LEIVAAHI

Seekord näitan oma mehe näputööd. Tema peab pottsepa ametit.

Kuigi ta laob pliite ja ahjusid juba mitmeid aastaid, siis sellistest vanadest kividest tegi esimest korda.
Kivid tõime ühe sugulaste ülilagunenud maja korstnast juba paar aastat tagasi. Mäletan, et kuigi pesamuna oli viimaseid kuid kõhus, aitasin ma ka kive kakshaaval autoni tassida ja selaal 5 aastane suur venna aitas ka päris palju kive vedada!

Siis nad seisid siin õue peal hunnikus ja ootasid oma aega.
Eelmisel talvel suure külmaga oli küll see, et kingsepal endal kingi pole.

Asi seisis sisemiste kivide ja ahju-uste - tahmatopside ostmise taga. Tean, milline üüratu investeering on korralik ahi! Isegi meil, kui pottsepp oli omsat käest võtta ja kivid olid tasuta, läks ahi ikka tuhandeid maksma


Nende vanade kivide juures on nii nauditav see värvide ja kuju mäng: kõik need 100 aastat vanad kivid on erineva kujuju/suurusega ja erinevat värvi (see värvierinevus ilmneb paremini hiljem, kui ahi lakitud saab - meil on köögis vana korsten puhtaks tehtud ja seal on ka kive kollasest punaste ja tumepruunideni)

Selle leso peale plaanin meisterdada pehme kaltsuvaibajupi ja nende külgede peal olevate kaarte all/sees põlevad küünlad tõeliselt romantiliselt!

Välimus tahab küll veel veitsa puhastamist ja lakkimist, aga enne kütame korralikult sisse. Mõned päevad on juba tuli all olnud ja täna valmisid juba esimesed keelt alla viivad ahjukartulid! Nüüd panen leiva käima