Avastamisrõõm
Avastamisrõõm
About Me
eatu
Location: KODU
Zodiac Sign: jäär
hubanekodu.jpg Blog Description
Käsitöö on osake elust ilma milleta kohe kuidagi ei saa!:D
What I like...
Olla elus, armastatud, hoitud, tähele pandud-me kõik vajame seda. Minule on olnud au elust osa saada. Suurima rõõmuga jagan nii kogemusi, elamusi kui oskusi.
What I hate...
Pugemine ja ärakasutamine. Võlts ja valelik ei jõua kaugele, sest kadedus niidab jalad alt!
Archive
Viimased postitused
September 2016
August 2016
Juuli 2016
Aprill 2016
Märts 2016
Veebruar 2016
Jaanuar 2016
Detsember 2015
November 2015
September 2015
August 2015
Juuli 2015
Juuni 2015
Aprill 2015
Veebruar 2015
Jaanuar 2015
Detsember 2014
Oktoober 2014
August 2014
Juuli 2014
Juuni 2014
Märts 2014
Jaanuar 2014
Detsember 2013
August 2013
Juuni 2013
Aprill 2013
Märts 2013
Veebruar 2013
Jaanuar 2013
Detsember 2012
November 2012
Oktoober 2012
August 2012
Juuli 2012
Juuni 2012
Mai 2012
Aprill 2012
Märts 2012
Veebruar 2012
Jaanuar 2012
Detsember 2011
November 2011
Oktoober 2011
September 2011
August 2011
Juuli 2011
Juuni 2011
Mai 2011
Aprill 2011
Märts 2011
Veebruar 2011
Jaanuar 2011
Detsember 2010
November 2010
Oktoober 2010
September 2010
August 2010
Juuli 2010
Juuni 2010
Mai 2010
Aprill 2010
Märts 2010
Veebruar 2010
Jaanuar 2010
Detsember 2009
November 2009
Oktoober 2009
September 2009
August 2009
Juuli 2009
Juuni 2009
Mai 2009
Aprill 2009
Märts 2009
Veebruar 2009
Link
Reading...
Kõik mis arendab mind ja aitab maailma näha. Horoskoobid teevad tuju heaks!
Currently listening to...
Igas loos on oma iva ja tujudele vastavalt aariast lorilauluni on kõik omal kohal.
Last Movie seen...
Loodusfilmid,populaarteaduslikud filmid.
Quote
LIFE IS LIFE. LIFE IS BEAUTYFUL!


275400
Visits

22 Veebruar 2012
Möödunud aasta kudumisest möödas aeg... Sai siis kindaid kootud ja lastele jagatud teised. Kui ma aga kinnnaste elu-olu nägin, siis piinlikkus tahtis ära tappa... ainult närud järgi jäänud!
Millal enne kingsepal kingi olnud! Tütar koob lastekodule sokke, sõpradele kindaid ja ise on ikka ilma! Ema aitas välja- käpikud neiule!

Lõngaks mitmesugused jäägid, varras NOVITA 2,5 ja 12 silma vardal.
Kuna ka pisipiiga isetegemise rõõmust ennast ilma ei jäta, siis siin üks tema tunnisest vaikusehetkest sündinud ise tegemine:

Kõik on väga täpselt ära mõõdetud, joonistatud, värvitud ja siis pulgaliimiga paika pandud! Ise tehtud, hästi tehtud! Nii andekas ei ole ükski meie tüdrukutest olnud... imetlen lahendust!
Teistel õdedel läks küünelakki ikka pudelites- riietele ja ka lauale. Aastaid tagasi, kui vanaema kord lapsehoidjaks oli, oli elutoa laud ikka väga läikiv! Vanaema kommentaariks tuli ülimalt rahulolev: " ...aga nad olid nii head lapsed!"
avastaja posted @ 21:47 - Link - kommentaarid (1)
16 Veebruar 2012


Minu tehtud pakk on omanikul käes ja aeg ka natuke lahti kirjutada tegemine.
See oli raske tegemine mulle, mitte füüsiliselt, vaid just värvi ja lahenduse poole pealt. Oletasin, et paljud koovad ja heegeldavad roose, mina mitte...
MONNA sooviks oli saada punaseid roose- ei midagi üleloomulikku!- aga mulle täielik "kirves". No ei olnud mul punaseid roose ei kangal ega peas! Kõiki teistes värvides roose oleks võinud isegi siin jagada: leidsin kollaseid, valgeid, roosasid, lillasid, pruune - isegi siniseid roose!
Siis hakkasin mööda tuttavaid käima ja nende igasugu varandusi "nillima" - ikka ei sobinud. Üks idee, mis peas mõlkus oli ambitsioonikas ja nõudis väga konkreetseid vahendeid. Nähes ühe vanema proua "rämpsu", julgesin sealt omale materjali küsida, kusjuures seletasin ikka suurelt ja laialt ka sihtotstarvet! Näpuotsaga natuke saingi!
Siit sai alguse minu julgustükk ROOSIGA PADI teha, mille õpetus on SIIN LEHEL
Padi on suuresti käsitsi töö, ainult nõela ja niidiga , natuke iga päev, nokitsetud. Süda sai ühel päeval valmis , kroonlehed teisel, kokkupanek jäi kolmandasse, neljandal vooder, viiendal õmmeldud padjakott sisse- mis täidetud lambavillaga, kuuendal sai padi kokku pandud- lukk külge õmmeldud ja täitepadi sisse topitud. Täitepadja sisse saamine oli omaette müstika..., küll omanik ise avastab- miks... Igatahes soovitan olla väga ettevaatlik seest padja välja pusimisega(tegemishoo valearvestus - lukk jäi lühikeseks) Lõppviimistlusele kulus ka üks päev, sest neid karvu selle villase padja külge ikka jäi, arvestades meie loomakesi ja nende eriti suurt huvi minu tegemise vastu - kummaline, aga selle teo juures olid nad nagu tüütused: Bobik kogu aeg ninaga süles, kassid tatsasid laual ja lebotasid materjalide otsas. Rääba ajas niiti nõela taga taga, sest minu käsi ju liikus ikka üles- alla koos niidiga ja tema ikka küüntega järgi mööda minu kintsu.
Nõelapadjale mõtlesin MONNA blogi lugedes, kus ta natuke igatsedes teatas, et ei jõua masina taha, kuigi tahaks. Kuna villast materjali oli täpselt napikas järgi, siis koosluse tervikuks muutmine polnud just keeruline.
Kaardi tegemine oli hetkeline välgatus. Väike piiga joonistas just pliiatsitega ja ei viitsinud oma asju kokku korjata- ma siis kiusasin teda faktiga, et nüüd on need minu omad! Nii ma temaga vaieldes ja last nokkides sain valmis lillekese, mida tema muidugi omale tahtis, aga leppis teadmisega, et see läheb emme tehtud pakki kingituseks. Ta oli mul üldse seekord üks väga tugev järelvaataja ja üle kontrollija- iga päev tuli lasteaiast ja nõudis kohe aru.
Pajalapid aga tulid siis kui olin oma paki kätte saanud ja natuke härduspisaraid valanud. Siis tundsin, et teen veel midagi juurde lihtsalt siirast soovist ka sõbrapäeva meeles pidada. Oma käe järgi joonistasin lõike ja kombineerisin taaskasutusena väikestest linikutest kokku südametega pajalapid, millel päris uuest kangast ääred- natuke sinepikarva , aga rõõmsad.
Nii saigi kuuajalise materjali otsimise ja nädalase niperdamise järgi valmis padi, päevase nikerdamisega armas roosiline nõelapadi, ühe õhtu joonistustuhinaga kaardike ja paari päevaga elu pajalappidele.
Minu õudusunenäoks sai fakt, et istudes laua taga ja nokitsedes asju teha, ei tulnud mul kordagi pähe fotokaga asja jäädvustada - nii omas mullis olin! Selle kurva fakti avastasin alles reede õhtul kui asusin sõnumit saatma koodi edastamiseks projekti juhile, et ...- hommikul pakkisin hoolega, viisin paki posti- kuupäev ka ju viimase peal! ja MUL EI OLE ÜHTEGI PILTI!!!
Ega suurelt ei põegi! Peaasi, et kingi saaja oleks rahul ja tema poolt üles pandud pilt albumis on väga selgelt kõike näitav.
PILT ALBUMIST
Aitäh, Monna, abi eest ja palju kauneid hetki padja kaisus!
avastaja posted @ 12:17 - Link - kommentaarid (3)
14 Veebruar 2012
SÕBRAPÄEV!

Minu sõbrapäeva kingitustena valminud südametega kinkekotid.

Eraldi veel üks siin...

... ja teine siin.

Seest on kotikesed punased ja lisaks paistavad kingitusena kaasas mesimagusad sufleekommid.

ILUSAT SÕBRAPÄEVA KÕIGILE!!

avastaja posted @ 20:07 - Link - kommentaarid (4)
07 Veebruar 2012


Ma sain pakiteate juba möödunud nädala lõpul, aga ikka ei saanud sidemajaga kokku, küll seespoolt kripeldas - uudishimust ja põnevusest. Esmaspäeva hommikust saadik sättisin ennast sidesse minema ja oh imet...- lõunapaiku sain paki sealt ka kätte. Näha aga ikka ei saanud, ratastel tee viis kodust eemale ning alles peale kaheksat õhtul sain mina paki lahti teha.
Tegin temakese siis lahti ja läikis palju, midagi esimese hooga aru ei saanud, lihtsalt raputades loksus kuskil midagi. Aga siis... harutasin lahti esimese kandilise ja suure , teine paksem ja suur oli ka kastis ja selle sees ka veel midagi!!!...

... SA MU MEIE!!! SEE KÕIK ON MULLE!!!
Roosiline, väga roosiline on kõik, alates kaardist... Valged roosid , roosad roosid, kreemid roosid... ... ja siis ma hakkasin nutma, sest see on nii ilus, mida ma enda käes näen! Sellist üllatust ei osanud ma küll oodata- isegi unes mitte näha!
Suur album, mille vahel albumi pika ea ja hella kohtlemise õpetus- väga südamlikult kirja pandud!:

Fantastiline karp!:

Karbi sees oli veel üks! - väiksem imeline album ja kaart siin pildil:

Kaardil on nii ilusad soovid reas...

Seespoolt on märkmik sellist karva...

... ja suur album majesteetlikult mustade lehtedega, milles vahelehed teevad albumi veelgi väärikamaks.

Sellel pildil on mulle saadetud kaunitarid pakaselise päikesepaiste käes kõik koos!

Soovisin pilte teha just õues, et näidata seda mahedust ja kreemjat pehmust, mis neist albumitest õhkub. Oi, ma ei tea - nii võimas ja ilus!
Mul ei ole sõnu! Ma ei oska mitte midagi öelda! Ma olen saanud roosid, mis on FANTASTILISED!
MAILIS 969 - ma kummardan Sinu ees maani, ma olen väga õnnelik ja äärmiselt liigutatud sinu kaunist kätetööst! Ma ei usu ikka veel, et need on mulle!!!!
Oma peas olen ma mitmel korral mõelnud, et pagan- need kaartide tegijad ja albumite meisterdajad ajavad ainult suu vett jooksma... Olen käinud igasugu käsitöö, kontoritarvete ja raamatupoodides piilumas ja uurimas võimalikke vahendeid- vaadanud hindasid ja arutlenud omaette selle hobi kulukuse üle... Kaunid on need meistriteosed ja ilusad on, iga tegija oma käekirjaga - näoga asjad! Olen jäänud kõrvalt vaatajaks ja imetlejaks... ja nii imelik kui see ka pole-kaunistavad minu kodu nüüd ühed vapustavad kunstiteosed!
Mul on nii soe ja siiralt suur tänutunne sees, mille saadan kahe käega hellalt teele sinna, kus oled sina - MAILIS 969!
ja kõigile!


avastaja posted @ 16:09 - Link - kommentaarid (11)