Kevad kannab rohelisi kingi,
suvi hoopis paljaid varbaid vaatab,
sügisel on siilivärvi saapad.
Millega küll talv võiks käia ringi?

Vahel viltidega tatsub talv,
jätab lumme päkapikujälgi,
vahel kuuseoksal daami mängib,
värvilised küünlad kontsaks all.

Päkatsite aeg on käes, minagi olen oma panust andmas sellesse üllatuste virr-varri!
Torm on oma palet meile juba näidanud, olime alles ühel õhtul pimeduses ja istusime küünlavalgel. Sain aru, kui raske on istuda kärsitult ja oodata - valgust! Istusin tuhmilt ja kiunusin mõttes, et aega on , aga tegusid ei saa teha. Parandasin selle vea kohe öötundide arvelt kui elekter- suur abiline meieni taas jõudnud oli. Tuulevanale olen tänulik,sest muidu poleks masina taha niipea saanud!
Valmis said puuvillased poekotid, mida ka päkapikud võivad oma toimetamistel vajada! Materjal kõik uus, aga pärit odavalt ringilt...

Kotid on kõik oma nägu, "kordustrükk" ei tule mul hästi välja!
Neil kahel on sügavust 46 cm ja laiust 40 cm, sangade pikkus on valgetel sangadel 35 cm, sinisekirjudel 40 cm.

Ja ega päkatsiteta ikka jõuluaega ei alusta küll! Siin nad uhkelt reas kokku 24 tükki korraga, koti mõlemal poolel. Sangade pikkus 35 cm ja sügavus 40 cm , laius aga 46 cm - siia ikka peaks mahutma üht-teist.

Kõik koos ühispildil ka teiselt poolt kiikamiseks...

Kõikidel kottidel on ilupisted ka erinevad, inimesed tahavad ennast erinevalt kaunistada, miks mitte siis poekottidele erinevusi luua.

Väikestest linikutest sai üks paar pajakaid kokku pandud, millel peal kellegi näpuharjutus väga kaugetest aegadest , igatahes omapärased ja kordumatud pajakad, millel ka ajaloo hõngu ning väga meisterlikku nõela käsitlemist näha. Linik on puhas puuvillane, aga pealiskaunistus on toorlinase ja villase segu , igate pidi unikaalne värk!

Minuni jõudev varandus on tihti selline omamoodi, tihtipeale paljudele prügi- mina aga näen kulda enda ümber- jõuaks ainult kõigele uue elu ja ilusa kuue luua, et teised ka näeksid varanduse väärtust! Oi kui hea meel mul on, kui mõni inimene väikestest tegudest innustust saab ja ka proovib käe käsitöiseks teha!
Praegu on selleks parim aeg alustada, päkatsitel läheb ainult naerule nägu töökatest kätest!

Meie Bobik on haigeks jäänud, rõõmsast kutsast on jäänud üks niru ja hale loomake. Homme lähme arstile, peaasi, et tal parem hakkaks ja eluvaim tagasi tuleks!

Kõigile ilusat jõuluootust ja kauneid mõtteid , ilusaid kogemusi ja nobedaid näppe!

Sokke ei ole kunagi palju.

Minu kudumise algtõed on saanud meeldetuletust läbi sokimajanduse. Sai kootud kokku lõngajääke ja koeravillaga lõnga ja kujutage ette... nn sogahunnik koeravilla tootmisjääkidest on otsas! Abilisteks vardad NOVITA 2,5. Pea kõik sai punutud jalakatetesse, need on isale, number 42 jalale...

Poja arvas, et temale sobiksid sellised triibukad, kus hallid "koerajutid" sees. Tal on nüüd oma "Kipukad"! Suurus tuli nr.38-39 sellel paaril.

Kolmas paar sokke on 45-46 jalale ja jäävad ootama oma saatust,kuigi, neile on ka vist tegelikult omanik juba olemas.

Kuna sokkidel on kasutatud ka harutatud taaskasutuse lõngasid ja heiet, siis pesin nad ilma igasuguste süümepiinadeta läbi masinaga. Nii ei ole karta ka kokkutõmbumise valu- saab panna kohe pestud sokid jalga ja punuma!

Üks käterätike sai ka natuke ilusamaks ehitud väikese pitsikesega ja rätt leiab omale kodu läbi seikluste loteriikastist.

Selline sai siis hetkel veninud soktoobri lõpetamine. Olen kogu aeg öelnud, et aega napib minu jaoks mõnuga tegemisteks- siis kui hoo sisse saan, on aeg juba otsas! Tüüpiline eestlane!, algul ei saa vedama ja siis ei ole pidureid... Mõtete koondamisele kulub pool ajast, vahendite leidmisele ja kokkulepetele iseendas omakorda veerandik ja alles siis tulevad teod! Olen saanud teleka ees nüüd ikka natuke istuda ka , peab vahelduseks puusi hõõrutama ja liikumisega vere käima lööma-lähen õue! Ilusat hilissügist!

HOMME...

Olen laupäeval väikeses pidus ja tegin sinna ka ühe üllatuse-poekoti, mis vajab nüüd täitmist hea- paremaga... ja läheb kiiroksjonile!

Mis koti sisse saab- ei ütle, sest siin nii palju selliseid uudistajaid, kellega peol kokku saame! Küll nad siis näevad kui ära ostavad!
Päkapikkude töötuba ka juba vaikselt töötab. Valmis sai üks komplekt voodipesu:tekikott 150x210 cm, lina160x 200cm ja 3 paeltega padjapüüri 50x60 cm.

Teine sats voodipesust sai ka ära pildistatud, see omale: voodilina200x 210 cm ja 3 nööbitavat padjapüüri 50x60 cm.


Üks ootamatu üllatus oli täna! Poja tuli tuppa loomakesega!, oi-oi, kas see loomake juba magama ei peaks!? Või on nüüd mingi imeasi teda üles ajanud... Nii palju küsimusi tekkis teda nähes. Poiss viis siilikese hoovi tagasi, ja ma nägin hiljem teda õunapuu all lehtede vahel nohistamas, loodan väga ,et temaga kõik korda saab ja uneaeg ilusti kätte jõuab. Mine või ise kuuri siilile pesa tegema...

Just niisugused imelood on nüüd siis meil juhtunud ja ... jalgpall ruulib täna! Kes naudib, andku minna! Mina vist jätan vahele,prooviks omaette olla...

LELETI BLOGIST teen siia sellise nupukese...
... ja hõiskan rõõmust- MUL KINGITUS KÄES!

Eile oli postkastis pakike ja sealt tuli välja ilus organsast kotike, milles kõrvakad ja käevõru. Väga uhke värk!
Proovisin ehteid ka enda peal, aga ega pildistajat ju pole, nii teengi täna postituse, millel ise eputada ei saa! Mulle meeldivad ja pisikesele neiule avaldasid ka ehted muljet, nii rasked- tema meelest... ...aga ei ole ju plastmassist!
Eputama lähen oma uute ehetega laupäeval, suurperede isadepäeva peole! Muide, kaelakee oleks nüüd ka vajalik! Peaks vist tellimuse andma...
Õnnelikud ehted!

Aitäh LELET ja fortuunale kalli!

EEDENI AED.

Juba kevadel lubasin lapsele, et teen talle päris uue ja oma teki. Vana tekk väikseks jäänud ja laps suureks kasvanud.
Kogu oma materjali tagavara uurides sain aru, et millelegi peab lõplikult ka otsa peale tegema- võtsin ette ühe suure tükikeste , ribade ja lapikeste kasutusse tegemise, materjalid on kõik ühetaolised -õhukesed ja pehmed.
Kuna materjali oli täpselt nii palju, et ei teadnudki mida ja kui palju välja annab, siis lapates lapiraamatut valisin motiivi just omale värvide ja võimalike kangaste järgi. Tükid on pärit Viljandist ja tõesti- ainult kuni 20 cm suured. Valituks osutus EEDENI AIA motiiv- lugesin üksipulgi tükid läbi ja lilled kokku... lõikasin välja, kombineerisin ja rehkendasin, õmblesin ja aurutasin - sain 90x90 cm tükikese aiakest roosidega, mida tuli suuremaks kasvatama hakata omakorda jäänud tükkidest.

See on keskkoht, millele tuli veel sama motiiv , teiste värvikombinatsioonidega ümber.

Üks kahest nurgast tekil, milledes on kõige suuremad terved lillekimbud, rohkemat terveid pilte mul polnud.

Teki kasvatamiseks sain kasutusse võtta 4 ristküliku suurust kimpu.

Enne vatiiniga ühendamist sai ka teki ääreosast üks pilt tehutud, kus natuke muster näha.

Vatiiniks on samuti tootmisjäägid, mis tööstuslikult juba tublisti ette valmistatud, minul tuli ainult parajasse mõõtu sättida ja teki pealisega kokku panna.

Ja siis juhtus see, mida keegi ei soovi- sain oma truust digikast lahti, kusjuures kõik muud pildid jäid mälukaardile kinni. Pole saanud aega ega mahti selle probleemiga tegeleda, seepärast on nüüd küll tekiteo näitamises suur auk, aga valmis tekk on siin! Tekk sai 110 cm lai ja 145 cm pikk, peaks nüüd ikka teist viieks aastaks jaguma!

Tuuline oli! Ühe kaadri tegin siiski kiirelt veel, sest hädapasun laps karjus ja nõudis oma tekki tagasi! Ta oli seda ju terve suve oodanud ja nüüd ei anna kuidagi käest!

Tagumisest küljest õnnestus ka ruttu üks jälg jäädvustada, ehk on siin tepinguid ikka näha- see töö on ju kõige vaevalisem, vähemalt mulle!

Laps on meil vanaks jäänud! Ühel päeval sikutasime kavalalt vana kiku suust ära, teisel päeval tuli veel ühele niit taha panna, nüüd saame ainult "Mannaputlu ja moosi" süüa! Söömine laua äärses jäi ka pooleli, nii põnev oli vanast hambast lahti saamine, uue hamba küsisime juba ahjuvanalt vastu kah!

Sellised lood on siis tänaseks meie majas, aga nagu ikka, elu läheb edasi!
Tegusat nädalavahetust, uute tegudeni! Kalli- kalli kõigile!