Linane suveriietus
Plaanisin lapsele suvepäikese kuumuse eest valge pikavarrukaga lühikese pluusi muretseda ühel poeretkel. Nagu ikka tuleb sellistel retkedel nina ka käsitööpoodi torgata. Ema suutis välja õngitseda 7.- linase riide tüki. Esialgu ei tulnud pähe veel osta ja nii sai sellest tihedamast kangatükist mul ema kaasabiga pluus tehtud, kasvuvaruga seejuures. Et pükse ikka ka vaja alla, siis tuli uus linnaring teha 
Seekord paraku nii tihedat ei leidnud, üritasime teist värvi saada, kuid kangaribasi käes keerutades ei suutnud me halli tooni kuidagi püksteks vormida ja must oli ilmselgelt liiga sünge. Tuli leppida sellega et püksid kumavad läbi. Ongi jahedam, lohutasin end ja sai ka teine 7.- riidetükk ostetud. Sellest nikerdasin taas ema valvsa silma all püksid ja ka mütsike, kuid viimast keeldub noormees miskipärast pähe panemast.
Sinise mulineega tikkisin kandid üle. Mees hommikul last täiskomplektis autosse tõstes mainis veel et midagi võiks ju veel olla tikitud peale. Noo eks näis, plaanis oli see endalgi aga esialgu pole kujutlust mida tikkida. 
(Natuke suuremalt näeb taas klikkides)
Enamasti on need siiski olnud kilekotis või hoopis pesunööril vihma, tuule ja päikese käes. Praegu on nad hoopis, kui ma ei eksi, kunagises rattakiivrikotis, selline must võrkkott mis nööriga kinni tõmmatud. Kõige mugavam oli ilmselt siiski näpitsakee.
Kontrollisin esilehelt lõpukuupäeva ja nii oligi, olin hiljaks jäänud oma viimistlusega. 
