
From Käsitöö 2012


From Käsitöö 2012


From Käsitöö 2012


Ema helistas mulle enne sünnipäeva ja ütles, et kas ma saaks talle äkki mõne oma valge salli kaasa võtta, et ta saaks sel õhtul õlgadele võtta. Mul oli seks hetkeks kingitus juba pakitud, seega eks ma siis keerutasin, et ma pean otsima kas ma leian mõne sobiva talle "laenata".
Niisiis vist läks rusikas silmaauku.
Ema õlgadel pilti ei saanudki, sest see oleks tulnud teha poolpimedas viletsa välguga. Neid pilte ma ei salli.
Niisiis lõpetuseks vaid üks peata modelli abil püütud kaader.
From Käsitöö 2012

Ruta posted @ 16:11 - Link - kommentaarid (12)
05 Jaanuar 2013
Head uut aastat!
Aastanumber juba 13 aga palju sai veel tehtud 12 nime all.
Üks väga vahva väike tüdruk sai endale juba talve hakul sellise imepehme islandi kampsuni:
From Käsitöö 2012


Minu poiss oli nõus seda ka selga proovima.
From Käsitöö 2012


From Käsitöö 2012


Lõngaks imepehme islandi vill, mida ainult laste kampsuniks osta raatsibki. Hind on päris krõbe, aga no on ka võrratu materjal. Igat senti väärt.
See oli tegelikult esimene kampsun, mille kudusin ülevalt alla. Seega ilma ühegi õmbluseta. Armusin sellesse meetodisse koheselt. Ja tänaseks päevaks on mu varrastelt tulnud juba neljas sellises tehnikas kampsun.

Esimene "ohver" oligi poiss ise. Tema sai endale sinise islandlase, norra motiividega. Oi kuidas mulle need motiivid meeldivad.
From Käsitöö 2012


From Käsitöö 2012


Lõngaks Drops Lima. Mu viimase aja üks lemmikuid. Pooleks villa ja alpakat. Soe, koob praktiliselt ise.
See variant nagu näha tuli eest lahtikäiv. Nööbid tegelikult igaüks isesugune. Aga hää oli kodusolevaid ära kasutada.
From Käsitöö 2012


From Käsitöö 2012


From Käsitöö 2012


From Käsitöö 2012


Piltidelt on näha, et poisil karupüksid kah jalas. Need sai tõesti talle ka tehtud enne suurte külmade tulekut. Ja läksidki loomulikult kohe käiku.
From Käsitöö 2012


From Käsitöö 2012


Vana hea sokilõnga trikk jälle. Ei mingit mustrit vaja teha. Muudkui uhad parempidi.
Kummiliistu lahendasin seekord teisiti kui plika karupükstel. Ehk siis kummikanalisse kummipaela ajamise asemel nõelusin kumminiiti sooniku vahelt läbi ja sai päris hea paraja tugevusega värvli. Kumminiit oli valge asemel õrnalt beez ja lõhnas kohvi järele, sest enne kasutamist viskas värske püksteomanik niidirulli mulle hommikukohvi sisse.
From Käsitöö 2012


***
Külmade ajal aga selgus, et plikale ka vaja sellist hästi sooja kampsi, mida jope alla panna. Seega võtsin veel kanarbiku karva Limat mõned head tokid ja tegin plikale samasuguse.
From Käsitöö 2012


From Käsitöö 2012


Mustriga on selline lugu, et kõik mustrid olen leidnud garnstudio lehelt. Aga ülevalt alla mustreid seal väga pole ja tegelikult olen kõiki ikka kõvasti mugandanud. Praktiliselt võtsin vaid motiive ja detaile. Kasvatamist ja mustreid leiutasin ise. Mulle kangesti meeldib see norra täheke-lumehelbeke, mis sarnaneb ka eesti rahvusmustrite motiivi ja seda toppisin siis mõlemale lapsekampsunile.

From Käsitöö 2012


From Käsitöö 2012


From Käsitöö 2012



Ja nüüd nad on mõlemad mul oma soojade alpakakampsunitega kõige suurema külma eest kaitstud.
From Käsitöö 2012


From Käsitöö 2012


From Käsitöö 2012


***
Igaljuhul meeldib mulle see islandi kampsun nii väga, et lõngatellimus enda kampsuni lõnga jaoks läks teele.
See lõng Lima on ka ikka väga-väga hea hinna ja kvaliteedi suhe. Eriti nüüd kui oli Drops lõngade "alpakapidu".
Ma varusin selle kampaania käigus ikka sellised alpakavarud, et ma võiks nende tokkidega korteri seestpoolt ära vooderdada. Ülimalt efektiivne soojustus saaks külmaks talveks.


Ruta posted @ 20:00 - Link - kommentaarid (13)
17 November 2012
Lõngajääke on mul tihumeetrites. Kahjuks on igasugust sodi jube palju. Selliseid naftatooteid vanadest aegadest kus ma neid veel aktsepteerisin. Mõtlesin teha nendest ühe "proovilapi". Noh et enne kui asjaliku lõnga kallale minna vaadata kuidas üldse jääb.
From Käsitöö 2012


Et mis sellest siis sai?
Mul jääb üle vaid loota, et külakoerad naeru kätte ei lämbu kui ma nendega nüüd Kalamaja vahele promeneerima lähen.
From Käsitöö 2012


Tegelikult poolpika sulemantli all kandes on asi täitsa viisakas. Häda ainult selles, et nad on ikka jube paksud. Nr.4 vardaga lasin. Ja teine häda on veel selles, et mõni lõng seal vahel on tõeline nõukogude aegne villane. Selline okastraadi pehmusega. Niisiis nende triipude alt tekib tahtmine kintsud marraskile kraapida. Ka siis kui paksud sukapüksid alla panna.
From Käsitöö 2012


From Käsitöö 2012


Need jäävad siis nendeks puhkudeks kui väljas on rohkem kui -30 kraadi. Praegu on varrastel ühed peenemast lõngast karupüksid, mida saaks juba lähiajal rakendusse anda. Aga need sindird valmivad nii vaevaliselt, sest 2,5 vardaga sellist peent sokilõnga vändata on kuidagi jube karm kontrast peale paksude lõngade kudumist.
Ruta posted @ 21:39 - Link - kommentaarid (27)
30 Oktoober 2012
Enne kui lumi maha tuli sain valmis ka oma sügavsinise salli. Nüüdseks on lugemine juba sassis. Tõenäoliselt umbes 20-nes.
From Käsitöö 2012


Lõngaks ikka Merinos Extra. Liannist. Vihus. Mis tähendas seega jälle pooltiest kilomeetrit kerimist. Tüütu.
Praegu on mind ootamas AINULT tokis lõngad, mis ka kõik enne jõule veel sallideks võiks saada.

Muster on nüüd juba nii moondatud metspiibelehe kiri, et ei tea kas seda selleks enam üldse nimetada saabki. Niisiis metspiibelehe kirjast inspireeritud minu omalooming. Nuppe rohkem ja keerdusid juurde ning ridu mustrikorras rohkem.
From Käsitöö 2012


Äärepitsist lubasin eraldi kirjutada. Mustri tegin ise, aga kuna ma lõin ta töö käigus ja üleni peast, siis paberile pole veel saanud. Katsun siiski ruudulisele ta kirja saada ning luban siin avadada ta niipea kui jõuan. Niiöelda ASAP.
From Käsitöö 2012


Värvist on arvuti vahendusel ikka võimatu aru saada. Eriti kui minu silma ja vaataja silma vahel on veel fotoobjektiivi nägemus, mis omakorda on imetud läbi kuvari. Aga selline sügav öösinine ta on. Kes teab Merino Extra toone ja on neid poes näppimas käinud, see teab täpselt. Kellel on kogemusi Drops Lace kuningliku sinisega, siis sellest toonist ikka üksjagu tumedam.
Ilus sinine on.
From Käsitöö 2012


From Käsitöö 2012


From Käsitöö 2012


From Käsitöö 2012


***
Uus sall varrastel on punane. Kohe puna-puna-punane. Ei saa ma enam pidama.
Ruta posted @ 19:13 - Link - kommentaarid (5)
27 Oktoober 2012
Tütar sai uue kampsuni. Lõpuks! Ja lõpuks just seepärast, et valmis kampsun ootas nööpe täpselt kevadest saadik. Nööbid olid loomulikult olemas, aga nende etteõmblemiseks läks niisiis pool aastat.
Nii, et kui keegi teilt küsib, mis on käsitöö hind, siis öelge, et paljalt nööpide õmblemiseks kulub pool aastat, arvutagu ise!

Lõnga ostsin Liannist ammu ja ainult seepärast, et oli väga hea hinnaga. Kui ma nüüd võrdlen nende alpaka-silk-merino-kashmiiri ja jummal teab mis paaviani-tuharakarva-villadega, milledesse ma viimasel ajal eranditult oma näpud ajanud olen, siis see fifti-fifti villa-sõnteetika segu tundus sõrmede all tõesti nagu okastraat. Aga seda ikka tõesti ainult võrdluses nende udupeente siididega.
Kui sellest vast müts teha, siis ilmselt kraabiks otsaesise marraskile, aga kampsuni jaoks on väga ok.

Tütar ei olegi ainult roosa hull ja niisiis tema lemmikvärvi sinine kamps sai selline:
From Käsitöö 2012


Jalas juba ka eelmise aasta karupüksid. Ja kampsuni sinine kenasti harmoniseerub ka karupükste triibuga.
Lilled tekkisid kuidagi ise-enesest, sest kogu kupatus jäi muidu veidi plass.
From Käsitöö 2012


Lilledele tegin lehed ka, aga peale õmmeldes selgus, et lehtedele ei jäägi ruumi. Niisiis lehed said kõik kokku seljale õmmeldud.
From Käsitöö 2012


From Käsitöö 2012


Mustrit nagu eriti polegi, aga päris lihtsalt soonik alla parempidine otsa ka ei tahtnud. Niisiis leiutasin sellise raglaanilahenduse.
From Käsitöö 2012


Varruka otsad said ka sedasi tehtud. Oleks nagu väheke põnevam.
From Käsitöö 2012


Selline rahulolev ta oma uue kampsuniga igastahes tundub.
From Käsitöö 2012


***
Täna tassisin koju punnis kotitäie alpakatokke. Jälle. Lolliks võib minna.
Enda poolik must alpaka-silk ei edene aga üldse - no lihtsalt jube on selles pimedas kaamoses musta lõnga kududa...
Ruta posted @ 19:46 - Link - kommentaarid (10)
23 Oktoober 2012
Kaamose aeg on käes.
Ja mida see tähendab käsitöömanaki jaoks, kes tahaks oma töödest ka mõne ülesvõtte teha. See tähendab, et see sakib sajaga (kasutades uuemat keelt). Küll oleks hea kui oleks päevasel ajal võtta keegigigigi, kes võtaks kaamera ees poose koos minu sallide, mütside ja muu kraamiga. Aga ei ole. Otsustasin eile seda probleemi trotsida ja toppisin oma vastvalminud kraami kotti ja kaapasin koos fotoaparaadiga hoovi peale. Meil siinsamas hoovis üks kift mahajäetud majaosa ja hoov, kus on tõeliselt müstiline "bäkkraund". Mõtlesin, et mis see siis ära ei ole, panen aparaadi statiivile ja kargan ise nagu tola oma mütsiga kaadrisse.

Esteks ei ole mul varustuses ju vägevat harkjalga, et saaks oma kaadervärgi kuhu tahes püsti panna, küll aga õnneks selline tilluke, mille jalad näevad kaamera külge kruvides välja nagu sellel robotil seal Futurama multikas. Siis saab teise vähemalt aia külgegi "statiivi" peale sättida. Noh sedasi et surun aiateiba talle jalgade vahele ja siis väänan ta "põlvedest" kõveraks, et ta kenasti aiateibas kinni püsiks. Õnneks saab neid jalgu mõnusalt painutada nagu barbinukul. Noja siis selgub, et sellest aiateibast ei kannata kuskile suunas mitte ühtegi tausta kasutada. Pealegi langeb just sinna majavari, mille tulemusel on valgust täpselt niipalju, et säriks tuleb tubli 10.
Leidsin siis uue ääre kuhu külge ma oma aparaadi kaksiratsi litsusin ja siis loomulikult ilmusid naaberhoovi mingid jorsid, kes minu tegevuse vastu haiglast huvi hakkasid tundma. Sellise statiivi otsast enda pildistamisel on ÜKS ja väga range tingimus - ei mingit publikut. Niigi tunne ennast nagu totakas ja siis mingid tüübid tulevad veel publikuks. Niisiis tegin näo , et ma pildistan seal hoovis neid mahasadanud mädanenud õunu, ma olen kunstifotograaf!
Kui tüüpide huvi minu tegevuse vastu lahtus ja ma sain jälle üksinda tegutseda, siis selgus, et valgust on nii ehk naa liiga vähe ning ilma välguta saab vaid kunstipäraseid tumehalle kaadreid, millele võib tõelise kunstniku kombel ise nimedeks panna "Hingus I", "Hingus IV" ja "Tulemine". Aru nagunii ei saa mida nad kujutavad.

Niisiis tulin ma oma paunatäie uute kudumitega sama targalt tuppa tagasi ja ega vist ei jää muud üle kui kevadet oodata. Sest toas pildistamiseks on loomulikku valgust täpselt niipalju, et kui kahte 500 w prozektorit juurde ei lohista, siis võib samahästi katte objektiivile ette jätta.

Aga üks äsjavalminud kudumitest, mille pärast ma seda tsirkust proovisin läbi teha on minu alpakabarett. Kirjatud.
Värvide koosluse määras kodusolnud lõngajääkide bukett. Kahjuks mitte nii hea seekord. Aga peamiseks tooniks tahtsin pruuni, et oleks mida mu pruuni Haapsalu rätiga kanda.
From Käsitöö 2012


Nüüd vaatan, et selle halli oleks võinud hoopis välja jätta. Mulle ei meeldi kui kaks tooni on liiga lähedased ning nendega kootud muster lihtsalt ei paista välja. Ja ega need värvid omavahel väga ei sobi - või vähemalt mulle see kooslus ei meeldi. Küll aga meeldib mulle see muster. selle võtsin Dropsi kogust aga tegin teda kõvasti töö käigus ümber, sest see oli jämedamale lõngale ning mina oma Drops Alpaca jaoks pidin kõvasti ridu juurde tegema. Minu mütsid on muidugi kõik õmblustega, sest viie vardaga koon ma ainult siis kui keegi ähvardab. Olen mõelnud isegi labakute kudumisel külgedel õmblust kasutada, et ei peaks viie vardaga võimlema.
Pealegi ütleb mütsi puhul õmblus alati kenasti ära, kus on tagumine, kus esimene pool!
From Käsitöö 2012


Aga need fuksiaroosad ehmatused seal mustris lasevad mul seda bareti ka koos mu fuksiaroosa salliga kanda. Võtsingi seda sama merino extrat, aga kolmekordselt, siis sobis hästi alpaka vahele.
Siin ka üksainus tõestus sellest kuidas ta peas istub ja kuidas roosa salliga kokku passib. Hetk enne haiglase uudishimuga naabrimeeste ilmumist.
From Käsitöö 2012


Müts iseenesest on üldiselt minu jaoks ikka selline paaritunnine ühe õhtu projekt. Ja kui ma seda peenikese lõngaga mustriüllitist niblama hakkasin, siis oli ikka üllatus küll, et püha jumal seda ma teen kaks õhtut! Peenike lõng ja värviline muster - paras nikerdamine. Selle kompensatsiooniks vohmisin eile õhtul ühe jämedama lõngaga pitsilise "kübara" paari tunniga valmis. See õige tunne tuli kohe tagasi.
Ruta posted @ 10:53 - Link - kommentaarid (7)
29 September 2012
Võtsin kätte ja lõpetasin ära ühe üüratuma vana projekti.
Ma alustasin selle lina heegeldamist vist vähemalt kolm aastat tagasi kui mitte rohkem. Ja mitte, et ma oleks teda nüüd kolm aastat heegeldanud, aga ta seisis mul lõpetamata tööde kastis see kolm aastat nii, et puudu oli üks viimane rida. Üks rida! Väga tüüpiline minu puhul. Aga nüüd ma tegin selle rea ära ja laotasin teise lauale.
From Käsitöö 2012


Mustrit mugandasin üsna palju aga kust ja kuidas ja kuipalju, seda ma enam ei mäleta.
Muster oli vist ühest vanast Rabotki Reznje ajakirjast, mida ma nüüd juba enam ei leia. Kunagi leidsin ühest raamatupoest neid Poola heegeldusajakirju kroon tükist. No mis te arvate KUI palju ma neid sealt koju ära tassisin. Kõik loomulikult. Vist ainult mingi 20 erinevat numbrit oligi. Kõigest. Aga mul on neid loomulikult veel. Ja siis muidugi paarist tuhandest failist koosnev "heegeldatud linikud" kataloog veel arvutis.
From Käsitöö 2012


Aga ma olen hull sellise vana stiili järele. Eriti meeldib mulle esimese vabariigi aegne funk. Mul elutoas palju mööblit , et mitte öelda kõik, selles stiilis. Siis sellised heegeldatud lumivalged linad on üsna rusikad silmaauku.
From Käsitöö 2012
Ruta posted @ 15:46 - Link - kommentaarid (14)
27 September 2012
Fuksiaroosa suur sall, mida ma Haapsalus pitsipäeval kudusin sai valmis juba tükk aega tagasi. Pildile püüdmine on palju suurem ja tülikam töö kui salli kudumine. Aga ükspäev siin ilmutas natukene päevavalgust, nii sai teist fotoaparaadiga veidike tulistatud.
From Käsitöö 2012


Äärepits sai ise nuputatud varasematest mustritest. Aga peamine mugandus on põhimustris. Nimelt see on esimene kord kus ma ka põhimustris muudatusi ja omaloomingut tegin. Muster on metspiibelehe kiri salliraamatust, kuigi mina leidsin selle oma öökapipiiblist - "Pitsilistest koekirjadest". Tundus teine kuidagi lage ja lahja. Ning kuna mulle Silviat kududes hakkasid meeldima need keerdsilmad, siis otsustasin ühe nupu asemel teha hoopis keeru. Ja selline ta välja kukkus. Põnevam kui algmuster ma julgeks väita.
From Käsitöö 2012


From Käsitöö 2012


Mõõdud olen ära unustanud. Vist oli sinna 85cm korda 2m kanti. Seega päris suur teine. Mulle meeldivad sellised suured, millesse saab ennast täitsa sisse mässida. Materjaliks ikka vana hea Liannipoe Merinos extra.
From Käsitöö 2012


From Käsitöö 2012


From Käsitöö 2012


Nüüd on vaid suur tahtetriumf, et mitte osta fuksiaroosasid samss-saapakesi sinna juurde, mis mulle ühes poes silma jäid. Sest no meie ligases sügises on selliseid jalanõusid ju HÄDASTI VAJA!

Aga ühe pruuni Haapsalu räti jõudsin ka juba juurde kududa. Vardad lihtsalt ei tohi paljaks jääda. Selle räti puhul tohin vist Haapsalu nime ka kasutada ilma, et kuskilt mõne litaka jälle saaksin. See on reeglite järgi valmistet.
Kuigi-kuigi, silmad unustasin kahekordse lõngaga üles luua. Lihtsalt unustasin. Kui äärepits oli juba peaaegu valmis , siis vaatasin, et assa raisk! Aga no mis sest enam ja mis sest ikka.
Muster rätiraamatust. Seekord mugandusteta.
From Käsitöö 2012


From Käsitöö 2012


From Käsitöö 2012


Ai siiski-siiski, kas ma mitte äärepitsis ei asendanud mustris ühte õhksilma hoopis nupuga. Mulle need nupud nii meeldivad, et ma proovin neid ikka igale poole puistada.
Igaljuhul sellest pruunist on saanud mulle juba tihedalt ekspluatatsioonis olev õlakate. Materjal ikka sama Merinos extra. Selle lõnga eelis teiste ees on suur värvivalik. Ükski teine peenvillane ei paku nii erksaid ilusaid värve. Vähemasti mina pole leidnud.Ta pole just kõige ühtlasem ja kvaliteetsem lõng, aga pehme ja mõnus ja mina ei nurise vormihoidmise üle. Mu suur valge, mis sai ka suvel üsna palju vatti näeb välja nagu äsja padja alt tulnu (padja all ma neid peale venitust kokkuvolditult hoian, raamatus õpetas nii )

Ka need pildid sellest pruunist on tehtud alles nüüd, kui ma olen teda juba mitu head korda kandnud. Seega kannatab kriitikat veel vägagi hästi. Vormihoidmist ma pean just silmas.
From Käsitöö 2012


From Käsitöö 2012


Praegu on varrastel selline tume-navy-sinine (ikka sama lõng) ja muster seesama metspiibelehe kiri, kuigi seekord ma läksin oma mugandustega taas paar sammukest edasi - nuppe ja ridu sai juurde loodud. Eks varsti näis. Äärepitsi ootab veel.
Ruta posted @ 22:53 - Link - kommentaarid (12)
26 September 2012
Kõigepealt heegeldasin mõned viisnurksed motiivid nurkapidi kokku. Viisnurkseid detaile omavahel ühendades ei teki tasapinnalist moodustist. Seega tekkis selline kena kottjas tulem. Siis panin pliidile keema kliistri, mille tegin nii paksu, et üks samm edasi oleks tekkinud juba tahke aine. Siis võtsin oma kotikese ja mökerdasin selle kliistriga kokku. Olles randmeni selle liga sees meenus kuidas lapsepõlves selline plökerdamine õudselt meeldis. Millegipärast liga sees sõtkumise ja hullult ägeda vahelt kaob täiskasvanuks saades võrdusmärk ära. Seega ei suutnud ma oodata millal ma saan oma käed puhtaks. Edasi määrisin ühe väidetavalt ümmarguse õhupalli õliga kokku. Sain teada huvitava fakti, millest võiks äkki delfisse "Forte" rubriiki artikli kirjutada. Nimelt õhupall tõmbab õli umbes 10 minutiga endasse! Seega kordasin protseduuri ning toppisin õhupalli oma ligase motiividest heegeldatud kotikese avausest sisse. Siis puhusin õhupalli täis ning ligane kotike võttis õhupalli kuju. Kogu kupatus rippus öö läbi lae all ning hommikul tegin õhupalli katki ning eemaldasin eelpool mainitud avause kaudu. Õhupalli õliga määrimine oleks võinud seda protsessi etappi lihtsustada ehk libedamalt kulgevaks muuta kuid ega ma erilist effekti ei tuvastanud. Võibolla ilma oleks hullem olnud. Mine võta kinni.
Aga illustreerimaks ja õigustamaks kogu seda absurdset protsessi tuleb esitleda lõpptulemust.
From Käsitöö 2012


From Käsitöö 2012


Aga päris lõplik eesmärk oli muidugi riputada see element lakke.
From Käsitöö 2012


Ja kui tuli põlema läheb on lagi ka heegeldatud!
From Käsitöö 2012


Peale selliseid katseid tuleb endalt alati küsida, et mida ma sellest õppisin.
Esteks tuleks selline kera teha paksemast lõngast ja tihedama mustriga. Ägedam oleks ka kui pall oleks vähemalt kaks korda suurem.
Ja muidugi võiks laes olevad lambi installatsioonid olla nägusamad. Juhtme ja pesa peale võiks ka mõelda ning nendesse investeerida.
Kuid katse mõttes tasus ennast igal juhul ära.
Kuna ma kuulutasin selle armatuuriinstallatsiooni nüüd ajutiseks, siis võib rahulikult hingata - see lamp on meil laes igavesti.

***
Ma ei tea kas see on midagi, mille pärast tasuks muret tunda või esineb seda ka teistel heegelnõela armastavatel isikutel. Nimelt tuleb aeg-ajalt nii meeletu isu pitsi heegeldada, et ma tunnen kuidas mul hakkavad käed värisema ja otsaette tekib külm higi kui KOHE heegelnõela haarata ei saa. Mis siis ikka, võtan esimese ettejuhtuva mustri ja lihtsalt heegeldan. Mitte, et ma päris täpselt tean, mis sellest sünnib ja kui teangi, siis et mul seda vaja oleks või , et kellelgi teisel seda vaja oleks. Lihtsalt nii kohutavalt tahan HEEGELDADA! See vist ei ole ikka päris normaalne. Aga niikaua kui siseorganeid kahjustama ei hakka, ei ole vaja vist veel võõrutusravile minna.
Kuid kui kodus on selline vana päevinäinud ümmargune laud, siis sellele võib ju alati pitsi peale panna. Linikud tuleb muidugi nüüd kivikõvaks tärgeldada, sest pehmelt laual lebavad linad plisseeritakse teatud isikute poolt hetkega lõõtsadeks. Vanasti mulle ei meeldinud linasid nii ära tärgeldada, et said servast kinni võtta ja teise laua peale tõsta. Ühe käega. Nüüd peab.

From Käsitöö 2012


Ruta posted @ 13:50 - Link - kommentaarid (8)
142024 visitors