1 - 2 - 3


Projekti alguse löön lahti kohe toodetega magamistuppa. Alustame tagantpoolt, kolm padjapüüri 50x60 suurusega:


Kaks tekikotti, millest üks 150x 210 suurusega, ruudud vahel 21x21 cm


Ühelt poolt natuke kärtsuma ruuduribaga kui teiselt poolt.


Teine tekikott on 240x220 cm ja mõlemilt poolt ühesuguselt ruuduline, ruudu suurus 23x23 cm




Tekikottide, padjapüüride kõrvale ka üks lina 220x236 cm, mis ka natuke triibuline. Siin pildil kõik 1, 2, 3 koos!


Aega võttis , aga asja sai! Nüüd olen jälle käsitöistest tegemistest olude sunnil natuke kaugemal, aga kui jõuan, siis ikka nokitsen. Valdav aeg kulub abikaasa abistamisele, sest me mõlemad õpime ratastooliga toime tulema. Taastusravi Haapsalus andis taas füüsilist jõudu juurde ja kogemusi raskete olukordadega hakkama saamiseks , kuid nagu elu näitab, siis operatsioonihaavad rinnal (südameoperatsioonid) annavad ikka väga tunda ja on hellad. Arstidki ütlesid, et luud paranevad paari kuuga ,kuid liha mäletab valu kauem, lisaks veel armkoed... Millal julgeme jalgade tundlikuse taastumisele mõelda ja kõndimisest unistada- näitab aeg.

Tänane tuuline ilm pani meie peres paljud proovile. Esivanemad käisid saunas. Vanaisa on igati kabe ja tuterdab mõnuga,vaatamata oma väga tugeva nägemispuudulikkusega( praktiliselt pime) aga vanaemal on tugikäru, ta lihtsalt nõrguke. Meeletu libedus , mis täna päikesepaiste ja külmaga tekkis, lõi vanaemal jalad alt ja vanaisa keeletuks, sest ei saanud üks püsti ja ei jõudnud teine tõsta- päris madin maas päise päeva ajal keset tänavat ja abi pole loota, kumbki toime ei tule. Lõpuks kui meile jõuti, oli vanaema nii shokis ja vanaisa ei julenud isegi piiksuda, et ta ei julge nii armetu vanaemaga tagasi minna. Noh, tegime siis kiriku keset küla: pakkusin, et ma lähen meest sauna pesema ja poeg viib ratastooliga vanaema koju (umbes kilomeeter) ja vanaisa "sõidab" tugiraamiga järgi. Nii see tänane saaga siis lahenduse leidiski, kuid kõvasti peavalu teeb olukord küll, sest autojuht, meie isa , on ju ise abistatav ja rohkem lahendusi mul pole. Vaatab, mis aeg toob ja teeb, aga nii ma siis elan...

Kaunist talve Teile! Sõltumata kõledast tuulest oli ilm täna võrratu! Mul on nii hea meel, et olen ühele projektile linnukese kirja saanud vaatamata kõigele!

Teine saunalina sai ka pitsiga kaunistatud, seekord siis punakas-pruuni tooniga puuvillaniit ja heegelnõel 0,6.


Kuna koju jõudes reisilt olid puud nii ilusalt härmas, tegin paar klõpsu just hämaras hoovis. Nüüd 2 rätikut moodustavad ilusa komplekti, üks valge (paar postitust tagasi) ja teine punaka pitsiga.

Käed soojad, masin sisse töötatud, ikka usinalt padja lainel!


Padi suur 45x45 cm, kokku pandud taas mööbliriide tükkidest ja sest vooderdatud taaskasutusest pärit puuvillase kardinaga. Pilt lumel näitab kui kahvatusinine või sinakashall on põhiriie, mis pärit tootmisjääkidest.


Tagumine pool nööbitav , sees oma valmistatud täitepadi, mille sees sünteetiline vatt. Lumine padi lumes!

ÖÖS ON ASJU!

Eriti mul! Olen täna kogu öö õmmelnud, no elu on ikka nii sassis, et isegi naerda ei oska. Tegelikult olin üksi kodus, ilma segavate faktoriteta (loe lasteta) ja ei saanud mitte pidama enne kui valmis sai priske ja pontsakas padi. Valmis padja suuruseks sai 43x43 cm.


Läks asi kuidagi kooliasjade meelde tuletamise peale ja siis sai oma jäägi- tagavarad välja otsitud ja kokku kombineeritud. Juurde mingeid juppe või toone polnud kuskilt enamat võtta, seega täpselt nii palju kui oli, nii palju ka sai. Kui hoolega vaadata, siis ikka igavesti jupitamist on olnud, et parajad tükid kokku saada, aga ma lihtsalt pidin seda tegema! Tükikesed, millest padjake kokku sai on mööbliriide jäägid.



Padi on pealmises osas alusriidele õmmeldud, sest mööbliriie ise on muidu lihtsalt paks ja jäik ning tagumine osa õhukese vatiiniga vooderdatud. Täitepadi ka oma tehtud ja sünteetilise vativillaga täidetud.

Täna õhtul kukun kui karu unele, peaasi, et enne saunas jõuan ära käia!