September

Pean tunnistama, et see aasta on mulle tõeline proovikivi. Kõik, mis ma aasta algul omale eesmärgiks seadsin ja mõttes paika panin- on lennanud kõigi nelja tuule poole!
Sellest õppetunnist johtuvalt, elan päev korraga ja vaatan, mis homme toob!
Tänaseks päevaks olen üllitanud valmis ühe komplekti köögitarvikuid, mis tegelikult ammu oma teostust ootas. Tegu on kahest ilusast ja küpssuvise välimusega , ristik on minu jaoks suve küpsuse näitaja, kasutatud asjade kastist leitud linikutele uue elu andmisega.

Südamed mõlemilt poolt...

Linikud on 100 % taaskasutus ja puuvillasest kangast . Kinnaste peopesa on linane- ühe väikese diivanipadja ümbris - kate. Peopesa koosneb neljast kihist: välisriie, sees vanast padjapüürist puuvillane kiht, vatiin ja vooder.
Kinnaste pealisel on vahele õmmeldud ühelt käterätilt ilus lillerida, mis aitas pikkusele kaasa ja kaunistab ka pealmist poolt.

Kogu komplekt koos uue pildistamisega.

Ääred on kanditud trikotaazkandiga, mida julgesin katsetada ainult seepärast, et ei leidnud sobivat roosat puuvillast kangast. Päris hästi õnnestus- olen rahul.
Seekord siis selline piskuke tegemine, mis on olnud kauem vormistamisel kui julgen öelda, aga nüüd tehtud- valmis!
Toimekat sügist ja üks "armukadedus" ka Teile!


Minu häda on see, et ei oska uut aparaati-dikikat seadistada ja no mitte ei ole oma piltide kvaliteediga rahul, aga ... eks katsetan ja õpin- äkki saan targemaks. Muutsin nüüd pilte ja ehk on paremad oma kvaliteedilt! Õhtune päike muudab ikka kontraste nii palju, et lausa ära ehmatab.

100 % TAASKASUTUS.
KUIDAS TEHA TOOLIPATJA.

Vajalikud vahendid: niit, käärid, nööpnõelad, nõel, mõõdulint, joonlaud, pastakas (jääb teksa peal näha),triikraud, õmblusmasin (ka tavalise käsimasinaga saab antud toodet edukalt valmistada), papp-šablooni lõikamiseks.

Vajalikud materjalid: a)3 paari laste teksapükse ( sobivam õhem puuvillane), mööbliriide jäägid, vatiin (harutatud vanalt jopelt) või boroloon, puuvillane pael, alusriie (sits või puuvillane)
b) velvet- ja sametriided taaskasutusest
c)paksemad linased ja puuvillased riided (linikud, laudlinad)

Lõigan kõige pealt lahti teksapüksid mööda õmblusi ja eemaldan paksud õmblused üldse küljest, on vähem segavaid asju. Joonlauaga korrigeerin püksisäärte ühe külje ja lõikan sirgeks, sealt saan välja mõõta 5 cm laiused ribad ja need lahti lõigata. Papist mõõdan omale 7x7 cm ruudu ja selle järgi lõikan mööblikanga jääkidest(või muu tugev, kuid kirjum riie) 9 ruutu.

Ühele teksaribale õmblen üksteise alla 0,7 cm õv-ga järjest kuus mööbliriidest ruudukest, arvestades ka oma poolt planeeritud mustriga. Valmis riba lõikan nüüd ruutude vahelt lahti ja õmblen omakorda kokku kolme ruuduga ribaks. Valmis ribadel aurutan õmblusvarud lahku.

Saadud ribadele õmblen omakorda vahele 5 cm laiused teksaribad. Minu masina tald on täpselt nii lai, et jääb 0,7 cm õmblusvaru- hea teada ja meelde jätta.
Ruudustiku õmblen kokku ruudud allpool ja jälgin ka nende õv masina all- vajadusel kinnitan nööpnõeltega, et jääksid lahku ja ei tekiks pakse üleminekuid.

Aurutan kõik õv-d lahku, et hiljem nad teppimise käigus kinnitada.

Valmis ruudustik on vaja nüüd alusriidele kinni õmmelda. Alusriide sain vanast padjapüürist, mõõtsin 40 cm ja panin diagonaalselt kokku, käristasin parajaks. Triikisin tüki üle ja murdsin veel kord kolmnurgaks kokku ja triikisin taas üle, ka kolmandat korda panin valge tüki ikka kolmnurgaks ja aurutasin läbi- nii sain keskkoha ja diagonaaljooned kätte pliiatsita.

Ruudulise osa asetan nüüd silma järgi enam- vähem keskele ja kinnitan nööpnõeltega, masina all teen õmblused pealt üle sik- sak pistega, et oleks kindlalt kinni kõik õmblusvarud.

Nüüd on vaja hakata ribasid lisama, kahekaupa, vastaskülgedele.Panen riba paika joonlauaga üle mõõtes kontrollimiseks ja kinnitan nööpnõeltega, õmblen kinni masinaga ja aurutan riba pealt läbi ja taas panen kinni nööpnõeltega. Sama kordub kahe järgmise ribaga. Uus ring ribasid on teisest toonist, ent teostus ikka sama.

Kui katte üks pool on saavutanud 35-40 cm laiust, pikkust (sõltub Teie tooli istumisaluse suurusest), siis hoolikalt mõõtes (arvestusliklt pean kesktelge silmas), märgistan ära tasandusääre ja lõikan oma töö korrektselt mõõtu.

Üks padja pool on valmis , teise poole võib teha samasuguse, kuid mina teen omamoodi: alles jäänud teksasäärtest lõikan vabal valikul välja ribad, mis õmblen kokku, õv-d pressin lahku ka sellel tükil. Valmis palakale on nüüd vatiiniga tegijal paras teppida õmbluste kohalt vatiin külge mõõdus tükile.

Kaks valmis tükki panen kokku paremad pooled vastakuti ja märgin ära paelte kinnituse kohad, samale küljele (jääb tooli seljatoe poole) märgin lahti jätmise ava 15-20 cm.

Alustan padja kokku ühendamist ava ühest otsast kinnitusega (3 pistet edasi, 3 pistet tagasinupust ja siis edasi) ja masinaga ringselt õmmeldes, 1,0 õmblusvaruga, jõuan teisele poole avaust, mille juures samuti lõpetan kinnitusega. Ka paelte ühenduskohas teen kinnituspiste, et paelad tugevalt kinni oleksid ja lahti ei rebeneks ajaga.

Alles nüüd alustan borolooni (1,0 paks) lõikamist just äsja õmmeldud õmbluse mõõtude järgi, lõikan teksatüki nurgad väiksemaks (kolmnurgad ära) ja traageldan käsitsi õmblusääre borolooni külge.

Pööran katte parempidi ja korrigeerin kääride otstega nurki- lükkan nad ilusti välja. Natuke kohendan padja sisu ja salapistega käsitsi õmblen kinni ümber pööramise ava.

Paelte otstesse teen umbsõlmed, et nad hargnema ei hakkaks ja padja teppisin kinni- kihid omavahel- 8 kohast käsitsi (pildil väikesed täpid).

Valmis said toolipadjad argisemateks päevadeks poolega:

Pidupäevaks on natuke kirjumat poolt võimalik panna.

Patjade suuruseks tuli mul 39x39 cm ja sobivad ka taburettidele- mõlemad seal, kus olema peavad.

Veidi varem tehtud ja vatiinile õmmeldud padjad said ka pildile püütud koos uuekestega ja nähtavad mõlemilt poolt!

Head järgi tegemist ja nobedaid näppe! Pehmet tooli!