Pandamõmmi pesa
Pandamõmmi pesa
Mänguasjamaa
TÄHELEPANU MINU KÄSITÖÖ HUVILINE!
Teen oma lelud omaenda ideede järgi ja pildistan ise - see ongi minu looming (kui ma pole märkinud lelu juurde idee päritolu). Kui teed midagi ise minu ideede ja õpetuste järgi, palun viita sellele! Mitte et ma kade oleks, aga äkki nii leiab mind keegi, kes on leludest ka suuremas plaanis huvitatud! ;) Aitäh!
.: Mõnda minust :.
Minu aastaid: 32
Elan: Keset Eestit
Tähtkujult: Jäärapäine ;)
.: Minu nupp :.
.: Mulle meeldib :.
Käsitööd teha ja lobiseda
.: Ei meeldi :.
Inimesed kes lubavad mida iganes aga tegudes on nõrgad. No ja kõik need teised pahad asjad ei meeldi ka!
.: Minu lingid :.
Laste pahanduste kogu
Prüginimekiri
Silm puhkab
Mõtlemapanev!
autor.ee
Minu blogi 2009 aasta kokkuvõte linkidena
Minu blogi 2010 aasta kokkuvõte linkidena
Minu blogi 2011 aasta kokkuvõte linkidena
Mänguasjamaa

.: Quote :.

.: Viimased postitused :.
Viimased postitused
Jaanuar 2010

.: Ja veel :.

Loen:
Enamasti lastele raamatuid ette :DD

Filmid:
No meie kohalikust klassikast ma ikka paremat ei tea :D

Kuulan:
Seinast seina ja seina taga ka. Igas stiilis leidub midagi väga head ja iga stiili kuulamiseks on oma aeg ja koht ;)


Alates 12.märts 2010:
free counters

.: Piilumisi :.

648469

24 Jaanuar 2010
MINU ESIMENE PÄRIS LAPITEKK!

Ma sain ta lõpuks valmis!
Kõigepealt: Suur kummardus kõigile imepeenetele lapitöö tegijatele! See on ikka midagi meeletut, mis te teete!

Tegelikult olen ma oma elus täpselt ühe lapiteki enne teinud. Olin siis vast 11-12 aastane ja kasutasin vanaema jalaga vändatavat õmblusmasinat. Lapid lõikasin suuuured ja igaühe erineva suuuse ja kujuga. Ega nad otse ja ilusad küll ei jäänud. Taguseks õmblesin vana kardina, mille mu tollane lemmikloom rott läbi puuri tasapisi auklikuks näris Ja tegelikult on see vana paljunäinud lapitekk mul alles. Kasutan seda igal aastal jõulude ajal kuuse all, et okkaid ja muud sodi oleks pärast lihtsam kokku korjata. On selline omamoodi nostalgiline asjake - ilus ei ole, aga armas on
Kui pisipõnn ärkab, teen sellest tekist ka pilti ja näitan ka seda ajaloolist asja

Nüüd siis tegin päris lapiteki, mis saab meil nn. telekatoa tekiks. Selline suur tekk, mille alla põnnid multikaid vaadates ritta mahuvad!


Uue lapiteki lugu:



Idee tuli augustis, pihta hakkasin septembris.
Kuna mitu tuttavat on juba lapitekkidega hakkama saanud, siis mul ei andnud kuidagi rahu ja nii ma asusin kah sügisel lapikesi lõikuma! Tahtsin teha samal põhimõttel, nagu Dakugi oma mõmmiga tekki tegi: Sarnast värvi lapikestest kujundada tekile pildi.

Algus oli entusiastlik, aga lõpp vajus ära... miks see mind küll imestama ei pane!?

Joonistasin kõigepealt lapse värviraamatust suure uhke pildi maha, siis tegin sellele ruudustiku ja proovisin sedasama pilti edasi anda kolmnurkade ja ruutudega. Paberil oli kõik kena. Kui lapid maha ladusin, ei saanud enam kuidagi aru, et paberil ja maas sama pilt on.
Eks viga oli selles, et sama pildi edasi andmiseks oleks pidanud kasutama ainult paari värvi, aga mina otsisin punase pinna edasi andmiseks välja kõik oma punased kaltsud ja võtsin igast natuke. Niisiis jätsin paberi-plaani kõrvale ja võtsin kasutusele lihtsalt loogika. Ladusin korrapärase lille, sellise, nagu ma seda algkoolieas joonistama õppisin.

Ruudud lõikusin 9 cm äärega. Lihtsalt seepärast, et 9 on mulle meeldiv number, mis on mul elus nii mõneski kohas suurt rolli mänginud.

Tekis on 20x27 ruutu, seega 540! Ise ka ei uskunud, kui valmis tekil nad üle lugesin! Millal ma nii palju neid lõikusin!?

Kuna ma siiani ei ole päriselt läbi hammustanud seda ilma-niiti-katkestamata-meetodit, siis lõikasin mina iga lapi järel niidi läbi. See lisas muidugi ju suure töö, aga mulle, kui jummmala rohelisele õmblejale, tundus lihtsalt kindlam variant. Küll ma kunagi õiged töövõtted kah ära õpin!


Retsept:
2 venna pluusi sellest ajast, kui ta väike poiss oli
minu lapsepõlve öösärk, mida ma kandsin ainult korra või paar, kui mu vanaema sundis. Sest mulle lihtsalt pole kunagi öösärgid meeldinud.
2 ema seelikut, pärit ka sellest ajast, kui meie veel väiksed olime
minu pluusike, 29 aastat vana
1 helesinise-roosa triibuline pluus kaltsukast
4 sorti heledat kangast ja 3 sorti rohelist kangast kangapoe defektiga kanga hunnikust
minu kittelkleit ja 2seelikut, 20 aastat vanad
2 pid˛aamat minu varasest lapsepõlvest, kui ma veel lasteaias käisin
isa lühikeste varukatega pluus tema noorusajast
köögi kardinad lapsepõlvekodust
rohelise jänkudega kanga tükke, mis jäid üle, kui ema mulle siis, kui ma olin umbes 11 aastane tibukollase jope õmbles ja sellele rohelise voodri pani
Ja veel mitmesuguseid riidetükke, mille päritolu on unustuse hõlma vajunud.




Täiesti hämmastav, mida kõike minu kaltsukotid veel sisaldavad! Loomulikult ei läinud kasutusse kõik need esemed otsast lõpuni, igast ikka pakike ruute.

Selles osas ongi see üks lõpmata armas tekike, et temasse sai õmmeldud omajagu mälestusi. See on veider, kuidas mingisuguse riidejupi nägemine toob lapsepõlve meelde

Need lapid õmblesin usinalt kokku juba septembris. Ostsin juba septembris ka teki tagumise poole jaoks tepitud kanga ära. Jäi ainult see taha õmmelda....

Siis aga tulid jõulud tuhinaga peale ja mina hakkasin teki lõpetamist muudkui edasi lükkama. Umbes sellises taktis: Homme võtan selle kindlasti ette!

Eile öösel, nii umbes südaöö ajal, kui alumine korrus sai koristatud ja pere lõpuks magas, ma siis lõpuks jõudsin selleni, et laotasin värgid põrandale ja hakkasin temaga tegelema. Pool neli sain magama ja tänaseks jäi vaid teppimine...

1,80x2,36... päris asjalik, kõik lapsed mahuvad korraga alla






Nüüd on minu elu esimene PÄRIS lapitekk valmis!
Pandamõmmi kirjutas @ 13:43 - Link - kommentaarid (36)