Pandamõmmi pesa

28 Veebruar 2010

PALJUTUTILINE MÜTS JA VAESEMEHEKAMPSUN

Tänud teile! Me nüüd Blogikesega jätkame oma tavapärast elu! (kel kook jäi maitsmata, siis ärge laske meie tegemistest end segada ja maiustage rahumeeli )

Voodriks ühe tuulejaki vooder, õmblesin käsitsi sisse. Kuigi vaesemehekampsun sai pojale suurevõitu, olen siiski suht rahul. Jään ikka enesele kindlaks, et nikerdada erinevaid asju on palju lihtsam, kui teha üht suurt ühtlast ja ilusat eset

Keegi kuskil kellegi blogi-kommentaarides nurises blogija kudumisoskuse pärast, kuigi tundus tegu oli hoopis ebaühtlase lõngaga... ka minul jäi seekord täiesti ebaühtlane, nagu oleks esimest korda vardaid näinud. Palun mõistvat suhtumist

Pandamõmmi kirjutas @ 15:44 - Link - kommentaarid (2)

27 Veebruar 2010

SÜNNIPÄEV!!!

Tere armas külaline! Mul on hea meel, et te said aega tulla minu Blogi esimesele sünnipäevale!

Otsisin kohe sinu jaoks välja oma uusima serviisi:

Keetsin sulle värske kohvi:

Ja otseloomulikult pakun kohvi kõrvale küpsiseid ja värskeid maasikaid:

Ehk oskad hoolida veel kodumaisest õunast... igatahes tõin keldrist tellisaare-visse ja lõikasin mõnusateks hammustamis-viiludeks:

Mis kõige tähtsam: sünnipäeva juurde käib ju ka sünnipäevatort. Küpsetasin selle hästi minulikult mõnusa paksukese ja katsin rohke šokolaadiga! Nämm:

Kuis on, kas patustame koos!? Sünnipäeva puhul võib ju nii palju maiust tarbida!

Võta istet, ajame juttu ka!
Tahan sulle rääkida, kui rahul ma olen, et mul nüüd selline Blogi-tita on. Hakkasingi mõtlema, et kui minu Blogike on nüüd aastane, kas ta siis on pigem juba suur või alles täitsa beebi!? Et kas arvestada tema iga nagu inimesel või nagu koeral
Mulle omale tundub, et arenguruumi on tohutult ja pigem ikka Blogi-tita
Üks on kindel. See pisike Blogi-tita ja tema paljud-paljud sõbrad on minule käsitööalaselt vägagi innustavad ja poolikuid töid jääb nüüd ootele ikka palju vähem kui enne!
Samuti olen siinsete juba suurte Blogide lehekülgi lapates saanud indu võtta ette täitsa uusi asju (nagu näiteks õmblemine ja nõelviltimine) ning see tekitab alati eriliselt hea tunde, kui olen hakkama saanud millegi uuega, taas mõne uue kogemuse võrra rikkam

Tõele au andes oli päris sünnipäev eile, aga ma mõtlesin, et kellel see ikka on aega ja jaksu tööpäeva lõpus pidutseda, et laupäeva õhtu on peo pidamiseks ikka kohasem. No ja tegelikult oli mul omal ka eile tihe päev. Käisime lastega pealinnas seda Solarise laibanäitust vaatamas. Näitus ise oli asjalik ja minu suurem poja oli sellest lihtsalt võlutud. Kuulas ja uuris kogu näituse suurima hoolega läbi. Aga Tallinn... see peab ikka elu-ja-surma-küsimus olema, et ma sinna elama läheks. Liiga suur, liiga tihe, liiga must ja liiga kiire minu jaoks. Tublid ja tugevad olete, kes te seal elate ja sellise asjaga igapäevaselt toime tulete! Mina ei suudaks...Koju jõudes olen ikka hullult rahul, et ma elan just siin!

Tore, et võtsid hetke olemaks minu Blogi-tita seltsis tema esimesel sünnipäeval!
Laske nüüd hea maitsta, muidu jahtub veel kohvi ära!

Pandamõmmi kirjutas @ 16:27 - Link - kommentaarid (33)

24 Veebruar 2010

KINDAD

Jälle üks \"minu esimesed\" lugu

Eilse õhtu ja tänase hommikuga viskasin suurema poja (7a) abiga meie õuele nii enamvähem minu kõrguse künka, millelt saab nii keeruga kui otse umbes 10m pikkuse liu. No oli alles lumeviskamist! Ja minu kallis mees arvas selle peale, et oleks parem tee pealt lume ära visanud
Ma ei saa ju ometi tema tööd ära teha

Õhtul külastasime veel meie linna nn. suusakeskust. Kuigi elame siin selles kodus juba üle 10 aasta, tegime endale alles täna selgeks, kus asub siinne populaarne kelgumägi ja valgustatud suusarajad. Selgus, et siinsamas, ümber kvartali ja läbi võsatuka Lastel saab natuke kasvades küll väga mõnus nii lähedal mäepeal kelgutamas-suusatamas käia olema! Ja mägi on aus! Täitsa pika liu saab, nautisime seda kõik viiekesi kohe täiega

Kogu selle lumesmässamise peale sai selgeks, et korralikke lund kannatavaid kindaid on meie lastel ikka liiga vähe. Juba hommikuga said varud märjaks ja pealelõunal olime juba kimbatuses. Siiani on piirdutud ühe õueskäiguga päevas, aga nüüd on järsku nii soe, et ei tahagi tuppa tulla

Niisiis asusin õhtul netist lõikeid otsima. Isetegija abiga leidsin sellise õpetuse. Printerit mul pole, niisiis otsisin pliiatsi, laste olemasolevad sõrmikud (käe suuruse arvestamiseks) ja vanad ajalehed. Läks antud lõigete eeskujul katsetamiseks.

Materjaliks valisin tõesti kaltsu, sest mul ju polnud aimugi, mis sellest välja kukub. Õmblemine üldse on mulle ärevust tekitav ala, aga lõikeid pole ma enne küll teinud.
Üks vanavana jope ja issi vana tagi vooder said kääre tunda.

Õmblesin siis selle õpetuse järgi. Alguses mõtlesin teha suuremale poisile.... lõpuks ei läinud ka kitsa käega piigale kätte ja said hoopis pisiksele vennale. Hea, kui on nii palju variante, kellelegi ikka sobivad
Aega võttis see kõik ikka päris mitu tundi...

No tegelikult ei kannata ju kvaliteet mingit kriitikat... aga ma ise olen väga rahul. Viimase aja õmblustööd on nii palju enesekindlust juba kasvatanud, et enam ei olegi kääre kangasse lüües adrenaliin laes

Nüüd pean neid lõikeid veel kohendama, kõvasti suurendama ja küll järgmised juba asjalikumad välja tulevad.

Vähemalt ei pea ma hakkama 6-9 paari lumesmöllamise kindaid ostma

Suvel pean siiski rabast eemale hoidma... täna nõeltest ei suutnud ju hoiduda ja vanarahvas ennustab mulle nüüd suveks ussiohtu

Pandamõmmi kirjutas @ 22:20 - Link - kommentaarid (2)

23 Veebruar 2010

LÜHIKSEKARVALINE TULP

Kuigi õues on nii tore talv ja lund on nii-nii palju,

... et kiik, mis kunagi rippus, ei tee seda enam ammu:

... et kasvuhoonete kõrvale on katustelt alla tiritud lumest saanud mehe kõrgused tihked pealkõndimist kannatavad vallid:

... et kardinaid pole enam vaja, sest aknast niikuinii ei näe sisse ega välja:

...ihkab hing ju ikkagi kevadet! Leevendasin seda kevadevalu ühe hästi karvase tulbiga

Tehtud on see minu jaoks täiesti uues tehnikas. Mõni ehk isegi mäletab, et kunagi möödunud sügisel uurisin veidrate tööriistade kohta Suur aitäh kõigile, kes tol korral mind sammukese edasi juhatasid. Alustasin muidugi oma nokitsust juba siis... aga teadagi jõudis ka see poolikute asjade hulka. Nüüd siis nokitsesin oma osa valmis!

Oma osa ses mõttes, et hetkel on ta ikka veel sellele veidrale raamile naelutatud ja ootab mehe kätt, et korralikumalt raamituna seinale jõuda. Enne jah mõtlesin, et teen tast padja, aga nähes, kui ruttu see sibelev seltskond mul padjad ära lörtsib, otsustasin ikkagi selle teose seinale naelutada

______________________________________________
Pean tunnistama, et ega eriti parem ei hakanud ja need suured ekstreemsused õues häirivad ikka sama palju. Me siin põhjamaal elame ikka omas kindlas rütmis: terve talve ootame hullu moodi suve ja terve suve valmistume hullu moodi talveks
Peab ikka kardinad ka ette tõmbama, et mitte õue näha ja lilli edasi punuma... ükskord saab see lumi otsa ka, jaanipäevaks ikka!

Pandamõmmi kirjutas @ 18:49 - Link - kommentaarid (1)

22 Veebruar 2010

DINOSAURUSTE MAA

Olen viimased kolm-neli õhtut oma aega ja loomingulist energiat ( ) panustanud pojaga meisterdamisse.

Tegelikult sai kõik alguse Spaidermännidest ja Bakugaanidest. Ka meie majas on need aegajalt kuum teema. Seda muidugi minu pea7aastase poja arvates. Meie kuulame ära ja anname mõista: On lahe, võitlesid natuke, olid tugevad ja lausa kangelaslikud... aga mis siis, mis edasi!?

Ei meeldi mulle selliste imetegelaste kogu hingest kummardamine. Maailmas on ju väga palju muud lahedat ka. Nagu näiteks dinosaurused. Seletasin poisile, et minu meelest on need ikka kõige vingemad tegelased, sest nende muude kangelaste kohta arvatakse, et nad kuskil elavad, tõenäoliselt kuskil muinasjutumaal, aga dinosaurused olid SIIN PÄRISELT olemas. Nad olid päriselt suured ja hirmsad.

Otsustasin seda kõike talle natuke põnevamaks teha.

Kõigepealt käisin lapsele välja idee, et me võiks meisterdada tema pisikestele dinosaurustele (kes muidu mänguasjakasti põhjas vedelesid) päriselt olnule sarnase dinosauruste maa. Talle see idee väga meeldis.

Tõime raamatukogust kaks raamatut, kust piltide pealt uurisime, milline see maastik siis oli, kuidas nad elasid, mida sõid ja et nad näiteks ei poeginud vaid munesid. Tekkis elav arutelu poisiga ja meil oli mitu vahvat tundi dinosauruste keskel.

Teisel õhtul otsisime välja vana kandiku ja puhastasime selle eelmisest juba väga lagunenud meisterdusest (see oli hõbepaberiga kaetud ja lehekestega ääristatud tiigike tema väikeste majade ja autode ja loomade juurde). Valasime sellele hulga PVA liimi ja lapsed puistasid sinna hunniku kergkruusa. Patsutasime kergelt kinni ja selle õhtu töö oli tehtud: see asi pidi nüüd ju kuivama.
Pärast, kui liim on kuivanud, tuleb lahtised kivid maha valada

Pildil teeb oma uurimistööd ka meie kiisu Sabiine, kes ei jäta kontrollimata ühtki köögi põrandale pandud asja

Järgmisel hommikul, kohe kui unine emme kööki saabus, võttis teda vastu õhinas poja. Ta oli vatist dinosaurustele munad teinud ja saia (mängult liha) söömiseks pannud. Dinosaurused muidugi kenasti nende uuele maale ladunud. Nii armas

Kolmandal õhtul tegime vee ja põõsaid. Vee jaoks segasime guašše ja liimi (et pärast ei määriks) Mina joonistasin piirjooned ja poja värvis paksu värviga vuliseva vee. Põõsasteks tegi poja peotäie tumerohelisi tutte, mille me siis PVA-ga vee äärde liimisime.

Ka liha tegime neile sel õhtul.
See dinosaurustele saia söötmise idee osutus nimelt fantastiliseks! Sai nägi välja ju küll nagu lihakäntsakas, lihtsalt valet värvi. Võtsime siis guaššvärvid ja PVA ning segasime enamvähem õige värvi. Värvimiseks murdsin täitsa värsket pehmet saia ja katsin paksult PVA-värvi seguga. Kuivanult on need nüüd päris kõvad.

Meie dinosauruste maa nägi kolmandal õhtul välja selline:

Neljandal õhtul laenasime õe käest tüki mingit pehmet plastiliini moodi asja, mis ka kuivanult on pehme ja samas mängitav (tal on mingi nukusöökide tegemise komplekt, mis ootab meisterdajat). Sellest voolisime koos hoolikalt pisikesed munad. Ühe pesakonna jagu valgeid ja teise pesakonna jagu pruune. Kui munad valmis, siis pidin küll tõdema, et lihtsam oleks olnud poest TicTac-i komme osta, need munad näevad täpselt nende kommide moodi välja

Veel tegime liimi-liiva segust lohukese, mis on nüüd siis dinosauruse pesa.

Samuti istutasime liimi-liiva segusse oma aluse kaotanud mingid mängupalmid. Selle viimase mure tõttu ei saanud nendega kuidagi põrandal mängida ja nad olid muidu rohkem nagu ära viskamist ootamas.

Hetke seisuga näeb meie dinosauruste maa välja selline:

Plaanis on juurde meisterdada palme ja katta vabad kandikuosad muruga... kindlasti mõtleme midagi veel juurde. Käisin täna meie linna paaris poekeses vaatamas, ega väikseid dinosauruseid pole (meil ainult kolm, aga raamatus oli ju nii palju erinevaid, näiteks Türannosaurust, Stegosaurust ja Diplodookust oleks ju ikka vaja! ) aga ei olnud... peab teine päev ka ülejäänud paar poodi läbi vaatama. Parem dinosaurused, kui Bakugaanid, eksju

Lahe on vaadata, kuidas 5-aastane tüdruk ja 7-aastane poiss mängivad täpselt samade asjadega väga erinevat mängu. Poisil käib pidev võitlus ja munade varastamine ja liha söömine. Tüdrukul aga ajavad dinosaurused juttu ja tihti on üks laps ja teine ema
_____________________________
Tegelikult ma täitsa usun, et kui lapsed on liiga nendes superlangelastes kinni, siis on vanemad seda mingil moel soodustanud. Meie ise oleme võlutud tervest maailmast ja selle mitmekesisusest ja ka meie lapsed on kuidagi kergelt läinud mööda igasugu hullustest (Spiderman (Tema on pojal ühe särgi peal ja ühe plaadi peal, mida on vaadatud 2 korda),
Hello Kitty (uskuge või mitte, mu plika ei teagi, kes see on ),
Bakugan (seda natuke aega ikka pinniti, kuna kõigil poistel lasteaias juba oli olemas. Otsustasime üheainsa osta... hinda nähes pidi süda seisma jääma , aga peale selle ostu kadus pojal ka meeletu huvi. Just nende lelude hullusest räägitakse õuduslugusid, eriti sellest, kui palju neid osadel lastel on) jne.)

Räägitakse, et kõik algab kodust

Pandamõmmi kirjutas @ 22:43 - Link - kommentaarid (9)

21 Veebruar 2010

Pandamõmmi kirjutas @ 17:49 - Link - kommentaarid

20 Veebruar 2010

KODUNE KLEIDIKE

Ma olen täielikus vanade asjade ärakasutamise tuhinas! No ja muigugi endaga juba üsna rahul, sest nii mõnedki hilbud on juba uue otstarbe leidnud

Seekord võtsin oma särgi ja minu ema seelikusaba ja õmblesin neist kokku koduse kleidikese oma piigale.

Kuigi ise-enesest lihtne ettevõtmine, oli minu jaoks uus asi kahe venivast materjalist ja erineva ümbermõõduga eseme kokku sobitamine - õmblemine.

No tegin küll jupp maad särki kitsamaks, aga tüdruk on mul ikka ulme-peenike Niiet tuleb vist ikka veel külgedelt koomale võtta.

Seelikusaba on mõnusalt lai ja väga sobiv tantsimiseks ja keerutamiseks

Viimasel ajal olen päris palju õmblemist harjutanud, varsti julgen juba päris lõiked võtta ja päris riideid õmmelda(kummiga püksid ei lähe arvesse, need on hästi lihtsad, eksju)

Pandamõmmi kirjutas @ 17:35 - Link - kommentaarid (2)

19 Veebruar 2010

SUSSIKATSETUS

Tahtsin katsetada, kas ma lihtsalt oma loogikaga oskan kududa selle klassikalise sussilõike põhimõttel susse ja muuhulgas otsustasin proovida elus esimest korda palmikut kududa. Palmiku tegin siiski lihtsa, nagu keerupaela.
Esimese katsetuse kohta käib kah

Pandamõmmi kirjutas @ 20:25 - Link - kommentaarid (1)

17 Veebruar 2010

VARANDUS!

Ma ei saa muidu, kui pean ikka teile kõigile ka rääkima: leidsin nimelt eile esiku põrandalt varanduse!!!
See on ju varanduse leidmine, kui leiad sealt, kust oodatagi ei oska, midagi väga hinnalist

No igatahes minu varandus näeb välja selline:

Varandus just seetõttu, et hakkasin hiljuti õppima ju uut käsitööliiki. Juba kolm harjutustki tehtud. Ja nüüd äkki kallis materjal vedeleb maas! Otsisin kähku oma viltimisnõela välja ja asusin katsetama, kas mu varandus ka kasutuskõlbulik on.

On küll! Kiire nokitsus (mitte väga põhjalik) tuli välja selline:

Ahsoo, et kuidas see varandus mu esikusse sai?

Aga meil on vot siuke suur koer (pilt möödund suvest):

Kuigi ta muidu on õuekoer, siis ilmade väga külmaks muutudes hakkas palju aega esikus veetma. Ju ta oli selleks ajaks kõva kasuka kasvatanud. Igatahes nüüd seal sooja esikupõranda peal elades hakkab meie sõber seda tasapisi sinna maha poetama
Igal kevadel on terve õu neid tuuste täis. Tal on ikka väga korralik kasukas. Siiani on need tuustid tundunud tülikad ja koledad nii tema seljas kui õue peal, aga nüüd.... nüüd ma ootan kevadet

Otsisin täna terve õhtu, et kas kuskil on midagi koera villa kohta ka kirjutatud. Kõigepealt muidugi asusin uurima Isetegijat, aga siit ei leidnud mitte midagi. Võibla olen otsimises käpard lihtsalt või tõesti Isetegijad ei korjagi koertelt villa!?
Googeldamisega aga leidsin lemmikloomade ajakirjast sellise toreda artikli, mis oli nagu minu jaoks! Ja siis leidsin koerte villast lõnga tegija teema Koertekojast, mitmeid-mitmeid ahvatlevaid lõngapilte! Võibolla on kellelegi veel kasuks

Üks küsimus mul siiski jäi. Tean, et siia piilub palju häid ja teadjaid inimesi, äkki teate öelda, kas koera vill käitub pesemisel samuti nagu lambavill ja kehtivad samad lambavilla pesemise reeglid (neid on küll netis siin-seal leida) Või kas seda ikka pestakse üldse... seda pole nagu kuskil mainitud või ma lihtsalt jälle ei leia

Kindlasti katsetan selle kraamiga kõikvõimaliku järgi ja kui puudu tuleb, siis asun uut kevadet ootama. Mõelda vaid, kui palju selliseid toredaid tuustakuid kutsadelt kevadel kammitakse

Nüüd korjan iga väiksemagi tuusti kokku ja soojade ilmade tulles on suur lootus saada seda kraami päris palju
Korjake teie ikka ka kevadel oma suurte sõprade varandus kokku ja tehke sellest midagi põnevat! Üks korralik isetegija kasutab ju kõik ära

Täna leidsin juba uue uhke tuustaku.

Pandamõmmi kirjutas @ 23:35 - Link - kommentaarid (6)

LIHTSAD BEEBIPAPUD

Mitte alati ei ole mul võimalik meisterdada. Põhiliselt seetõttu, et väiksel abilisel on nii palju toredaid ideid ja ma lihtsalt ei saa kogu seda erinevat nikerdamise kraami välja laduda - tikub kõike kohe omal loomingulisel viisil kasutama

Seetõttu teen vahepeal ajuvaba kudumist, kus on põnni eest vaja kaitsta ainult ühte lõngakera ja võimalikult vähe võimalikult lühikseid vardaid.
Viimase ajuvaba kudumisena on valminud hunnikuke beebipaputoorikuid. Need papud valmivad kahe vardaga kududes.
Nüüd panin sinised kokku, erinevat värvi on veel ootel.

Villasest lõngast papud (pean tunnistama, et see särav-valge äär on küll kunstmaterjal) ja nahast valge pael.

Lipsud papudele sõlmis minu kohe 5aastane piiga. Talle nii meeldis 8 korda demonstreerida, kuidas ta seda teeb
Kuigi sedasorti papud ei näe nii super-nunnud välja, kui need, mida kõik siin isetegijas suure hoolega valmistavad, on nad väga väga mugavad kasutada! Olen seda kolme põnni puhul pidanud tõdema

Pandamõmmi kirjutas @ 06:26 - Link - kommentaarid (1)

16 Veebruar 2010

TÖÖPÜKSID

Õmblesin siis oma pisipõnnile (poolteiseaastane) tööpükse. Nagu ma kuskil juba mainisin, on ta meil kõva töömees ja töötab põhiliselt põrandalapina

Kuna tegu on tõesti selliste päris tööpükstega, millega külla ei lähe, siis otsustasin kasutada olemasolevaid vanu riideid ära ja kaunistada need lihtsalt kangaribadest (neid on mul ulmepalju. ema kingitus ) välja lõigatud piltidega. Kasutasin sedasama lihtsat pükste lõiget, millega tegin ka tudukad. Lihtsad kummiga püksid.

Need esimesed on tehtud ühest minu teisme-east jäänud seelikuga. Olid sellised natuke teksavälimusega aga muidu mingi muu suht tugevast ja paindlikust materjalist ülepõlve laiad seelikud. Hästi moodsad... aga minule ei meeldinud ja nii jäi ta suht korralikuna lihtsalt seisma. Nüüd sai poja sest püksid ja ülegi jäi!
Pildid ka kangaribast ja seetõttu veits poolikud... aga ikkagi kangelased

Eest ja tagant:

Need tegin oma venna vanast kampsikust, ka vist umbes tema teisme-east sesima jäänud. Kuna ta väljastpoolt oli ikka veitsa kulunud välimusega, siis tegin püksid meelega pahupidi. Lähedalt vaadates on alläärte pahupidiõmblused näha, aga tänapäeval võib ju igatmoodi
Pildid fliiskanga ribadest.

Eestpoolt ja tagantpoolt:

Aga erilist tähelepanu tahaks pöörata sellele püksipaarile. Tegin selle vanast sviitrist, sellisest päris paksust ja välja tulid ehtsad karupüksid! :O See oli mulle muidugi üllatus, ega ma seda ei taotlenud. Kuna see oli kudum, siis tegin kõik õmblused siksakiga ja üleüldse ei koonerdanud kuskil äärte siksakkimisel

Päris normaalsed tulid välja ja julgustan kõiki emmesid isside vanu sviitreid jms. pisipõnnide soojadeks püksteks muutmisele!
Pildid fliiskangaribadelt.

Eestpoolt ja tagantpoolt:

Sättisin kõiki pükse õmmeldes lõiked nii, et allääred jäid kampsiku/sviitri/seeliku alläärde ja säärte allotste viimistlemine jäi ära.

Pandamõmmi kirjutas @ 11:09 - Link - kommentaarid (3)

15 Veebruar 2010

SÕBER

Minu eilne sõbrapäev lõppes täitsa mõnusalt.
Kui kogu mu koduste sõprade seltskond oli lõpuks magama kobinud, keetsin omale kohvi, võtsin kõrvale hommikul saadud kommid ja villatutsud.

Oli mõnus magus nokitsemine ja selle tulemuseks sai üks tegelane.

Mõtlesin et kes see selline küll olla võiks ning otsustasin, et see on SÕBER. Kellel muul küll võiks olla nii suur kübar, nii suured jalad, nii suur nina ja nii suur süda!?
Sõbrapäeval sündinud sõber on nii umbes kümmekond cm pikk

See et ta laua peal vabalt püsti seisab, oli ka mulle üllatuseks

Rääkides tehnilisest poolest, siis kaks nõela lõhkusin ära ja veits karvane jäi ta ikkagi. Selliseid peenikeśi asju, nagu käed, ei oska ma veel mitte teha. Need on lausa nõrgukesed.

See on mul kolmas nõelviltimisharjutus. Tuleb edasi harjutada...

Pandamõmmi kirjutas @ 12:27 - Link - kommentaarid (4)

14 Veebruar 2010

Võiks öelda, et minu elupõhimõte:

Minu lapsed ootasid nii väga sõbrapäevaks ka kingitusi. Suurema poja eestvedamisel. Poja joonistas selleks puhuks kõigile kaardid, isegi koerale ja kassile, piiga siiski vaid emmele-issile. Mina otsutsasin eile, kui nemad olid uinunud, et õmblen neile selleks puhuks siis padjad. Sellised dekoratiivpadjad, mis lähevad nende endi tubadesse.

Piiga puhul ei tekkinud küsimust - tegin suure sõbraliku südame.

Poiss, kes täpselt 1 kuu ja 1 päeva pärast saab 7aastaseks, ei ole suuremat sorti mängumees. Autod andis puha väikevennale. Käitus mul juba viieselt nagu teismeline ja ma ei taha mõelda, mis siis saab, kui ta ükskord tegelikult teismeliseks saab Ühesõnaga jätsin igasugu autod ja mõmmid mängust välja ja tegin talle sellised stiilsed padjad, mis kannatavad ka teismelise mehe toas olla. Tema oli väga rahul!

Läksin nende pildistamisega hoogu, sest lumele sai neist lahedaid kujundeid laduda
Osad siin:

Kõik padjad koos:

Lapsed toppisid oma padjad ise vatti täis. Oh seda valget udemetolmu, mida siis laste riided ja terve elamine täis oli Aga nemad olid rahul ja kassil ja Jassil oli lõbus!

Seda, kui suur on neiule tehtud süda, on näha siit, kus ta toppimise vahepealt padja pehmust katsetab:

Väiksele pojale teen piltidega tööpükse. Ta meil ju juba suur töömees. Põhiliselt töötab põrandalapina Aga need on alles valmimisel.

Peale selle on tänases menüüs olnud hiiglasuur küpsisetort ja limonaad!

Mõnusat-mõnusat sõbrapäeva jätku teile kõigile!

Pandamõmmi kirjutas @ 16:30 - Link - kommentaarid (1)

13 Veebruar 2010

...
Aga madu oli kavalam kõigist loomadest väljal, kelle Issand Jumal oli teinud, ja ta ütles naisele: „Kas Jumal on tõesti öelnud, et te ei tohi süüa mitte ühestki rohuaia puust?"
Ja naine vastas maole: „Me sööme küll rohuaia puude vilja, aga selle puu viljast, mis keset aeda, on Jumal öelnud: Te ei tohi sellest süüa ega selle külge puutuda, et te ei sureks!"
Ja madu ütles naisele: „Te ei sure kummatigi mitte, vaid Jumal teab, et mil päeval te sellest sööte, lähevad teie silmad lahti ja te saate Jumala sarnaseks, tundes head ja kurja!"

Ja naine nägi, et puust oli hea süüa, ja see tegi ta silmadele himu, ja et puu oli ihaldusväärne, sest see pidi targaks tegema. Siis ta võttis selle viljast ja sõi ning andis ühtlasi ka oma mehele, ja tema sõi.

Siis nende mõlemate silmad läksid lahti ja nad tundsid endid alasti olevat, ja nad õmblesid viigilehti kokku ning tegid enestele põlled.

Lapsed kuulasid suu ammuli, kui ma neile seda rääkisin

Voh. A muidu ma otsisin nii ja naa, aga kuskil pole nagu öeldud, et see vili oli õun. Miks siis alati ta õunaks kujutatakse ja mitte kunagi näiteks banaaniks

Ps. See on käpiknukk (mummu-heegeldus) ja õun on minu teine viltimisharjutus (mis õhtul tundus juba norm, aga õues lume peal oli ikka väga karvane)

Pandamõmmi kirjutas @ 17:38 - Link - kommentaarid (1)

12 Veebruar 2010

ÕUNAKOMMID

Täna oli meie pesamunal iganädalane mänguring - beebikool. Kange tahtmine oli võtta Jassu esimestele päris OMA sõpradele kaasa mingit maiust, midagi sõbrapäevalikku. Ja et ikka ruttu saaks valmis

Tegelt pidasin igasugust plaani ja lõpuks otsustasin patustamise kasuks - kuigi enamik selles vanuses lapsi (umbes pooleteise aastased) pole šokolaadi veel proovidagi saanud, tegin mina omad maiused šokolaadiga. Meie Jassu ikka teab seda head asja.

Et maius poleks läbinisti patt, siis panin selle šokolaadi ümber õunaviilu (maasikaid või banaane polnud käepärast, aga õunu on keldris veel väga palju ) Ühe ainsa korra kastsin kooritud õunaviilu sula-šokolaadisse ja panin nagu ikka küpsetuspaberile tahenema. Kaunituse lisasin hetke pärast. Liiga vara libiseb maha ja liiga hilja ei jää kinni

Ja lisaks oli muidugi siis kaasas hulgim patuvabu õunu

Välja tulid sellised:

Need on need ehtsad sõbrapäevakommid, millega on hea lihtne igasugune suutäis sõbrapäevalikuks teha ja sellise asjaga oli õunu šokolaadisse kasta täitsa hea.

Täitsa mõnus amps, mulle vähemalt maitses ja lapsed muidugi olid suutäiega väga rahul. Igaüks sai suutäie ja ülejäänu kadus ruttu-ruttu emmede suhu, et vältida liigseid ahvatlusi!
______________________________________________
Ja seda et ma siis tõingi omale 7 uut viltimisnõela ja kollast-rohelist villa juurde. Läheb suuremaks torkimiseks

Pandamõmmi kirjutas @ 18:25 - Link - kommentaarid (5)

11 Veebruar 2010

UUS ASI
e. kuidas ma vilti nõeluma õppisin

Olude sunnil pidin täna lastele lasteaeda jalgsi järgi minema. Minu tee viib sel juhul mööda käsitööpoest. Õnneks ei saa meie käsitööpoes maksta kaardiga. Võtsin 100.- sularaha ja on kindel, et rohkem ei saa kulutada... vähem ka ei saa

Tegelikult läksin ostma uusi sukavardaid, vähe suuremaid kui nr3, et töö natuke edeneks ka Aga neist jäi ju raha üle. Võtsin siis ühe rohelise lõnga pooliku töö lõpetamiseks. Ikka jäi raha üle ja kuidagi ei raatsi ju ilma igasugu tagavarasid soetamata sellest poekesest väljuda. Hetkeotsuse ajel hakkasin siis viltimisnõelte, kui mulle täiesti võõraste asjade, kohta uurima.

Noh, ja koju ma tulingi uue tööriista ja punase villatokiga. Õnneks sai 100.- enne täis ja ma ei saanud kõiki neid kirevaid villasid osta.

Olen viltimise kohta äärmiselt vähe uurinud. Ei tea, kas see on minu viga või tuleb pigem kasuks (ei tapa uusi ideesid) aga ma ei olegi suurt õpetuste lugeja. Olen kuskilt kuulnud, et aluseks võetakse see nuustikutaoline asi.

Otsisin ühe nuustiku välja ja võtsin pihuga mõnusat pehmet villa. Nokitsemiseks tundus kõige mugavam kõhuli sooja-sooja köögipõranda peal olla - põrandakütte mõnud! Ja tegin algust.

Kõigepealt muidugi viltisin oma villapalli nii põhjalikult nuustiku külge kinni, et see tuli sealt ära ainult koos tüki nuustikuga Jälle jupike targem: seda villapallikest peab seal nuustiku peal pidevalt keerama.

Alguses ei olnud ideed... aga siis tuli! Nii punane saab olla ainult jänes!

No ja kuna ma ostsin ainult punast villa, siis tuli mõte tööle panna. Meenus kunagi sõbrannalt saadud heidekera (no see millest ma heiderotte meisterdan) Vot sellest saavad põsed ja saba!

Aga siis tuli tagasilöök
Seda uhket punnpõske kinnitades suutsin ma oma uue tööriista ära murda!
Sealkohas sai mu küsimus vastuse! Ma muudkui torkisin ja mõtlesin, et milleks küll on vaja kümmet nõela (mulle pakuti poest sellist komplekti... mille jaoks mul muidugi ei olnud piisavalt raha kaasas ) Ma enne mõtlesin, et kas nad siis kuluvad niiväga. Nad murduvad!

Noh, selles viimases hädas (jänes ei saanud ju ometigi poolikuks jääda!) aitas mind välja loov mõtlemine. Minu jaoks oli uudis, et need viltimisnõelad on karedad ja sellega töötavadki. Noh, puidust grilltikk töötas ka hädapärast, to ka suht kare.

Kogu jänese valmimiseks tuli sõrmel kannatada kaks torget.

Sõbrannale, kes täna ütles, et ta pole ebaõnnestumise hirmus seda veel ette võtnud, võin sülega julgustust jagada: ebaõnnestuda pole võimalik!

Töö käigus tekkis iseõppijal mitmeid küsimusi:
Kas need nõelad kuluvad?
Peab see viltimisalus nõelte eluea pikendamiseks olema pehme svamm või võin ma neid ka köögipõranda vastu toksida? st. kas nad on tugevast materjalist, et ots nüriks ei lähe?
Kust ma tean, et nüüd on töö piisavalt kõvaks vilditud?
Kas neid nõelu on erinevaid või on kõik ühed head viltimisnõelad? (kaldun arvama, et on erinevad suurused, et suurt asja kergemini kokku torkida )

Üks loll jõuab rohkem küsida, kui 100 tarka vastata

Kõige kiuste sai jänes valmis.

Hea tunne on olla ühe oskuse võrra rikkam!
Mina lähen homme toon pangaautomaadist uue 100.- ning ostan nõelu ja villa juurde, et seda oskust nüüd täiendama hakata

Pandamõmmi kirjutas @ 20:23 - Link - kommentaarid (9)

10 Veebruar 2010

KILEKOTIKOTT

Kunagi enne tegin sellise:

Lukuga suletav.

Üks roheline kott, mis kunagi tehtud sai on siin.

Nüüd valmis selline:

Krõpsuga suletav.

Need kotid on heegeldatud saiakottidest ja on sellised hõredad. Minumeelest väga sobivad saunatarvetele, tuduriietele vms. mis vajab \"hingamisruumi\"

Pildistamiseks panin kottidesse lapse mässud Esimene kättejuhtuv hele ese. Tühi kott ju püsti ei seisa! Siiski kumab mähkme värvus kotist läbi.

Pandamõmmi kirjutas @ 22:11 - Link - kommentaarid (4)

09 Veebruar 2010

LILLI!!!

Inspiratsioon ja eeskuju:

Näputöö:

Veits lähemalt, siis usute, et on lõngast

Kui nad kõrvuti on, siis on teine ikka vägagi kootud

Mõnikord on idee ja niiväga tahaks proovida... hoolimata sellest, et asi on väga ebapraktiline ja sellega pole suurt midagi teha

Pandamõmmi kirjutas @ 20:34 - Link - kommentaarid (13)

04 Veebruar 2010

TORT

Minu kallil kaasal on täna sünnipäev ja selleks puhuks küpsetasin ma eile öösel peaaegu kella kolmeni torti Noh, et pere saaks hommikul enne laste lasteaeda minekut ikka kõik koos sünnipäevatorti süüa

Tahtsin teha lihtsalt, aga natuke teistmoodi, kui tavaliselt. Seega otsustasin teha kolme kihiga, et keskele üks õhuke kihike. Välja kukkus nii, et keskmine kiht tuli kõige paksem

Koogi biskviitkihtide vahele panin pool liitrit värsket vaarikamoosi ja pool liitrit värsket metsmaasikamoosi (need siis sügavkülmast ) pool liitrit metsmaasika jogurtit ja kaks pakki kohupiima. Keskmine kiht on tegelikult või ja küpsetuspulbriga, selline natuke tõhusam-rammusam tükk. Kook ise on pardimunadest. Need oma pardilt (seesama pardipaar, kes meil suvel tigusid aias hävitas. Pardiproua on nüüd päris usinasti munema hakanud)

Võite arvata, kui suur ja raske see minu väikse koogina mõeldud kook välja tuli

Tundus mulle omalegi ilmselgelt liiga kõrge tort. Mõõtsin siis ära: 8cm paksune oli. Justnimelt oli - nüüd on enamik otsas

Pandamõmmi kirjutas @ 20:08 - Link - kommentaarid (9)

03 Veebruar 2010

ÜKS - SUKAPÜKS,
KAKS - VANA PAKS

Näpukad

Tüdrukutele ei ole ilus seeliku alla piiluda, aga täna teeme seda siiski
Altpoolt siis sellised:

Kuidas te küll kõik oskate välja valida selle õige pildi, mis tehtut kõige paremast küljest näitab

No ei ole mina otsustaja inimene ja igast asjakesest saab üles vähemalt 5 pilti

Pandamõmmi kirjutas @ 20:47 - Link - kommentaarid (8)

02 Veebruar 2010

KEVAD TULEB RAGINAGA!

Tahaks teiega jagada oma rõõmu minu selle aasta esimeste niidikeste üle

Sellised pisikesed:

Suurem külvamine on muidugi veel ees, millalgi hiljem Aga esimesed taimekesed tekitavad kuidagi eriliselt hea tunde, tekib juba õhinake ja ootus!

Varsti otsime neile lambi ja suurema kastikese, läheb lahti see kevadine sebimine

Praegu need paar niidikest küll raginat ei põhjusta... aga kui see kevad ükskord tuleb, siis tasub küll öösel õue kuulama minna. Kükitad maha ja kuulatad, kuidas muru kasvab! Siis on tõesti ragin kuulda ja see on nii mõnus

Pandamõmmi kirjutas @ 21:22 - Link - kommentaarid (9)

01 Veebruar 2010

MEELESPEA-KÄTISED

Meisterdasin täna oma tibule kätised. Tema enda soovil. Ta päris kätiseid küll kuskil näinud pole...
aga mul tuli ämma kindaid alustades esialgu randme osa liiga väike, harutada ei viitsinud ja katkestasin lihtsalt lõnga. See sooniku-jupike vedeles mul siin mõnda aega ja siis ükspäev tuli piiga rääkima, et tema tahaks selliseid asju ümber käe, et hea soe on Eks ta proovis seda jupikest siin nii ja naapidi, teine käsi tahtis ju ka

Sellised punased. Mäletan, et mul omal oli kunagi plikana sellise mustriga (mis polegi nagu muster, nii lihtne on ) seelik. Vanaema tehtud, tõenäoliselt lõngajuppide ärakasutamiseks, sest temas oli väga palju erinevid värve triipe!

Lill heegeldatud, lillevars pärlitest ja südamlikud lehed vaba käega tikitud

Välguga:

ja välguta:

See lilleke kukkus kogemata nii meelespea õie moodi (vähemalt mulle meenutab meelespead) ja hakkas mulle niiväga meeldima, et nüüd ma siis heegeldan õhtu jätkuks lilli

Maadlesin selle pildistamisega, toas seda lõnga ikka ei pildista
Aga olgem optimistlikud, selle käigus tuli ka toredaid pilte. Üks neist näeb ilma igasuguse näppimise ja töötlemiseta välja selline:

Pandamõmmi kirjutas @ 23:25 - Link - kommentaarid (2)