SIIANI SUURIM

Mis on pildil? See ei ole nigela kvaliteediga kuumanõu alus


See on hoopis vaibarull


Siiani minu pikim vaip - kuigi eesmärgiks oli 8meetrit, siis tegelikult tuli täpselt 9m. Pildistamiseks oli raske isegi õues piisavalt pikka vaba ruumi leida
Kõik on esimese asjana küsinud, et kuhu ma küll niiii pika vaibaga minema hakkan Aga sellel vaibal on täitsa tähtis amet: see hakkab elama meie sisetrepil, mille all on kelder ja mis sel viimasel põhjusel on nii külm. Nüüd enam ei ole, kui me selle kuidagi sinna trepile sätitud saame. Jääb jupike ka trepi ette maha ja teisele korrusele ka jupike. Värvid paneme niipidi, et hakkab hallide-mustade-siniste toonidega ja läheb üles minnes järjest rõõmsamaks.






Et miks just selline vikerkaarevärviline "geiparaadi vaip"? Aga seepärast, et nii palju ühtvärvi või sobivaid värve kaltsu lihtsalt polnud. Siis mõtlesin, et mismoodi ma küll need kõik oma paljuvärvilised kaltsukerad sobima panen. Selles vaibas on nii umbes 100 erinevat kaltsu. Ladusin kerad enam-vähem värvide järgi põrandale ritta. Nii, et üks värv läheks enam-vähem teiseks üle.

Nii ja nüüd veel palju pilte sellest värvide mängust. Kel läpakatega võimalik, siis natukese nurga all vaatamine annab jälle vähe õigemad värvid.







Mulle meeldib see värvide mäng

SUUR RÕÕM VÄIKESTEST ASJADEST

Rõõm lausa kahepoolne Kirjutan pikalt... aga lühikselt ma sellist toredat asja kirjutada ei oska ja ei taha. Ka ajaloo huvides on pikk tekst parem

Ma meenutan vahest, kuidas esimeses klassis (olin siis 6a) koos õpetajaga teistele heegeldamist õpetasin. Nüüd on mul väga suur rõõm oma viiesele piigale juba päris käsitööd tutvustama hakata!

Kui ma oma vaipu kudumas käin (ma ei tee seda kodus), siis tikub Alice (5a) ikka kaasa. Alguses mängis ta seal nööpidega, voolis ja vaatas ajakirju. Aga siis hakkas ta rääkima, et tema tahab ka õmmelda (tal lähevad nagu Muhvil magustoitude nimed sassi)
Olid täitsa olemas väiksemad teljed, selline kergehitus, mille peal saab teha poole meetri laiust vaibakest ja mis vaipa kokku tõmmates alati hüppab
Lubasin Tibule, et seal peal ta saab teha... aga ei mõõtnud enne, kas ikka saab

1.õhtu
Panime kõik hakkama, valisime roosa ja muud ribad välja ja.... kui ta istus toolile, nii et nägi telgesid hästi, siis ei ulatanud jalad ju tallalaudade ligigi! Säh sulle väikseid telgesid

Tahtmine on mu tibul kõva! Tegi siis püsti. Eestvaates ei näinud ta püsti olles hästi kanga pealegi ja piiritsat vahele toppida oli pea võimatu. Vajutas siis kõrval seistes, rippus ühe käega poolenisti telgede küljes ja toppis piiritsa nina eest lõimelõngade vahele. Siis läks teisele poole telgesid ja sikutas kaltsuriba läbi Minu soovitus - asi vist ikka sinnapaika jätta - kutsus esile pahameele!

Egas midagi. Alguses oli tal raske meelde jätta, kummalt poolt parasjagu toppima peab hakkama ja küljele tikkusid jääma aasakesed, sest ta unustas kaltsuriba korralikult lõpuni sikutada. Kanga ühtlases laiuses hoidjat (selle õiget nime ma veel ei teagi... pingutaja? ) ma talle vaibale peale ei pannud, oleks asja liiga keeruliseks ajanud.

Nii ta siis pusis. Mina aitasin vahepeal tekkinud valesti-minemised üles harutada ja seletasin üle õla, kui küsimusi oli (ma ise kudusin ka samal ajal vaipa, vähe suuremat ) Värvi (kaltsu värvi) vahetasin mina, edasi keerasin vaipa mina ja kaltsu piiritsa peale kerisin mina, ülejäänu pusis siis tema.

Esimese õhtu tulemus oli 31 cm! :O See on pildil just see alumine pool, kus on näha ka rohkem ebakorrapära. Need kolm alumist värvi.

2. õhtu
Teiseks õhtuks püüdsin nuputada midagi, mis teda aitaks. Laenasime issilt ahju ehituse juurest suure tellsikivi ja sidusime kilekotti. See hakkas asendama Alice jalga. Kilekotis seepärast, et kangastelgesid ja lapse käsi mitte ära määrida ja kriimustada.

See mõte töötas väga edukalt! Plika tõstis kivi teise tallalaua peale, ronis toolihunniku otsa ja toppis piiritsa läbi, tiris kaltsu ilusti läbi, tõmbas kanga kokku ja ronis siis jälle tabureti hunniku otsast telgede alla kivi nihutama. Minu ülesandeks oli täna vaiba edasi kerimine ja kaltsu piiritsale kerimine. Värvi vahetusel selle lõpu ja alguse vaheliti jätmise õppis ta ka juba ära. Eks vahepeal tuli ikka vaadata, et miks vahesid ei teki, kuhu piiritsat toppida ja meelde tuletada, et mis on järgmine tegevus, kui tal mõte veitsa laiali läks. Aga seda üllatavalt minimaalselt! Näpud jäid ainult paar korda kivi alla, aga siis kostus ka vaid vaikne "Autš!"

Tänu telliskivile edenes täna kiiremini, juurde tuli pool meetrit (mitu korda ta selle jooksul küll toolilt maha ronis ja rasket kivi teise tallalaua peale nihutas! ) ja nüüd on tema valmis vaibake 81cm pikk. Ka vilumus hakkas tekkima - ilma igasuguse pingutajata on tänase osa servad hooips ühtlasemad, vaip sirgem ja ühe laiune. Ka minu vaip edenes täna jõudsamalt

Peale esimest veerandtunnist vaibal pikutamist (Tibu pikutas ) oli minu ülesandeks narmaste sõlmimine.





Viie aastase neiu kohta tubli tulemus ju!
Ma ei liialda, kui ma ütlen, et ta oli oma vaiba üle siiralt rõõmus ja uhke! Ja mina olen tema üle uhke!

VEEL KOLM TRIIBIKUT

Neid on tõesti mõnus teha

Vasakult järjest loe:
Esimene on \"Öö\". Kasutasin musti ja kuldseid punaseid-oranže värve. Mõõdud 86x200cm. Asukohaks saab esik, aga seda alles siis, kui lumi maha tuleb. Praegu nad tassiks selle kohe pori täis.

Teine on \"Sügis metsas\". Kasutatud värvid rohelised, tuhmkollased, beežid ja metsamarja punased. Mõõdud 86x182cm.

Kolmas on \"Päikseloojang mere ääres\". Värvid vetikarohelisest ja meresinisest loojuva päikese kollase ja oranžini. Mõõdud 86x230cm

Kaltsuna kasutasin võimalikult palju ära vanu rõivaid ja ka voodipesu. See on selle kaltsuvaibamajanduse juures see kõikse mõnusam
Kõik vaibad on tegelikkuses grammike tumedamad ja tugevamate värvidega, kui ma need pildile püüda suutsin.



"Öö"


"Sügis metsas"


"Päikseloojang mere ääres"


NB! Värvid mõelda siis gramm erksamaks Mina oma läpaka peal näen õigeid toone, kui vaatan ekraani rohkem nurga alt (ekraani heleduse maha võtmine ei andnud sedasama efekti)

ÜHISKONDLIKULT KASULIK TÖÖ,

nagu mu mees arvas

Minu pesamuna kasvatajad on lasteaias hädas. Lastel ikka kipuvad õues ninad vett jooksma. Paluvad küll emmedel jopede taskusse riiidest taskurätid panna, aga ikka on need sealt alailma puudu. Ja siis peavad kasvatajad nende pabersalvrättidega õues mässama, mis on igavene jamps.

Mina olen siis muidugi üks kindel krooniline unustaja ja just minu põnn on üks neist, kellel kogu aeg vaikselt taskurätti tarvis on. Õhtuti tuleb koju taskud pabersalvrätte täis

Tegin siis ajaviituseks neile sinna paarkümmend riidest taskurätti, mida siis saavad põnnide tühjadesse taskutesse suunata. Leevendus vähemalt mõneks ajaks, kuni emmed meelespidamist harjutavad

Kuna meil on Kirsimarja rühm, siis taskurättide laskevalmis hoidmiseks meisterdasin kirssidega kotikese ka.




Ehk on abiks.
Ma muidugi püüan kenasti ka poja taskusse taskuräti poetada.... kui ma jälle ei unusta

DUŠŠIRUUMIVAIBAD
Meie dušširuum on maja sellises osas, kus püsivat kütet ei ole. Seetõttu on sealne põrand ikka väga-väga külm. Tegin sinna väikseid vaibakesi, et lastel mõnus riietuda oleks. Pärast on neid hea pesumasinasse visata.

89cm x 68cm




85cm x 76cm




85cm x 77cm




89cm x 86cm




Niipalju, kui ma sinna erinevaid vaipasid, matte ja katteid olen ka kombineerinud, siis nii mõnus, kui need, pole jala all küll siiani ükski olnud. Juba järgi proovitud

Olen nüüd vist lootusetult nakatunud vaiba-kudumis-palavikku
Või mis iganes selle viiruse nimi on. Igatahes pean juba mõttes pööraseid plaane, et kust leida raha päris OMA kangastelgede jaoks
____________________________________________________

Lisaks veel paar sõna nende eilsete jäneste kohta.
Nimelt see üks lontkõrv sai tegelikult kogemata. Tegin defektist efekti jälle. Kokkuõmblemisel nimelt said kõrvad tagurpidi pähe. Kuna mulle üldse harutada ei meeldi hakkasin katsetama ja keerasingi kõrvad lonti, nii et roosa pool sai jälle ettepoole. Täitsa lahe memmeka olemiseka jänku tuli, välja näeb, nagu olekski kõrvad nii mõeldud.

Ja siis vurrud. Need on tehtud vaibalõimede ülejääkidest , mille ma vaatamata teiste soovitusele: "Need viska minema" ikkagi alles jätisn. (need mis vaiba mahavõtmisel natuke liiga pikad jupid üle jäid). No nii õige vurrumaterjal onj, nagu selgus

TÖÖTUBA JA SÜGISMÕNUD

Meie linna tore üritus TAASKASUTUSTURG toimus sel korral koolimajas ja oli laste-noorte eri. Sel puhul lisasime üritusele ka jääkidest meisterdamise töötoa. Mina kui taaskasutuse jäägitu fänn pakkusin end kiirelt appi. Sain sealt oma esimese töötoa tegemise kogemuse ja julguse sellist asja ka teine kord teha!

Õnnestumise tagas kindlasti ka see, et esmalt me saime omavahel kokku ja proovisime paberi-, papi- ja riidejääkidest midagi lastele jõukohast meisterdada. Tegime märkmikukesi. Valisime kergemini pealejoonistamist valivad kangad, lõikusime ja kleepisime, tegime šabloone. Kogu aeg püüdsime silmas pidada, et lapsed ka sellega hakkama saaks. Väga hästi said!

Minu esimesed näidised kukkusid välja sellised:


Minu suuremate (5,5a ja 7,5a) laste tehtud kukkusid välja sellised. Nad olid mul seal kenasti kaasas, aga kuna meisterdajaid oli päris palju, siis nende juhendamiseks mul eriti aega ei jagunud. Seda enam on ju kena tulemus


Kõigile lastele, kes selle ette võtsid, tegemine väga meeldis ja nii mõnigi tegi omale märkmikukesi kohe mitu. Seda ma muidugi ei pea mainima, et lapsed teevad väga toredaid asju, kui neil vabalt teha lasta!



JA SIIS TULI SÜGIS!

Meil ei ole kombeks sügisel paaniliselt riisuda. Omas aias jätame lehed nende omanikele - puudele. Küll kevadel muruniitja ühe korraga kõik ilusaks teeb!
Aga meil on üks väga ilus suur vaher otse krundi nurga peal ja sellel on megapalju lehti, mis kahjuks lähevad naabrite juurde. Niisiis on meil igasügisene rituaal selle puu lehtede langemise jälgimine ja võimalikult õigel hetkel kokku riisumine (noh, et ei peaks kaks korda riisuma ja et naabrid meie liiga hilja riisumise tõttu ei nördiks )

Esmalt on lehti kärus vähe ja istumisalune kõva:


Olukorra parandamiseks tuli lehti kuhjata:




Ja neid hoolega kokku sõtkuda, et kõik suure puu lehed korraga treilerile mahuks:


No näedsa, kohe parem istuda ju!


Nüüd tuleb veel see suur kompostivarandus oma aeda vedada

KOLMAS JA NELJAS VAIP



Kolmas vaip sai kingituseks. Pikkust 2,95m. Vaba käega tehtud, st. triibud kõik erineva suvalise laiusega.





Neljas vaip sai tänu sellele, et aega jäi natuke üle. Pikkust 1,42m. Selle sai omale voodi ette minu tütar. Väga kevadine vaip kukkus välja. See roheline on tegelikult selline ehtne metsaaluse sambla roheline ja sinine ehtne sinilille sinine. Kollane nagu paiselehe õied. Või äkki hoopis vesi, muru ja päike





Murule visatud vaibad lainetavad natuke, sest on sellised õhukesed. Mulle lihtsalt meeldib õhukesi peenemaks lõigatud materjalist teha. Küll nad põrandal sirgu vajuvad.