Iga päev bussiga sõites, otsin ikka võimalust, kuidas aega säästa ja parajaks teha. See näputöö on valminud hommikuti pooletunnise linnaliini sõidu ajal, sest seal põlevad tuled! Eks nii mõnigi igahommikune kaasreisija on vaadanud mind kui tulnukat, nii kui tagumiku maha saab, nii midagi kotist otsima hakkab ja muudkui "punub" siis omaette.

Tänaseks on küll lumi juba maas, aga minu suveküpsed käterätid on "pitsitatud", pestud ja triigitud. Valmis sai kenake kahene komplektike säravkollase pitsiga, heegelnõel 0,75 ja puuvillane niit.

Tänaseks kõik, õpin veel natuke ja siis ehk jõuab isa koju tuisust ... ja Soomest.

Lubatud padi , mille hindest (60%) sõltub edasine hinne tunnistusel.
Keskel on mööblisamet, "haneparved" on paksemast puuvillasest. Kogu töö on õmmeldud alusriidele, tagant nööbitav 4 nööbiga.
Anti kangatükid ja kirjalik juhend kätte ning niisugune ta siis sai!

Ühed pajakindad sai ka juurde nikerdatud koolile kingikasti, mis just enne jõuluaega usinalt rätsepate töödega täitub!
Pilt on tehtud padja tagumiselt poolelt, mis aluspinnaks pajakatele.

Kui juba tegemiseks on läinud, siis endale sai kokku pandud üks paar kollase-sinise variandiga pajakad. Ühed samalaadsed saan ehk veel- pean materjali üle mõõtma!

Jõulud ei ole kaugel! Need on jõulumaigulised pajalapid! Kopsakad- 26 cm läbimõõduga.


Kuna minult on küsitud volditud nõelapatjade tegemise õpetust, siis oskan lisada ainult seda, et mulle näitas õpetaja üht eestikeelset raamatukest 1986 aasta trükist, kus asi sees oli. Oma piiratud ajakasutuse tõttu ma ei ole "surfanud "ega otsinud võimalikke variante. Üritan pildistada oma tegemist nii, et saan seda ka siia üles panna- natuke kannatust- päevad pole vennad ja ööd pole õed...

Kohtume ikka, uute tegemisteni!

Nõelapadjad.
Volditud tähed.

"Lapitatud" (ruut ruudus) puuvillased nõelapadjad.

Kuna digikas käis möödunud nädalal Tartus gümnasistiga töövarjuks ja lisaboonusena veel "Vanemuises" etendusel, siis pole mina oma koolitöid jäädvustada saanud.
Loodame vea parandada sel nädalal, seelikute konstrueerimise vahelt. Joonestamist ja arvutamist jagub kuhjaga!
Võimekustesti tehti meile koolis: et teada saada, kas ikka valitud eriala on sobiv. Pean tunnistama, et kolm ülesannet oli alla saja punkti, ülejäänud kõik üle saja punkti. Matemaatiliselt olin grupi kõrgeima näitajaga- "oo mai gaad!" - milline üllatus mulle endale! Ei olegi nii lootusetu!
Natuke hea ja uhke tunne ka!

Üks jupike väikeseid nikerdamisi taas siia üles vaja panna.
Lumivalge kotike näeb seest välja selline:
ja ühe volditud nõelapadjaga koos pildil, täidetult on ta just nii pontsakas.

Ühele läbiõmmeldud riidest kleidile (meenutab froteed), mille ema mulle saatis, sai uus elu antud ja ta väiksemat sorti saunalinaks tehtud: ääred heegeldustega palistatud. Pajakindad on tõelistele ahjus küpsetajatele. Kindad on topeltpaksud ja nendega saab puuküttega ahjust ahjupotte välja võtta, seepärast ei olegi nad nii kirevad ega värvilised, tahmaga kokku saamine pole ju välistatud. Materjaliks linane, sees villased kampsunid ja kandid puuvillased.

Vaikselt ja salamisi käivad mõtted juba jõulumaal. Vaatad kalendrit ja mõtled, oh küll jõuab, aga aeg ju lendab omasoodu, seepärast valmistun nüüd juba tasa ja targu ka sel lainel. Oma kool ja tudengid, gümnasisti autokool ja teiste laste klassiekskursioonid neelavad kogu raha, jääb üle ainult ise usin olla ja päkapikke aidata. Õnneks vajavad "kodukootud" kingitusi kõik pereliikmed. Eks jõuluõhtul näeb kui palju rõõmu päkatsid tõid...
Kohtume varsti, siis näitan ehk oma kooli ühte aine lõputööd kah!

Uudishimu on kommentaaridest näha!
Et nüüd kõik päris ausalt ära rääkida, siis pean alustama lausa suvest. Mõelnud olen ju mitmeid kordi, et mis juhtub kui kooli läheks... Kergelt põnnama olen löönud peale mõtet, aga suvel käis plõks - lihtsalt venitasin viimase päevani, ja läksin salaja ja viisin dokumendid kooli. Seal sain paugu - tuleb konkurss kohtadele! Oh sa mu meie! Ma pidasin enda sammu juba isegi julgustükiks ja nüüd tuleb veel ennast tõestama ka hakata! Kusjuures valisin omale veel tagavara eriala ka, et ei oleks taganemisteed- ei tea ju kas sobin põhikohale!
Kokku lepitud kuupäeval olin siiski kohal ja käisin ka mõlemad komisjonid läbi - oi ma värisesin seespidiselt nii siin kui seal komisjoni ees. Paberite järgi oleks pidanud veel paar päeva ootama , et saada kinnitust valituks saamisele, aga ohooo- õhtul oli kiri postkastis, et ma kinnitaksin oma soovi neti teel- ja ma saingi Pärnumaa Kutsehariduse täiskasvanute päevasesse osakonda rätsepatöö erialale sisse!!! Noh, tänaseks juba kolmas kuu kooliteed jalge all ja aiva põnevamaks läheb. Raske on, aga ei kahetse mitte raasu ka, pigem on ärevus, et ikka edasi jõuaks ja suudaks - just majanduslikult.
Grupis oli meid maksimum ja juba tänaseks on selge, et on väljalangejaid ning hinges on sellest ka natuke kahju, aga see igaühe enda kaalumine ja vaagimine.
Mis me siis teinud oleme? Õppinud, õppinud õppinud. Vähemalt kolm kontrolltööd nädalas, lisaks praktilised ülesanded ja ka kodused näpuharjutused- kõike jagub. Tänaseks on juba mitu lõpphinnet väljas ja ainete testidki sooritatud, lähenevad praktiliste tööde otsustavad tegemised.
Enne homset algõppe lõputööd on harjutamistegemised siin, peale seda tuleb veel kirjalik test:
Lapitehnikas padja toorik alusriidel

ja valmis, kuid veel täitmata padi.

Teine - ja mulle väga meeldiv mustri kombinatsioon padjal

Padjad on õmmeldud mööbliriietest, väga tugevad, vastupidavad ja uhketes värvitoonides sametist kulla-karrani.
Ühed vahvad nõelapadjad nokitsesime ka omale, paras näputöö ja nikerdamine , aga omamoodi ja ilus.

Minu pikk vaikus on siis nüüd murtud ja teod paljastatud. ;D Mõtlesin küll, et ei pajata siin midagi sellest ja olen peale kevadisi sündmusi eraelus vait , aga ei , nii lihtne see elu nüüd ikka ka ei ole, et vajungi nurka ja kössitan seal. "Mustad värvid" minu ümbert pole kadunud , nad ikka järjepidevalt tuletavad ennast meelde- eks elu näitab , mis millele värve ja vürtsi juurde annab.
Mulle meeldis väga alles hiljuti ajalehest leitud tsitaat, mis tuletas nii armsalt meelde, et elu päike- see oled sina ise.
Palju päikest Teile!