Tere taas!
Tänane postitus tuleb siis ilma käsitööta.
Käisime täna Põhjaka mõisas koolitusel. Nimelt otsustasime olla üks neist 32st perest kes pakub aastaks kodu vahetusõpilasele.
Juba eelmisel aastal pakkus mõni tuttav, et kas ei tahaks olla vahetuspere. Siis ei võtnud ma sellest jutust vedu. Sel kevadel kerkis see teema jälle pinnale. Algul kõhklesin kaua ja uurisin ka tuttavatelt, et kuidas asi käib. Siis ühel päeval teatas mu suurem poeg kelle inglise keel on suht null, et no ega ei ole vaja inglise keelt selgeks saada, ära saada jah seda ankeeti ära... Võtsin ennast kokku ja saatsin ankeedi ära pühapäeva öösel. Ja juba järgmisel hommikul oli YFU kontorist kõne -ja edasi hakkasid asjad arenema tormilise kiirusega. Juba käidi kodukülastusel ja anti ka meie tulevase ;Kasulapse; ankeet.
Tänaseks on reaalselt kindel, et meile tuleb soome tüdruk kes on eesti keele selle lühikese ajaga arusaadavalt selgeks õppinud. Nii, et minu hirm kuidas hakkama saada oli asjatu-meie Kasulaps on tubli! Tüdrukud suhtlevad temaga inglise ja eesti keeles, mina siis ainult eesti keeles. Ja juba kuu aja pärast on meie senine elu pea peale pööratud-loodame, et heas mõttes On ta ju üldse esimene soome laps kes tuleb eestisse vahetusaastale. Kindlasti on see kogemus mis väärib ära proovimist. Aga seda kõike jagan Teiega juba hiljem. Aga see on kindlasti teema mis põimub edaspidi tihedalt minu teiste tegemistega.
Nüüd aga sukeldun pärlimaailma, et juba homme näidata millega olen tegelenud puhkuse esimestel päevadel.