VALMIS!
Minu esimesed vaibad
Tuba on vist juba pime aga no tahtsin niiväga näidata, et vaibad on valmis...
Värvitoonid pani kokku Aksu ja see esimene on tema oma- no mina aitasin vahepeal kududa, sest tahtsin kiiremini enda oma tegema hakata...


Sihuke mõnus mereroheline- kohati heledam, kohati tormisem... aga ilus. Kuigi mina ei oleks vist kunagi kokku pannud lillakaid, siniseid ja rohelisi toone. No ma ei oleks selle pealegi tulnud
Aga nagu sellest veel vähe oleks pani ta kokku ka minu vaiba värvid. Ütlesin talle vaid, et võta see kollaste kast ja vaata mis juurde paned...


Tema pani juurde siis sinise ja heledamad rohelised... Kaspar ütles, et see on nagu maal jõeääres kui need kollased lilled kasvasid... Ta pidas silmas vist tohutuid võilillevälju mis meil ümber maja kasvavad

Nojah, ja see, et Aksu hakkab kusagile minema, hakkab vist lõpuks ka reaalselt kohale jõudma. Ta siin juba paar aastat rääkis, et läheb Inglismaale ülikooli... Ma ei reageerinud eriti, et ennegi neid jutumehi nähtud... Tema aga muudkui tegutses vaikselt, saatis aga pabereid ja ootas vastuseid...Londonisse kooli sissesaamise teade tuli paar nädalat tagasi. Et saab sealse õppelaenu õppemaksu tasumiseks on ka selge. Nüüd on aga asi sealmaal, et paar päeva tagasi osteti lennupilet ära.... See vist tähendab seda, et ta läheb päris tõesti.
Aga mida ei ole on elamine ja teadmine kuidas esialgu hakkama saada... Vaene üliõpilane nagu ta on
Kui kellegil on head nõu anda kus ja kuidas korterit otsida, mida silmas pidada, millised võivad olla ohud, siis iga infokilluke on teretulnud Ja ehk oskab keegi infot jagada kuidas Londonis kooli kõrvalt töö võimalused on.... Paanikaosakond hakkab vaikselt tööle

Romiina...
Salakudumine mille eestvedajaks oli jällegi Heili.
Seekord valge, lõngaks endiselt minu lemmik Alize angora....

Mõnusalt pitsiline, ilus ja õhuline muster.

Värvispekter....
No mida teha, mitte üks asi ei ole beez...Ja ükski mõte ka ei ole beez....
Ja siis sattus mulle näppu üks vana, katkine ja luitunud linik. Edasi luureretk kappi kus seisis juba igavesest ajast üks lõngavihk. Arvata võiks, et see on ehk isegi veneaegne
Mõni aeg pusimist ja ikka harutamist ka ja valmis sai päris kena linik: Beez


linik on venitamata ühel lihtsal põhjusel- hetkel on meie kodune olukord selline, et siin pole ruumi isegi ämblikuvõrgule, mida siis tahta veel kohast kuhu venitatud linik panna Või kust leida kohta kus seda linikut venitada...
Vaata kui oled ikka harjunud, et kõik kolivad kodust välja ja sätid elamise juba oma käe-jala järgi.... Ja kui siis keegi otsustab mingiks ajaks tagasi kolida, siis on majas tohuvapohu ja paanika

Midagi meeleoluks ka- ma ei tea mida nad teevad:

Aga ma arvan, et nad söövad sõbralikult pannkooki

Reportaaz jätkub...

Uskumatu, et seda kõike jõuab ühe päevaga- teljed kokku, lõim peale:


niide, sukka


ja võib kudumist alustada!
Kui teljed olid ema juures, siis ma ikka venitasin nii, et ühel päeval ajasime üles, teisel siis niide ja heal juhul millalgi sai ka sukka pandud Oh seda laiskust

Eelmise kanga viimase vaiba võin ka ära näidata- telliti punast vaipa... Ütlesin, et punane jääb liiga... noh, hakkab silmadele ..., et panen midagi juurde. Kui tellija tuli vaibale järgi, siis teatas ta, et tahaks hoopis seda roosat Vahet pole, vaip on vaip


Reede õhtupoolikul tuli ka mees koju... hea, et ise tööl olin.... Ja helistab mulle, et mis Agne toas tehtud on... Ütlesin sii, et koristasime pisut Ta ikka küsib, et no mis see on... Lõpuks vastasin, et eks koristamise käigus tuleb välja nii mõndagi...

Olime eile Vanamõisas käsitöölaadal.... Super päev võiks öelda- ilm oli ilus, rahvas tore ja naabrid vahvad....Ise olin seal esimest korda, eelnevalt olin ikka lapsed välja ajanud... Tuttavaid ja mittetuttavaid oli päris palju- lehvitan teile kõigile siit- nii neile keda ise tervitamas käisin kui ka neile kes mind üles leidsid! Üks lahedam tervitus oli selline- vaatan, vaibad on, ehted on , sallid on... ja no kui koob ka veel, siis see pead ju sina olema Vot nii pannakse pilt ja nägu kokku
Ja nüüd jooksuga tööle ning juba homme kohtumiseni Märjamaal!

No mis te arvate mis see on


Loomulikult kangasteljed mille ma vedasin eile õhtul ema juurest korterisse Eks nad taha puhastamist ja nühkimist... Nende oletuslik vanus võib olla kusagil 100 aasta ringis, enamuse oma elust on nad olnud töös sauna eesruumis- eks sellest ka see tahma söövitus. Ema mälestuste järgi peaks need olema minu vanatädi teljed mille talle tegi oma isa...
Ja muidugi arvas väike Robin, et selles rägastikus on kõige parem mängukoht....

Ega mul täna vist nühkimiseks eriti aega ei jää- pean need asjad enne kokku saama kui mees koju võib jõuda.... Tema arvates võiks sellised asjad olla kokkupanduna (loe lahtivõetuna) kusagil garaazi tagaseinas kus nad kedagi ei sega. Mina räägin aga kogu aeg, et kaltsu kastid hakkavad vähenema siis kui teljed üles panen ja koon siis kui tahan mitte siis kui on aega ja võimalust sõita, et midagi valmis teha... Loodame siis, et tal enne õhtut või veel parem enne homset töö otsa ei saa

Kõige väärtuslikumad jupid on siin:


Kuna ma oma iseseisvas sidumisoskuses väga kindel veel ei ole, siis proovisin kõik asjad ilusti kokku siduda ja katsun need ka niimoodi uuesti paika saada... Eks näis kuidas õnnestub...
Ja nagu näha, siis on ka viimased vaibad valmis- ka nende otsad pean jõudma täna ära teha, et need homme uutele omanikele üle anda.
Elu on kiire nagu alati

Mütsid kaksikutele:


Meie pisike põnn saab täna kaheseks ja selleks puhuks tegi meie suur laps talle koogi:

Ega siit midagi muud ei tule kui ikka sallid- see minu kõige viimane ehk seitsmes Monica. Endale tundub, et väga ilus värvikombinatsioon.


Poolikuid salle on varrastel veel 3- üks kodus, teine töö juures laua all ja kolmas pidevalt reisuvalmis
Maailm on täis üllatusi ja nii tuleb minulgi vist,... teha midagi sellist mida enne teinud ei ole See on aga lugu teisest laulust......

Sain tühjale fotokale saba taha ja leidsin sealt veel ühe Monica mida siin ei ole eksponeerinud:

Sellel sallil jäi põnev värvilahendus- roosad triibud on topeltkordusega. Ei raatsinud lõnga maha kerida ja katki tõmmata...

Siis leidsin veel mõned käevõrud:


Ja kõrvakad:


Minu järgmise armastuse nimi on Romiina: Seda veab jällegi Heily....
Algust ei saanud kuidagi jooksma- juba teine vihje oli välja tulnud kui minus ei tekitanud kudumine veel mingeid tundeid. Eks neid poolikuid töid ole ka juba omajagu. Aga niikui vardad tühjaks said oli kohe lõngatuust näpu vahel ja vardad hakkamas
Ja nüüd ruttu kuduma, et neljandaks vihjeks teistele järele jõuda...