Avastamisrõõm
Avastamisrõõm
About Me
eatu
Location: KODU
Zodiac Sign: jäär
hubanekodu.jpg Blog Description
Käsitöö on osake elust ilma milleta kohe kuidagi ei saa!:D
What I like...
Olla elus, armastatud, hoitud, tähele pandud-me kõik vajame seda. Minule on olnud au elust osa saada. Suurima rõõmuga jagan nii kogemusi, elamusi kui oskusi.
What I hate...
Pugemine ja ärakasutamine. Võlts ja valelik ei jõua kaugele, sest kadedus niidab jalad alt!
Archive
Viimased postitused
September 2016
August 2016
Juuli 2016
Aprill 2016
Märts 2016
Veebruar 2016
Jaanuar 2016
Detsember 2015
November 2015
September 2015
August 2015
Juuli 2015
Juuni 2015
Aprill 2015
Veebruar 2015
Jaanuar 2015
Detsember 2014
Oktoober 2014
August 2014
Juuli 2014
Juuni 2014
Märts 2014
Jaanuar 2014
Detsember 2013
August 2013
Juuni 2013
Aprill 2013
Märts 2013
Veebruar 2013
Jaanuar 2013
Detsember 2012
November 2012
Oktoober 2012
August 2012
Juuli 2012
Juuni 2012
Mai 2012
Aprill 2012
Märts 2012
Veebruar 2012
Jaanuar 2012
Detsember 2011
November 2011
Oktoober 2011
September 2011
August 2011
Juuli 2011
Juuni 2011
Mai 2011
Aprill 2011
Märts 2011
Veebruar 2011
Jaanuar 2011
Detsember 2010
November 2010
Oktoober 2010
September 2010
August 2010
Juuli 2010
Juuni 2010
Mai 2010
Aprill 2010
Märts 2010
Veebruar 2010
Jaanuar 2010
Detsember 2009
November 2009
Oktoober 2009
September 2009
August 2009
Juuli 2009
Juuni 2009
Mai 2009
Aprill 2009
Märts 2009
Veebruar 2009
Link
Reading...
Kõik mis arendab mind ja aitab maailma näha. Horoskoobid teevad tuju heaks!
Currently listening to...
Igas loos on oma iva ja tujudele vastavalt aariast lorilauluni on kõik omal kohal.
Last Movie seen...
Loodusfilmid,populaarteaduslikud filmid.
Quote
LIFE IS LIFE. LIFE IS BEAUTYFUL!


271916
Visits

28 November 2010
Akendel on jäälilled, väljas oli öösel 17 kraadi külma ja minul üks omapärane tegemine näidata. Eellugu on antud tegemisel lausa ajalooline.Kuu aega tagasi tuli meile külla üks täiesti tundmatu onu ja aralt ulatas mulle ühed väga väsinud , katkised ja bensiini järele haisevad kindad ning küsis vaikselt:" Kas teie olete teinud selliseid asju ja kas oleks võimalik uusi saada?"
---Appi!!! -see oli kõik, mis mul esimese hooga peast läbi jooksis! Ma pole seitse aastat selliseid asju teinud ja nüüd seisab minu ees inimene, kes mulle ajalugu meelde tuletab! Mul oli klomp kurgus kui kuulasin onu ja tema räägib:"Kunagi töötasime teie mehega koos ja temalt ostsin need kindad , aga nüüd on nad lihtsalt nii ära kulunud, et oleks uusi vaja. Mul on parem käsi vigastatud ja kardab külma, aga iga päev 16 km tööle käies mopeediga!!! on need kindad head iga ilmaga."
Oh püha müristus! Ma ei usu oma kõrvu, imestan ainult endamisi ja kuulan meest vist ammulisui!
Pika sissejuhatuse peale hakkasime arutama, et mis saab, sest mul pole ju materjali! Kiiresti tuuseldasin oma kastides ja hurraaa!!!- ma leidsin voodrita kindaid, mis tegelikult nahadefektidega, aga täiesti võimalikud kasutusse anda. Voodri osas jäi kokkulepe, et ta toob ise, aga see ei läinud läbi- ma ei tahtnud tema toodud tervet jopet ribastama hakata. Leidsin oma tagavaradest sellist karvast materjali, millest soojendused sisse teha. Kui voodri õmblesin kokku masinaga, siis kinda sisse läks ta nüüd küll juba puhta käsitsi õmmelduna, sest mööbli nahka ma kangamasina alla ei tahtnud panna, tapab masina ära.
Kaks tundi lõikamist ja masinõmblust, neli tundi surumist ja tirimist, väänamist ja pööramist andis tulemuseks kaks paari nahkkindaid millel sees soe vooder- ühel kunstkarakul, teisel sünteetiline karvane sisu ühest jope sisse käivast soojendusvestist, mida pole kasutatud. Peopesadesse panin veel ühest vanast puuvillasest pluusist sisse vahele ühe kihi, sest talvel on mopeedi metall ise külm ja raske hoida.

Nüüd on nad valmis ja ootavad omanikku, kusjuures õues on selline pakane! Kardan, et onul ei lähe lihtsalt truu mopeed käima...Niisugune lugu siis minu ja ajaloo ja käsitööga.
Kuna õues on külm, siis loomakesed ju toas. Mis nad teevad- parajalt segadusi! Kui Bobik ikka nii ei saa...

...siis proovib naa, aga kassid peavad laualt maha saama! Tema ju ei tohi lauale minna! Väärikas Lotte on temaga püsti hädas, tüdrukute asjad ka kõik juba segi tõmmatud ja kraageldud neil omavahel. Selle müdina ja madina peale ainult need kaks kaadrit saingi, aga kordub selline müdin ikka mõned korrad päevas- kasse ju kaks, keda passida!


Keegi rääkis, et päkapikud pidid käima...! Kas sellised? Ma kohtuks ikka sellistega !
avastaja posted @ 10:21 - Link - kommentaarid (9)
24 November 2010
...Õues puhub vinge tuul,
lehti langeb vahtrapuul...

Valgete pajalappide suuruseks on 18x19 cm, sinised on 20x21 cm suured, naturaalsed puuvillased materjalid ja ära sai kasutatud ikka alles jäänud tükikesi nii ühest kui teisest tegemisest. Valgete lappide taga on linikud, mis leitud ikka taaskasutusest. Vahtralehtedele oligi hea kasutada juppe, mis enam kuidagi mujale välja ei andnud, aga siin tooni andmiseks just paras igast värvist tükike- õues lehed maas ka ju äraarvamata kirjud.
Lapitamise proovitööd said teiselt poolt sellised:

Üks väike omalooming ja katsetus sellel pildil on ajendatud rõõmsamatest aegadest tulevikus. Olen tegemise asemel hetkel rohkem enda laadimisega ametis. Pisipiigaga tegeledes joonistame ja arvutame igasugu veidrusi ja lapipiibli lappamisel tekkis soov just ise kombineerida. Tulemus nähtav suuruses 25x26 cm.

Suureks utsitajaks ja ideede üllitajaks mulle on olnud paaril korral SUTSUKESE tegemised, tema blogisse piiludes on mõte jooksma läinud kuskile ideede-heinamaale. Lapitamine käib mul peast läbi alatihti oma ideede rikkuse ja võimalustega- ma olen vist lapiteki tegemisest suvel sassi läinud, igatahes kummitab!
Vahtralehtede tegemisel oli 3x3 ruudustik, mis pärit guugeldamiselt ja tulpidel 5x5 ruutu kargas pähe uurides lapitehnika- maailma. Kindlasti ei ole see mingi uus avastus, vaid lihtsalt minu variant ja üks võimalustest. "Lapililled piiravad " mind! ja see on põnev!
avastaja posted @ 10:04 - Link - kommentaarid (6)
18 November 2010
Tagantjärgi näitamisi! Pilt olemas ja tegudele!

Laupäeval sai "pidus" käidud, peeti meeles suurperede isasid Pärnumaal. Omalt poolt valmistasin ühe kingikomplekti, mis "suurel minutioksjonil kalli raha" eest maha müüsin. Uus omanik sai omale suure voodriga poekoti, millel peal väike ämblikupesa. Kott sai õmmeldud ühest paksemast puuvillasest laudlinast (90x90 cm) ja triibulistest kardinatest, millest ka vooder sees. Koti peal olev ämblikuvõrk on üle tikitud helendava niidiga ja ämblik ka sirab öös!

Koti sisse sai kootud ühed sokid- meestekad nr.42, keedetud purk magusat moosi ja ostetud üks klaasike kangemat- viina!- külmarohtu!


Tagantjärgi on siis selline tegu nüüd ka üles näidatud ja uued tegemised ootamas. Pisipiiga üritab tasapisi ikka kosuda puukensefaliidist ja julgeb juba lasteaias käia, ilma, et kukuks- tasakaal nõrk ju! Ülemäära ma teda ei koorma, kui ära väsib, siis puhkab magades ikka ennast kodus välja. Vaja meil veel kontrollides ja läbivaatustel käia ja minul lihtsalt kõrvalt jälgida lapse käitumist. Selline vaikselt töine see eluke ongi...
Mõnusaid äraolemisi kõigile!

avastaja posted @ 08:51 - Link - kommentaarid (7)
16 November 2010
Palun vabandust, et hilinesin! Põhjus väga proosaline- arvuti otsustas puhata ja remondist omale uut jõudu koguda!

Oma lubatud loteriid ma siiski ära ei jäta ja teatan pidulikult...

külas olles ja täiesti erapooletut fortuunat kasutades, saab kinkekoti omale: MINNI !!! .

Tänan kõiki uudishimulikke silmapaare ja kohtume siis kui mul ka pilt uuem, värskem ja tervem!
avastaja posted @ 10:17 - Link - kommentaarid (1)
03 November 2010
Lubasin küll, et ei tee postitusi, aga näe - ei mõista sõna pidada! Tegelikult tahtsin üles märkida oma moosikeetmise kogemuse... ja kahjuks piltideta.
Keetsin kõrvitsa-õuna ja kõrvitsa- apelsini moosi! Minu tegemistes oli see esimene kord midagi sellist kokku keeta!

KÕRVITSA-ÕUNAMOOS:

1kg kooritud, tükeldatud kõrvitsaid
1 kg kooritud õunu- soovitavalt hapusid, minul "antonovka"
kahe pöidla suurune tükk ingverit
1 laim
1 kg suhkurt
0,5 l vett

Köögikombainis püreestasin kõrvitsa, õunad ja ingveri, selleks lisasin vett kuivadele ainetele juurde. Ühtlase püree panin tulele ja kuumutasin keemiseni, alles siis lisasin laimimahla ja suhkru. Lasin massi keema, korjasin vahu ja kuumalt purki.
Välimus on moosil nagu üleküpsenud virsikul- kuldne pruunikas ja maitselt mahe- magus.

KÕRVITSA- APELSINIMOOS:

1,5 kg kooritud, tükeldatud kõrvitsaid
0,7 kg suhkurt
2 laimi
2 apelsini
2 tassi vett

Kahe tassi veega purustasin kõrvitsa köögikombainiga (sama teeb saumikser) püreeks, riivisin juurde mõlema apelsini koore ja ka apelsinid. Enne eemaldasin neilt valge kihi, mis jäi riivimisest peale. Pigistasin sisse mõlema laimi mahlad ja pott pliidile. Keemistemperatuuril lisasin suhkru, keemisel eraldasin väikese vahu ja kohe kuumalt sai moos purki.
Välimus on moosil fantastiline- säravkollane. Lastele meeldis apelsini järelmaitse, aga kes seda ei armasta, see ärgu riivigu mõlema apelsini koort- piisab ühest.

Kes armastab magusamaid suutäisi, võib ju suhkurt alati rohkem lisada. Mõni teine tahab veel mahedamat ja peab hoopis kogust vähendama. Mina testin oma moosi kohe teadlikult SUNRAY peal ja jään ootama kommentaare...

Igatahes olen ma meeldivalt üllatunud ja tunnen rahulolu tehtust- paar kingitust jälle olemas koos üllatusmomendiga!



Kohe siinsamas tuletan ka meelde , et loteriise saab endiselt liituda eelmises- 01.11.2010 postituses.
avastaja posted @ 21:24 - Link - kommentaarid (3)
01 November 2010
TULE ÕNNE PROOVIMA!

Kohe kindlasti kaks nädalat ei tee ma siia postitusi- digikas Soomes mehega seiklemas ja mina käsitöisel lainel. Aga selle kahe nädala jooksul saavad kõik, kel soovi, ennast lülitada loosirattasse. Jäta oma soov kommentaaridesse!
Mida pakutakse!?
Valmistasin üksteist kinkekotti, millest ühe omanikuks võid saada SINA. Saatmiskulud jäävad minu mureks...


Jätan enda teada, millise kotikese omanikuks õnnelik loosirattas keerleja saab!
Variandid kottidest piltidel on siin:

... ja siin...

... ning nüüd ka kasutuse võimalustest.

Vasakult esimeses kotis on mee- ämber, teises 0,7 liitrise purgi sees moos, kolmandas- pikas kotis - magus valge vein ja neljandas on 0,9 liitrise purgiga siirup.

Nendelt piltidelt on näha, kui suured kotikesed on. Muidugi kõiguvad nende suurused mõne cm -võrra, kuid üldpilt on ikkagi mõistetav. Tehtud said nad just nii suured, kuidas materjal välja andis!

Ilusat nautimist, mõnusat nuputamist ja head loosiõnne soovijatele!
Kohtume kahe nädala pärast!
avastaja posted @ 14:43 - Link - kommentaarid (25)