Pandamõmmi pesa
Pandamõmmi pesa
Mänguasjamaa
TÄHELEPANU MINU KÄSITÖÖ HUVILINE!
Teen oma lelud omaenda ideede järgi ja pildistan ise - see ongi minu looming (kui ma pole märkinud lelu juurde idee päritolu). Kui teed midagi ise minu ideede ja õpetuste järgi, palun viita sellele! Mitte et ma kade oleks, aga äkki nii leiab mind keegi, kes on leludest ka suuremas plaanis huvitatud! ;) Aitäh!
.: Mõnda minust :.
Minu aastaid: 32
Elan: Keset Eestit
Tähtkujult: Jäärapäine ;)
.: Minu nupp :.
.: Mulle meeldib :.
Käsitööd teha ja lobiseda
.: Ei meeldi :.
Inimesed kes lubavad mida iganes aga tegudes on nõrgad. No ja kõik need teised pahad asjad ei meeldi ka!
.: Minu lingid :.
Laste pahanduste kogu
Prüginimekiri
Silm puhkab
Mõtlemapanev!
autor.ee
Minu blogi 2009 aasta kokkuvõte linkidena
Minu blogi 2010 aasta kokkuvõte linkidena
Minu blogi 2011 aasta kokkuvõte linkidena
Mänguasjamaa

.: Quote :.

.: Viimased postitused :.
Viimased postitused
Veebruar 2010

.: Ja veel :.

Loen:
Enamasti lastele raamatuid ette :DD

Filmid:
No meie kohalikust klassikast ma ikka paremat ei tea :D

Kuulan:
Seinast seina ja seina taga ka. Igas stiilis leidub midagi väga head ja iga stiili kuulamiseks on oma aeg ja koht ;)


Alates 12.märts 2010:
free counters

.: Piilumisi :.

640128

22 Veebruar 2010
DINOSAURUSTE MAA

Olen viimased kolm-neli õhtut oma aega ja loomingulist energiat ( ) panustanud pojaga meisterdamisse.

Tegelikult sai kõik alguse Spaidermännidest ja Bakugaanidest. Ka meie majas on need aegajalt kuum teema. Seda muidugi minu pea7aastase poja arvates. Meie kuulame ära ja anname mõista: On lahe, võitlesid natuke, olid tugevad ja lausa kangelaslikud... aga mis siis, mis edasi!?

Ei meeldi mulle selliste imetegelaste kogu hingest kummardamine. Maailmas on ju väga palju muud lahedat ka. Nagu näiteks dinosaurused. Seletasin poisile, et minu meelest on need ikka kõige vingemad tegelased, sest nende muude kangelaste kohta arvatakse, et nad kuskil elavad, tõenäoliselt kuskil muinasjutumaal, aga dinosaurused olid SIIN PÄRISELT olemas. Nad olid päriselt suured ja hirmsad.

Otsustasin seda kõike talle natuke põnevamaks teha.

Kõigepealt käisin lapsele välja idee, et me võiks meisterdada tema pisikestele dinosaurustele (kes muidu mänguasjakasti põhjas vedelesid) päriselt olnule sarnase dinosauruste maa. Talle see idee väga meeldis.

Tõime raamatukogust kaks raamatut, kust piltide pealt uurisime, milline see maastik siis oli, kuidas nad elasid, mida sõid ja et nad näiteks ei poeginud vaid munesid. Tekkis elav arutelu poisiga ja meil oli mitu vahvat tundi dinosauruste keskel.

Teisel õhtul otsisime välja vana kandiku ja puhastasime selle eelmisest juba väga lagunenud meisterdusest (see oli hõbepaberiga kaetud ja lehekestega ääristatud tiigike tema väikeste majade ja autode ja loomade juurde). Valasime sellele hulga PVA liimi ja lapsed puistasid sinna hunniku kergkruusa. Patsutasime kergelt kinni ja selle õhtu töö oli tehtud: see asi pidi nüüd ju kuivama.
Pärast, kui liim on kuivanud, tuleb lahtised kivid maha valada

Pildil teeb oma uurimistööd ka meie kiisu Sabiine, kes ei jäta kontrollimata ühtki köögi põrandale pandud asja




Järgmisel hommikul, kohe kui unine emme kööki saabus, võttis teda vastu õhinas poja. Ta oli vatist dinosaurustele munad teinud ja saia (mängult liha) söömiseks pannud. Dinosaurused muidugi kenasti nende uuele maale ladunud. Nii armas




Kolmandal õhtul tegime vee ja põõsaid. Vee jaoks segasime guašše ja liimi (et pärast ei määriks) Mina joonistasin piirjooned ja poja värvis paksu värviga vuliseva vee. Põõsasteks tegi poja peotäie tumerohelisi tutte, mille me siis PVA-ga vee äärde liimisime.



Ka liha tegime neile sel õhtul.
See dinosaurustele saia söötmise idee osutus nimelt fantastiliseks! Sai nägi välja ju küll nagu lihakäntsakas, lihtsalt valet värvi. Võtsime siis guaššvärvid ja PVA ning segasime enamvähem õige värvi. Värvimiseks murdsin täitsa värsket pehmet saia ja katsin paksult PVA-värvi seguga. Kuivanult on need nüüd päris kõvad.




Meie dinosauruste maa nägi kolmandal õhtul välja selline:



Neljandal õhtul laenasime õe käest tüki mingit pehmet plastiliini moodi asja, mis ka kuivanult on pehme ja samas mängitav (tal on mingi nukusöökide tegemise komplekt, mis ootab meisterdajat). Sellest voolisime koos hoolikalt pisikesed munad. Ühe pesakonna jagu valgeid ja teise pesakonna jagu pruune. Kui munad valmis, siis pidin küll tõdema, et lihtsam oleks olnud poest TicTac-i komme osta, need munad näevad täpselt nende kommide moodi välja

Veel tegime liimi-liiva segust lohukese, mis on nüüd siis dinosauruse pesa.






Samuti istutasime liimi-liiva segusse oma aluse kaotanud mingid mängupalmid. Selle viimase mure tõttu ei saanud nendega kuidagi põrandal mängida ja nad olid muidu rohkem nagu ära viskamist ootamas.



Hetke seisuga näeb meie dinosauruste maa välja selline:



Plaanis on juurde meisterdada palme ja katta vabad kandikuosad muruga... kindlasti mõtleme midagi veel juurde. Käisin täna meie linna paaris poekeses vaatamas, ega väikseid dinosauruseid pole (meil ainult kolm, aga raamatus oli ju nii palju erinevaid, näiteks Türannosaurust, Stegosaurust ja Diplodookust oleks ju ikka vaja! ) aga ei olnud... peab teine päev ka ülejäänud paar poodi läbi vaatama. Parem dinosaurused, kui Bakugaanid, eksju


Lahe on vaadata, kuidas 5-aastane tüdruk ja 7-aastane poiss mängivad täpselt samade asjadega väga erinevat mängu. Poisil käib pidev võitlus ja munade varastamine ja liha söömine. Tüdrukul aga ajavad dinosaurused juttu ja tihti on üks laps ja teine ema
_____________________________
Tegelikult ma täitsa usun, et kui lapsed on liiga nendes superlangelastes kinni, siis on vanemad seda mingil moel soodustanud. Meie ise oleme võlutud tervest maailmast ja selle mitmekesisusest ja ka meie lapsed on kuidagi kergelt läinud mööda igasugu hullustest (Spiderman (Tema on pojal ühe särgi peal ja ühe plaadi peal, mida on vaadatud 2 korda),
Hello Kitty (uskuge või mitte, mu plika ei teagi, kes see on ),
Bakugan (seda natuke aega ikka pinniti, kuna kõigil poistel lasteaias juba oli olemas. Otsustasime üheainsa osta... hinda nähes pidi süda seisma jääma , aga peale selle ostu kadus pojal ka meeletu huvi. Just nende lelude hullusest räägitakse õuduslugusid, eriti sellest, kui palju neid osadel lastel on) jne.)

Räägitakse, et kõik algab kodust
Pandamõmmi kirjutas @ 22:43 - Link - kommentaarid (9)