Ilmad lähevad järjest soojemaks ja riided õhemaks. nagu arvata oli, on kõik eelmise aasta kevadriided väikeseks jäänud. Mis siis muud, kui uued õmmelda. Kangas sama, mis paar postitust tagasi kombekal. Sees õhuke trikotaazvooder. Põhilõige võetud Ottobrest, kuid siiski palju muudetud, eriti jope puhul-laiemaks, pikemaks kehaosa. Üldse tundub, et märtsi-aprilli iseloomustab lause-harutamine teeb meistriks. Jope oli kokku õmmeldud juba, kuid tundus ikka liiga kitsas. Harutasin lahti ja lisasin külgedele lillad tükid ning varrukad tegin laiemaks. Lõppkokkuvõttes sai isegi parem, kui algselt plaanis oli. Pükse hakkan homme harutama-liiga pikad ikkagi.
Ottobre on muidu superajakiri, kuid püksid mul millegipärast enamasti ei vasta suurusele. Jope on sama suurus ja täpselt paras aga püksid jube suured. Sama juhtus mul ka ühtede teksadega. Ei tea milles viga. Just püksid, muu kõik klapib ideaalselt. Lapse jalad tunduvad ka normaalse pikkusega. Edaspidi peab ikka üle mõõtma, mitte lihtsalt suurust usaldama. Proovida ka ei saanud enne, kui püksid valmis -peamine käsitöö tegemine käib ju siis, kui laps lasteaias.No ja harutamisest edasi rääkides- niipalju, kui ma käsil olevaid kirikindaid harutanud olen, pole küll kunagi varem juhtunud. Selle ajaga oleks juba 2 paari valmis. Nüüd hakkab juba looma-pildid tulevikus.
Praegu siis riiete pildid:
Ära mainimist vääriks veel see, et jope harutamist ja uuesti õmblemist alustasin kell 11 hommikul ja õmblusmasina tagant tõusin pool neli õhtul. Uskumatu aeg!! Arvasin, et paari tunniga teen valmis. Kui kalkuleerima hakata (pükse tegin eelmisel päeval), siis aeg rahasse ümber arvestades, on lihtsam ja odavam riided poest osta. Nojah, kui harutamist ette ei tule, siis ehk saab ka rutem valmis. Aga samas- kellelgi teisel selliseid pole ja minule jääb ka tegemiserõõm ning rahulolu iseendaga. See vast ongi kõige tähtsam.
