Tulihobu käsitöötuba
Minust
Age: 46
Location: Pärnumaa
Zodiac Sign: kalad
Meeldib
Inimesed kes midagi teevad, et ise enda elu paremaks muuta.
Ei meeldi
Virisejad, hädaldajad, üle laipade astujad...
Lemmiklingid
http://aksureisid.blogspot.co.uk/
Tsitaat

Arhiiv
Viimased postitused
Juuni 2014
Aprill 2014
Veebruar 2014
Jaanuar 2014
Detsember 2013
November 2013
Oktoober 2013
September 2013
August 2013
Juuli 2013
Juuni 2013
Mai 2013
Aprill 2013
Märts 2013
Veebruar 2013
Jaanuar 2013
Detsember 2012
November 2012
Oktoober 2012
September 2012
August 2012
Juuli 2012
Juuni 2012
Mai 2012
Aprill 2012
Märts 2012
Veebruar 2012
Jaanuar 2012
Detsember 2011
November 2011
Oktoober 2011
September 2011
August 2011
Juuli 2011
Juuni 2011
Mai 2011
Aprill 2011
Märts 2011
Veebruar 2011
Jaanuar 2011
Detsember 2010
November 2010
Oktoober 2010
September 2010
August 2010
Juuli 2010
Juuni 2010
Mai 2010
Aprill 2010
Märts 2010
Veebruar 2010
Jaanuar 2010
Detsember 2009
November 2009
Oktoober 2009
September 2009
August 2009
Juuli 2009
Juuni 2009
Mai 2009

Lemmik

Raamatud
Lähiaastatel põhiliselt kohustuslikku kirjandust.

Filmid

Muusika
Olenevalt tujudest- vahel kärts ja käre, teinekord mõnus ja rahulik aga kuulan kõike, isegi klassikat.

Projektid


327140Külastused

free counters

Tulihobu käsitöötuba
Peamiselt koon praegu kangast ja mässan pärlitega, veel meeldib tikkida ja kududa ja kui veel peaks aega üle jääma, no küll ma siis tegevust otsin.
31 Jaanuar 2011
Sel kuul siis ka minu poolt viimane postitus. Vaja ju valmis asjad üle loendada
Minu viimane ehk siis neljas Annise sall- see pisut muudetud variant:

Paar päeva tagasi lõpetatud traadile heegeldamine:

Ja siin siis minu tänaöised tegemised. Just- just, öised. Ma ei tea kas on see ainult meie majas nii, et kui mehel hammas valutab siis on terve maja üleval Ise ikka katsuks olla võimalikult vaikselt, et teised saaksid magada... Aga mida teeb mees kui tal hammas valutab? Pikali, püsti ja kööki- suits, 2 minutit hiljem uuesti voodisse pikali, jälle püsti ja vannituppa... , hetk vaikust ja kõik kordub. Siis tekib selgus, et suitsud on otsas, kodused tabletivarud juba ammu otsas, sest teadmine ju on, et kui tableti alla neelad siis kohe valu kaob... Ah, et ei kaogi kohe-no siis teine tablett veel.... Räägiti midagi või- no kuulge, ega lapsed ei saa ju ka aru mida neile räägitakse. OOt, tüdrukul peaks ju ka suitsu olema- järeldus tuleb teda ka üles ajada ja küsida. Ah, et otsas... lühike dialoog, tüdruk tõuseb, paneb riidesse ja läheb tanklasse suitsu ostma. Kell on kusagil ühe ringis öösel. Huvitav mis siis oleks kui seda tanklat ei oleks? Vahepeal käib endiselt maraton voodi, köök ja vannituba vaheldumisi... Mina olen selleks ajaks ennast voodist välja ajnud, kohvi teinud ja istun oma pärlikarpide taha. Ei ole vist erilist mõtet ennast voodis keerata ühelt küljelt teisele, magada nagunii ei saa.

Need asjakesed olen vahepeal valmis saanud, kell on kolme ringis. Nüüd on juba ka Martin üleval.... Lapsed lähevad kiirabi ukse taha, et ehk saab mõne tableti, saaks ometi hommikuni magada.... Tulevad sama targalt tagasi, uksed kinni, maja pime. Helistan 112 ja räägin jutu ära, palutakse oodata kuni ühendatakse- oooootan, vahepeal ühendussignaal katkeb , kuulen kuidas valitakse uuesti ja siis pomiseb unine hääl midagi vastu. Lapsed lähevad uuele ringile.... Seekord veab kuigi kommentaar, et sellisel kellaajal siis, ... aga naasevad kahe tabletiga. Tablett hinge alla ja voodisse... Viis minutit on möödas ja ikka vaikus... Huvitav, kas mõjus või oli teadmine, et see tablett on parem kui eelmised? Igatahes on vaikus. Nikerdan veel mõned kõrvakad lõpuni

ja lähen ka magama- sellises vanuses ei ole öine ülevalolek enam minu jaoks
Kell on aga sealmaal, et keeg tahtis pool kuus äratust, seega paar tundi magada. Keeran rahulikult kella tunnikese edasi ja poen teki alla.
Hommikul kui mees tööle ja lapsed kooli saadetud kasutan vaba päeva eeliseid ja poen teki alla. Saan juba silma kinni kui kuulen- keegi puurib, selge, uued naabrid teevad remonti.... Siis heliseb telefon, ja siis tahab koer välja...
Uus kohv ja taas pärlikarbi taha.

Vaatan nüüd oma karbi sisu-no siit ei ole küll aru saada, et midagi oleks vähenenud...
Otsin oma lõngad välja ja hakkan kuduma....
tulihobu posted @ 20:10 - Link - kommentaarid (6)

28 Jaanuar 2011
Tänaseks jõudsin siis oma poolikud tööd ära viimistleda ja lõpetada.
Minu teine ja kolmas Annise sall. Viimane ehk siis neljas on venitusel ja sellel tegin natuke ka muudatusi-mummusid sai kokku 5 rida.

Minu järjekordne tutimüts-eelmised on kõik omale uue kodu leidnud.

Tänase päevaga sai siis proovitud traadiga heegeldamst- päris põnev aga töö on veel lõpetamata. Aga hommikul kui väiksed poisid olid koolis nikerdasin selliseid sõbrapäevalikke kõrvakaid:



Ühed roosakad said ka valmis aga pildile püüdmiseks oli päev otsa saanud.
Sellised tegemised siis seekord. Ja oma tellitud vaiba tegemiseni ei ole ma ikka veel jõudnud
tulihobu posted @ 19:19 - Link - kommentaarid (5)

27 Jaanuar 2011
JESS, ÄRA TEGIN !!! Ja ma sain C !
Mikro-makro eksami Tegelikult olin ma täielikult ette valmistatud, et ma satun vähemalt järeleksamile kui mitte järgmisel aastal kordamisele... See oli aine millest räägiti mitu kuud hirmu ja õuduslugusid. Vahetult peale eksamit suhtlesin vanema õega ja ütlesin talle, et kui ma mingi ime läbi selle eksami ära peaks tegema siis võin endale ausamba püstitada... Õde ütles selle peale, et ära valgustusega küll tee, see ei hakka tööle Õppejõud lubas eilse päevaga hinded välja panna. Piilusin hommikul enne tööle minekut- ei midagi, helistasin koju lõuna ajal, et vaadake, ikka ei midagi Ja õhtuse pausi ajal vaatan- 7 vastakat ja 4 sõnumit... Käed värisevad, valin koduse telefoninumbri, siis ootamine mis tundus terve igavikuna, siis vanem poeg ütleb et mingi F... Selge, nii ongi... ja siis kuulen Egle häält, loll, mida sa valetad... Pinge tõuseb, kas mul vedas ja sain ehk E kätte? No Martinile teeb see asi nalja ja ajab lolli mula suust välja... Ja siis Egle ütleb, et C oli... Ma ei usu oma kõrvu, see ei ole võimalik ! Kõigepealt paar kõnet ja siis torman šokolaadi ostma, ja seda rõõmuhõisete saatel Töökaaslased vaatasid küll, et minuga ei ole vist kõik korras Sellega on esimene sess edukalt lõpetatud
Ja nüüd on kaks vaba päeva kus ma üle pika aja ei pea mingit koolitööd tegema Mõtted juba jooksevad ja päevaplaan on paigas, pildid tehtust tulevad homme ! Ja nüüd tegutsema!
tulihobu posted @ 07:15 - Link - kommentaarid (12)

18 Jaanuar 2011
Ega mul täna midagi erilist näidata ei olegi. Töötegemisega on lugu nii, et hulga poolikuid asju-sall mis vajab venitamist, papud mis vajavad lilleõit ja teised on isegi kokku õmblemata... ja siis veel üks poolik sall...
Aga hankisin uut materjali juurde
. mida sellest teen seda veel ei tea. Aga olemasolevatest vahenditest ikka on vähe
Eile siis tundsin, et ma pean selle tuupimise vahele midagi lõõgastavat tegema-aga no selline on minu laiskus -
isegi väiksed poisid teavad, et siit ei tohi nad midagi puutuda Ja milleks raisata aega kerimisele kui nagunii saab see lõng paari päevaga otsa
Ja täna sain meili kus pakutakse võimalust minna veebruari lõpul heategevusüritusele oma asju müüma. Minu poolt nagu alati läheb teatud protsent heategevuseks. See tähendab aga valmis olla, start- ja võidujooks ajaga algab.....
tulihobu posted @ 13:55 - Link - kommentaarid (4)

09 Jaanuar 2011
Tere taas!
Veel viimane kohv ja jälle minek- kooli, täna on järjekordsed eksamid- See on see koolilapse elu
Tänane jutt tuleb küll ilma piltideta aga pildid tulevad vast Evemari blogisse. Ma lihtsalt ei teadnud, et oleks pidanud fotoka kaasa võtma...

Aga alustame siis selle aasta algusest. Esimese jaanuari hommikul hakkasin tööle minema nagu ikka tunnike enne tööpäeva algust. Teeolud olid ikka väga viletsad-teel oli vaid üks umbmäärane jäljepaar kus oli mingil ajal auto sõitnud. Olin kodust 5-6 kilomeetrit eemale jõudnud kui jõudsin veel omas mõttes kiruda, et vanasti.... oli mis oli, aga kui öösel tuiskas siis ei küsinud keegi kas oli püha või pühapäev aga hommikul olid teed lahti...Ja siis ... oli vist pisike lumevaal ja ma läksin... Edasi käis kõik kohutavalt kiiresti-vasakule, paremale, jälle vasakule ja siis paistsid pika sirge pealt suure masina tuled... Siis ma vist enam ei mõelnud kas jään teepeale või ei, ainuke mõte oli, et saaks enne pidama kui see suur asi minuni jõuab ja olingi kogu jõuga pidurite peal... Siis vist piruett ja mütsti-olin korralikult külg ees lumevallis. See oli ainuke hetk kus tänasin õnne, et see vall seal teeääres oli. Hiilisin siis autost välja ja läksin tulesid vaatama-esimene-terve, tagumine-ka terve!!! Ja kui auto lõpuks teepeale saime siis oh üllatust-ka auto oli terve! Loomulikult jäin ma tööle hiljaks aga see oli köömes kõige muu kõrval.

Minu noorem tütar sai Kolmekuningapäeval kaheksateist. Just, seesama tibin siin pildil. Ja kuna Evemaril on täna sünnipäev- Nii, et veelkord PALJU ÕNNE SULLE, EVEKAS!, siis meie käisime külas eile. Vanem õde arvas küll, et ma pisut hull-täna 2 eksamit ja mina seiklen eelmisel päeval rahumeeli mööda Eestit ringi Aga olen ise ammu aru saanud, et olen pisut kiiksuga

Kui külaliste hulka lisandus meie venna pere siis hakkas toas mingi kahtlane sagin- Evekal hakkas digikat vaja minema. Ja siis kui lapse onu lapsele õnne soovima hakkas siis läks pildistamiseks. No ma tohman ei saanud ikka aru milles asi Ja siis venna ütles, et noh, endised (Ema ka meil eluaegne õpetaja olnud) ja praegused Evekas ja vend Silver, pedagoogid tegid ühise kooli stardikomplekti ja andis lapsele arvutikoti milles pidi olema kõik vajalik koos isikliku tehnilise toega. Lapse reaktsioon oli Mine pekki! ja minul üks kord üle hulga aja silmad värvitud ja siis oli pandakaru -praegu ka... ei, praegu silmad ei ole enam värvitud... Nii, et veelkord aitäh tegijatele!!!
Aga mina lippan nüüd minema. Ja kui tagasi jõuan siis vaatan Eveka postitust...
tulihobu posted @ 06:27 - Link - kommentaarid