Daku nikerdamise pesake
Kõigesööja :D Teen seda käsitööliiki, mis parasjagu meeldib :D
.: Minust :.
Vanus: 26
Asupaik: Äntu metsad
Tähtkuju: Sõnn
.: Lingid :.
Daku nokitseb fb-s

.: Ütlus :.
Mida ma kuulen, ma unustan. Mida ma näen, ma mäletan. Mida ma teen, sellest saan aru.
.: Viimased postitused :.
Viimased postitused
Mai 2009

.: Külastajad :.

118780

17 Mai 2009
Mütsisaaga

Suvi tungib peale ja mulle turgatas lõpuks, et ehk võiks lapsele mütsi nikerdada. 2006 kevade Käsitöö nr leidsin vahva automütsi õpetuse. Jätsin linikuheegeldamise sinnapaika, sest niit on nagunii kohekohe otsas ja peab uut otsima minema, ei tea aint kuidas, sest kass sai kera kätte ja hävitas sildi kus info peal oli, lootus on et samasse poodi tagasi minnes ehk leiab.
Esimene variant mille selle õpetuse järgi tegin oleks võinud nukule pähe minna, mitte lapsele. Jõudsin selgusele et materjal on ilmselt liig peenike, uurisin netiavaruse abil millist on juhendis endas kasutatud ja üritasin leida kodust sarnast jämedust. Meenus et Madise sündides loovutas ema mulle posu lõngu, mõnusad pehmed jne. Sain suure töö ja vaeva tulemusel valmis tehtud mütsi, aga olen sunnitud üles tagasi harutama. Ilmselt olen ma liiga kõvasti heegeldaja, kuigi olen alati arvanud, et liiga kõvasti ei ole võimalik heegeldada. (Kudumisel tean küll et keegi teine ei tohi minu tööd vahepeal kududa, sest enamik teevad nõrgemalt ja siis jääb veider, ainult isa koob samuti kõvalt nagu mina. Aga tema sokkide juures see mulle just meeldibki, pole ohtu et pesus kokku lähevad, olen tema tehtud põlvikute suur fänn) Jutu point – hoolimata suurusnumbri õigsuset minu lapse pähe see vahva müts ei mahu, vbla märjalt venitaks kuidagi, aga 9 kuune on niigi mütsivihkaja, nii et müts peab pähe minema supsti, mitte sikutades.
Otsisin mööda foorumeid uut õpetust, mis mulle meeldiks ja oleks heegeldatud, sest poiss sahmib isegi minu otsas turnida ja lõngakeraga mängida, vaevu julgen ühe vardaga vehkida, kahe või enamaga enam mitte. Olin juba loobumas kui meenus et päkapikumütsiga sain ise hakkama ühe päevaga ja nüüd ei suuda siis fantaasiat kasutada piisavalt. Päkamüts sai tehtud, kuna tahtsime esimese lapse vaimustuses jõulukaarte teha aga ei leidnud sobivat mütsi, nii ma ühel päeval panin poja magama ja asusin nokitsema. Asi sai valmis kootud ja alla äärde heegeldatud valgega, esialgu oli plaanis tikkida, aga poja ärgates selgus et punane osa oli liiga lühike jäänud.
Plaanisin autoakende idee siiski sisse jätta, kuid kuna müts pidi tulema õhulisem, siis kahte värvi kasutada ma ei oska. Olen siiski õnnelik et Käsitöö ajakirja abil sain teada kuidas kinnissilmustega tehes väga ilus jääb pilt sees kahelt poolt vaadates. Õige peaümbermõõt järgi proovitud tegin paberile väikse akendejoonise ja pusisin selle järgi. Issi otsuse järgi pidi müts omama sarvi, mitte lihtsalt ümar olema, mis tegi omajagu minu elu lihtsamaks, sest heegeldist kokku võtta ilusti sujuvalt on sutsu tülikas mu meelest. Klapid ja nokk pidid ka kindlasti olema. Klappe mõtlesin juba et ei olegi vist võimalik teha minu mõistusega, kuni avastasin lingi http://www.isetegija.net/it/6p/mk/karvak.html väikse ettekujutusegi vähemasti sain sealt. Nokk sai tehtud http://kasitood.trsm.pri.ee/index.php?id=81&keel=ee õpetuse järgi. Esialgu jäi see autoidee toppama siiski, kuid kes teab ehk teen ikkagi rattad ja tuled ka.
Daku posted @ 10:46 - Link - kommentaarid