Ohh, täna oli raske päev...
Võtsin ette ühe koolitöö tegemise mida olin ikka pidevalt edasi lükanud ning mille
esitamise tähtaeg on juba reedel.
Hommikul kui poisid kooli saatsin istusin arvuti taha ja hakkasin materjali otsima.
Vahepeal panin isegi neti kinni, et ei tekiks ahvatlust piiluda sinna kuhu pole vaja-
no teadagi, mõnda käsitööga seotud teemasse...
Mingil ajal tekkis tunne, et materjali on juba rohkem kui peaks... võis hakata juttu kokku panema.
Kuna esimesel kursusel see osa kus oli jutuks viitamine, sisukorra tegemine ja üldse tööde vormistamine-
ärge isegi küsige kuidas ma seda kõike siiani olen teinud... No ühesõnaga, see on minu nõrgem koht...
Sisukord läheb paigast ära ja korda ei saa,,, viiteid panna ei oska, pealkirjad on valedel kõrgustel...
täielik paanika... Ja tunnen, et kell läheb ja ma ei jõua, Muutun juba närviliseks ja seda enam ei jõua...
Piilun siis närvide rahustamiseks sinna kuhu ei peaks- lohutan ennast teadmisega, et see on lubatud kohvipaus.
Ja hakkan rida-realt läbi võtma kirjalike tööde juhendit... No ma ei tea miks ma seda varem teinud ei ole,
igatahes ma oskan moodustada automaatset sisukorda, tean juba üht-teist viitamiste kohta ja tegelikult
see vormistamine ei olegi nii hirmus kui varem tundus

Meie pisikesed tibud- Robin on nii asjalik oma väikse õega- küll kutsub teda traktoriga mängima, küll õpetab-
ütle Papa... ja Mia teeb järgi- papapapapa...



Oi ma näitasin täna üles iseloomu- ma ei tegelenud terve päeva käsitööga, isegi telgede taha ei roninud-
kuigi kiusatus oli suur- oleks meetrikese vaipa ära kudunud oleks saanud jälle maha võtta...
Aga eks siis saab mõni päev hiljem...
Töö tegemise käigus kulus kõigest 6 suurt tassi kohvi Ei tea kas keegi magab ka täna öösel aga
homme on vaja tööle minna...

Ning kuna mul on läpakas lahti, siis panen siia ka mõne pildikese viimastest pärlitest: