Mummukindad emale

Olin enda kinnastega (eelmises postituses nähtavad) vaevalt emaga kokku juhtunud kui ta pilk neil pidama jäi. "Oh kui vahvad kindad, ma tahan ka selliseid!" kõlas ta suust hoobilt. Nujah, ega mul kahju polnud, olid plaani tegelt võetud juba nagunii, aga pisut teistsugused, nu jäävad lihtsalt tegemata, sest ega saa lasta mamma kätel külmetada.


Hetkel käsil veel mitu tööd. Paar õhtut tagasi soovisin endale lausa koduabilisest lapsehoidjat, kes kütmise, söögi ja koristamise eest hoolitseks ja lapse järgi ka vaataks, sest nii tahaks ju ainult nokitseda ja omaette pusida. Ehk lähipäevil saab mõni asi ka valmis juba.

Täna vist enam uut soovida ei tohi, nii et siis head seda aastat kõigile isetegijatele

Mitu tundi ajast mil võiks käsitööga tegeleda kulub päevas talve võlumaa sisse väljapääsu raja tegemisele. Paar pildikest sellest võlumaast (ausõna, seotud edasise postitusega)





Kuidagi on läinud nii et kuigi kudujaid kodus on, pole minul kunagi kindaid Ühed leidsin, ilusa mustriga ja neid kannan hoolega siis, sest üldiselt on mu käed väga külmavaresed. Hiljuti selgus et need olla kunagi mu vanaema kindad olnud. Hästi säilinud ma muud ei oska öelda. Paraku aga pärast selle talve võlumaa radadega mässamist on kidad märjad ja jälle jama, mis kätte panna kui plaanis radu mööda tsivilisatsiooni pääseda.

Ükspäev foorumis jäi silma mummukoti teema. Ilusad kotid, tahtsin proovida, tegin proovitüki, 10 mummuga. Täpselt parasjagu et ka ümber käe ulatuda ja nii tekkis idee, et oleksid vahvad kindad. Tulidki, vähemalt minu enda meelest. Niisiis sündisidki mummukindad, ühtlasi minu esimene katsetus kindaid heegeldada, ootasin tegelt hirmuga et on kanged, aga täitsa mõnusad.