Avastamisrõõm
Avastamisrõõm
About Me
eatu
Location: KODU
Zodiac Sign: jäär
hubanekodu.jpg Blog Description
Käsitöö on osake elust ilma milleta kohe kuidagi ei saa!:D
What I like...
Olla elus, armastatud, hoitud, tähele pandud-me kõik vajame seda. Minule on olnud au elust osa saada. Suurima rõõmuga jagan nii kogemusi, elamusi kui oskusi.
What I hate...
Pugemine ja ärakasutamine. Võlts ja valelik ei jõua kaugele, sest kadedus niidab jalad alt!
Archive
Viimased postitused
September 2016
August 2016
Juuli 2016
Aprill 2016
Märts 2016
Veebruar 2016
Jaanuar 2016
Detsember 2015
November 2015
September 2015
August 2015
Juuli 2015
Juuni 2015
Aprill 2015
Veebruar 2015
Jaanuar 2015
Detsember 2014
Oktoober 2014
August 2014
Juuli 2014
Juuni 2014
Märts 2014
Jaanuar 2014
Detsember 2013
August 2013
Juuni 2013
Aprill 2013
Märts 2013
Veebruar 2013
Jaanuar 2013
Detsember 2012
November 2012
Oktoober 2012
August 2012
Juuli 2012
Juuni 2012
Mai 2012
Aprill 2012
Märts 2012
Veebruar 2012
Jaanuar 2012
Detsember 2011
November 2011
Oktoober 2011
September 2011
August 2011
Juuli 2011
Juuni 2011
Mai 2011
Aprill 2011
Märts 2011
Veebruar 2011
Jaanuar 2011
Detsember 2010
November 2010
Oktoober 2010
September 2010
August 2010
Juuli 2010
Juuni 2010
Mai 2010
Aprill 2010
Märts 2010
Veebruar 2010
Jaanuar 2010
Detsember 2009
November 2009
Oktoober 2009
September 2009
August 2009
Juuli 2009
Juuni 2009
Mai 2009
Aprill 2009
Märts 2009
Veebruar 2009
Link
Reading...
Kõik mis arendab mind ja aitab maailma näha. Horoskoobid teevad tuju heaks!
Currently listening to...
Igas loos on oma iva ja tujudele vastavalt aariast lorilauluni on kõik omal kohal.
Last Movie seen...
Loodusfilmid,populaarteaduslikud filmid.
Quote
LIFE IS LIFE. LIFE IS BEAUTYFUL!


271656
Visits

25 Mai 2011


MEIE LASTE PAKID KÄES!

Hommikul kostis õuest kole kisa koera poolt, midagi ebatavalist oli sündinud- postiljon pani ratta aia äärde ja tahtis külla tulla! pakid kaenlas.
Ingeliina juba siis hõiskas, et tema kingitus tuli, hüppas ja keksis trepil nii kaua kui ema pabereid vormistas.
Noh, kummale siis kumb on!?

Väikest loogikat kasutades ja pakke raputades, riskisin Ingeliinale anda kollase ümbriku. Ta ise küll arvas, et kuna tema on majas kõige väiksem, siis peab saama suure kingituse! Läks "seebitamiseks" minu poolt:"Vaatame, kas seal on üldse midagi, mis sulle mõeldud, siis saab edasi tegutseda ja ka pakid vajadusel ära vahetada."

Nii jäigi, siis kohe küüned taha ja avama, nina läks pakki... vaikus..., siis kallas hooga ümbriku tühjaks lauale ja nägu läks naerule.

Kohe asuti asju üle uurima ja ühe paberi seest tuli välja imeilus kollane tilga-kujuline seep. "Oo, mis lõhn sel on, nuusuta ka...selline värske onju!"

Pakike sisaldas siis uhket seepi, karbitäit pliiatseid koos teritajaga, rohelistes toonides käevõru, roosat siidipaela Hello Kitty ripatsiga, helekollast fliisist punnissilmset jänkut ja palju magusaid komme-šokolaadi.

Esimese kommi ta omale põske pistnud, sel ajal kui ma asju pildistasin, pakuti mullegi magus suutäis ja kästi nüüd teda ka asjadega pildistada. Siin saab näha ametlikku rõõmsat last!

"Käevõrusid see tädi oskab teha, mulle!" tuli kommentaariks kui aksessuaare omale külge riputati "Õdedele need ei sobigi, nende käed on suured," ja siis ülima hoolega asuti pliiatseid üle lugema, et oleks kõigest ülevaade.

Siis ta jagas igale pereliikmele veel kommid laiali, pani kapi peale ritta ootama, seebi paigutas kappi saunapäeva ootama, otsis hunniku paberit ja joonistas...
Vaikus oli majas lõunani, magama mindi koos oma uute ehetega, vaatamata keelitustele ja õnnist und jagus paariks tunniks.
Venna pakk ei andnud talle rahu, aga sellest sai ka aru, et puutuda ei ole vaja. "Peidame paki ära, siis saame talle üllatuse teha!" hõiskas alles värskelt ärganu õndsa näoga ja lükkas paki kapi alla peitu...

Maru- Mehis saabus alles peale seitset oma pikalt klassiekskursioonilt. Kuna muusikakooli ei jõutud, siis palus õpetaja telefonitsi, et ta ikka harjutaks - esinemine ukse ees! Väike õde oli kohe vennal vastas ja ultimaatumiga: "Enne üllatust ei saa kui pilli mängid, ma kuulan!...Noh, kas tahad üllatust teada?" Mis see vennal ikka üle jäi kui pillile hääled sisse puhuda ja oma pakk ausalt välja teenida.

Saanud paki kätte, juba õde targutab:"Kuuled sa või, kuule võtad paki lahti, onju, et ei lõika, ma vaatan ka!" Hakkas siis venna pusima..."Teipi nii palju, et muud siin polegi!" itsitab omaette ja kakkub ikka nii et küüned tagurpidi.

Lähenes uue nurga alt...
...ja pusis edasi, sai jupi teipi kätte ja asus uut otsa jahtima...
...ikka lahti ei tule!...
"Seesam avanes!" ja tuli mullikile...

...ja veel mullikilet... ja siis juba paistis midagi!
Tassil sai kõrvust kinni ja pani lauale, edasi pistis nina sügavamale kasti ja uuris, mida esimesena vaadata. "Mida värki!" sosistab omaette...

...ja hakkas kaarti lugema, enne näpuga katsus tehnika üle, kuidas kaart tehtud.

Ülima rahuga ladus asjad ükshaaval lauale ja uuris kõikvõimalikkult üle , millega tegemist!
Kastist, mis algul tundus suur mull olema , tuli välja hulk vahvaid asju: joogitass, millel peal uhked indiaanimaalingud; padjapüür "unesõnadega" vanasõnast; mustad kootud kindad; ristsõnad; koomiksiraamat! ja väike energiapomm magusat, mis talle täna igati ära kulub.
Raamat jäi kätte ja "kuulmine läks ära", ma ei üritanudki rohkem kontakti leida temaga, jooksin arvutisse postitust tegema.
Mina pole oma postitust valmis saanud, aga poisil on raamat juba läbi loetud! Tuli ja pani raamatu lauale: "Nüüd võid sina ka lugeda." "Nalja teed või?!" küsin kiljatades. "Mis see 222 lehekülge siis ära ei ole!" muigab ainult ja lisab: "Päris lahe!"
Uskuge või mitte, aga ta on kohutavalt kiire lugeja. Mina olen näinud 460 lehelist raamatut, mingi ulmekas, mis sai tal läbi loetud kolme päevaga. Raamatukogu kaup oli ja viis siis neljandal päeval tagasi, kuid kogus töötav naine vaatas teda pilguga- ei usu, et lugeda viitsisid! Võttis poisilt ramatu ja pani vaikides riiulile. Mind lohutab teadmine, et ta peab oma loetud kirjanduse emakeele õpetajale vastama... Õpetaja viis teised sama klassi lapsed raamatukokku ja näitas neile ka kui paksu raamatu Maru- Mehis läbi on lugenud... Ühel kooli koosolekul rääkisime sellest õpetajaga ja ta palus ainult imet, et poiss ei tüdineks lugemisest.

Niisugune päev siis sai meie pere lastele osaks, projektiga "Laps rõõmsaks!" ja elevust on veel praegugi. Tüdruk joonistab minu kõrval põrandal kõhuli kasse, ja poiss meisterdab tühjaks saanud pakikastist midagi...
Ma tänan südamest Kellyys, et sa meie pisipiigale tütarlapselikku edevust, kaisuka pehmust,tööd ja tegevust oskasid kinkida! Ma tänan Sind ka tema eest, ta ootab põnevusega , millal ma postituse lõpetan, et saaks näha, mis välja tuli!
See kõik on sulle meilt!

Kulla Heily! Pakk Maru- Mehisele oli tõeline katsumus sulle! Sellest saan ma alles nüüd aru, kui vaatan foorumist sinu kimbatust postituses.
Sul oli vist tunne ja sind valdasid külmavärinad .
Nüüd võid rahulikumalt hingata südamest sisse ja välja hästi suurte sõõmudega, sest poiss on oma paki juba teiste eest isegi ära peitnud- ei ole siin midagi hiilida ja näppida!
Meie poolt sulle kõik

Sunray! Palju õnne veel ühe eduka projekti läbi viimisel!

ME TÄNAME, ME TÄNAME, ME TÄNAMEE-EE-EE!!!












avastaja posted @ 19:49 - Link - kommentaarid (5)
19 Mai 2011


Minu tehtud pakid lastele.
Alustan kirjast , mille saatis projekti juht:

Sina teed pakid:
1. Hiiremamma 13.a pojale -
Tsiteerin::
Richard: 13aastane - lemmikvärvid must ja roheline, hobiks elektroonika, ei armasta villaseid asju Pakk võiks tulla otse lapse nimele (arvan, et siis on üllatusmoment suurem).

2. Sokikese 5 a. pojale -
Tsiteerin::
Johann Karus Kütt, 5-aastane poiss. Lemmikvärvid kollane, roheline ja "orants". Lemmikmultikad "Lammas Shaun" ja "Talleke Timmy" (orig. "Shaun the Sheep" ja "Timmy Time", kui pakitegija peaks tahtma netist otsida...).
Armastab mängida lauamänge, puslesid kokku panna ja jalgrattaga sõita. "Lemmikloomad" on dinosaurused ja suured metsaloomad nagu põder või karu, aga lasteaias valis oma nagi kohale sääse kleepsu...
Veel meeldib mängida mereröövleid või rüütleid.
Ei hooli enam väga pehmetest mänguloomadest.
Meeldivad kleepsud ja kleepsuraamatud. Aga juturaamatud ka, kui emme ette loeb! Meeldib metsas käia, telgis magada, issiga koos ehitada või vanaemaga põllutöid teha.
Kuna rõivaid saada ei soovi, siis kere- ja jalamõõtusid ei märkinud.
Lisan veel, et parema meelega ei soovi pakis näha maiustusi. Kehtib mõlema lapse puhul.

Nüüd hakkasin lugema, mõtlema , kaaluma variante... Mitte midagi pähe ei sündinud! Omal on samaealised lapsed kodus, aga ette antud tingimused- soovid panid minu mõtetele pika puuga punkti- lühis. Paanikat õnneks ei tekkinud. Esimestele mõtetele sai kriips peale teadmisega, et kaasa tikksaag ütles üles ja trellpuur oli mehega tööl kaasas, kodust kaugel... Osaliseks päästjaks saigi oma poeg, kes vaimustusega oli nõus hea ürituse nimel kaasa lööma (ta ju ka paki ootel) ja meisterdaski nuputamistraadid. Need olid esimesed asjad, mis kindlalt olemas. Kui ühele oli, ei saanud ju teist poissi ilma jätta. Siit hakkasin ma mõtlema variandile, et pakid lähevad nii erinevatesse kohtadesse, et miks mitte veel midagi ühesugust, kuid ometi ainult lapsele mõeldut teha.
Ühel sombusel nädalavahetusel arvas meie isa, et ta tahaks luurele -šoppama minna ehituspoodidesse ja kutsus lahkelt mind kaasa. Ühes kangapoes läksid kaks pisemat kaasas olnud last nähtud kangastest põlema! ja saigi vastu võetud otsus, et neid me ostame. Nii sündisid padjapüürid...
Kolmandat kindlat komponenti ma ka välja mõelda ei osanud. Raskeks tegi otsustamise ka Sokikese palve, mitte saata magusat (kuigi kiusatus šokolaad saata oli pöörane!, kasvõi emale endale).
Pika vaagimise ja kaalumise järel leidsin, et riskin leiva küpsetamisega, kuigi ka laste pettumuse mõte käis peast läbi. Siis hakkasin põdema, et kas leib ikka ka ilus ja esteetiline välja tuleb- maitses ma ei kahelnud, paljud küsivad juba ostusooviga meie leiba. Ma lihtsalt ei ole valmis nii kaua ahju kõrval istuma ja ka tainast "kastma" 24 tundi, muud tegemised jääksid unarusse.
Esimese kingiks mõeldud leivaportsu sõid omad näljased ära!, see on meil tavaline häda, et soe leib "ruulib". Vaadates neid matsutavaid suid kodus, ma siiski täiusin julgeda teha nüüd juba konkreetsed väikesed pätsikesed...

Pakike Jussikesele:
2 padjapüüri 50x60 cm, üks "dinodega", teine piraatidega (Kariibi mere piraadid), mõlemad nööbitavad.

Kuna poisile meeldib telkida, seigelda, siis pidasingi silmas asjaolu, et telgis ju julgem oma kangelastega magada, värvilt ka padjapüürid mitte just nii otse määrduvad.

Kuna selles vanuses on lastel ikka pliiatsid parimad sõbrad, siis ei saanud mitte jätta paari pilti värvimiseks tegemast. Kokku oli 4 lehte, millel üks oma noorusaja joonistamise meeeldetuletus (lõvi), ühest tüdruku värviraamatust korjasin kokku natuke mänguasju, kolmandal on üks mereloom (merele nii lähedal elavale lapsele), ja neljandal on väike sauruste mõõtkava võrdluseks praegusel ajal elava elevandiga. Abiks olid mulle oma poja igasugused sauruste raamatud, mida ikka aeg-ajalt koos analüüsime, avastame. Maru- Mehis meil sauruste ekspert!

Leivast mul omal pilti polegi, sest pakkimisega õhinas olles, unustasin pildistada. Leivake on õnneks näha Sokikese bogis
Kaardikese tegemisega tahtis mind aidata meie pere kolmas tütar ja üllatas mindki! Ma ei olnud "salvestanud" omale mällu lapse lemmikmultikaid, kuid tüdruk tabas naelapea pihta lausa õhust! Ta on meil siin koolis multikaid teinud ja need uljad lambakesed olid tal hoobilt olemas, mille üle ka minul päris hea meel oli.
Kuna lapsed on ikka meile kõige kallimad, siis pakis oli veel tänapäeval odavaim elukindlustus - HELKUR, mis just meelega tibu kujuga- meie lapsed on ju meie tibupojad!
Nüüd oli pakk koos ja nii läks ta sidemajas suurde ümbrikusse, mis asus siis teele ühe vahva näikese sõbra poole!
Pakk on tänaseks omanikul käes ja avastamist jagub veel päevadeks!


Pakike Richardile:
2 padjapüüri 50x60 cm, üks piraatidega- nööbitav , teine autodega-pööratud otsaga.

Õmblemise ajal käis poeg ikka püüre katsumas ja õhkamas "tahaks ka sellist!", sellest sain julgust lootusele , et ka kingituse saajale meeldib.

Ei saanud siiagi jätta leiba lisamata, iga noor mees vajab kasvamiseks midagi toitvat, kuid magusat (šokolaadikommid) sai lisatud ka pihutäis, et ei oleks pakid päris ühe näoga.

Helkuri lisasin natuke konservatiivsema- noorte meeste värk! Igatahes peaks üks HELKUR- kuuseke küll vägagi sõbralik märk olema ja turvalist koduteed pimedal ajal suurendama.
Nuputamistraat on ka natuke teisema kujuga, kuid lahti saamise loogika üpris sama, mida ka siin näitan, et jännis olemisele lõpp teha!
Kaardi tegi taas Kerli ja lähtus siin poisi vanusest, ning huvist kõige avastamisel ja põnevate müsteeriumite uurimisel: ufod on ikka ühed salapärasemad olevused maa peal.

Pakk enne postimajja viimist sai selline, mis omakorda suurde ümbrikusse pakitud.
Kuna Hiiremammal "Isetegija"s oma blogi ei ole, siis ehk leiavad nad siit väikese äratundmise ja ka lahendi mõistu-traadile.

Lahend.



Meie tehtud pakid on õnnelikult uute omanike käes, nüüd aga ootame põnevusega omi pakke, et siis siia "kekutama" tulla! Kohtumiseni!


avastaja posted @ 08:36 - Link - kommentaarid (1)
14 Mai 2011
TK PÕRANDAVAIP.

Olles ise projekti vedaja, peaks plaanid ja tööd suursugused olema. Paraku on minu vaibategu kangastelgedel sellises järgus nagu muinasjutust, keisril uued rõivad seljas. Ei saanud mina õnne osaliseks ja telgede taha, tegemata aga ka jätta ju ei saa!
Valmis šenilltehnikas vaibake magamistuppa, voodi ette, et oleks hommikul mõnus ja pehme jalgealune.

Vaiba suuruseks tuli 55x155 cm, puhtalt taaskasutuslikest materjalidest. All on purjeriide tükk, millele peale õmmeldud vanadest puuvillastest linadest, tekikottidest, kardinatest 6 kihti 1,2 cm vahega triibustik, mis lahti lõigatud ja nüüd ka läbi pestud.
Pesust tulnud vaibal on kokku lappimise jäljed natuke näha, aga küll aeg neid tasandab. Sain täna meie magamistoas ka suurpuhastuse tehtud, seepärast vaip oma hetke ootaski kokku pakitult.
Kergelt kumavad läbi kõik mustrid ja kasutades ta ainult põnevamaks , kirjumaks läheb. Üks pilt ka lähedalt triibustikust.

Nüüd näitan üht laste tehtud üllatust! Meil mõlemil kaasaga on aprillis sünnipäev ja lapsed üllatasid meid sellise 60x80cm raamiga, kus me kõik koos ja neist ka jäljed!

Nad on oma "ajalugudest" siis vastavaid pilte otsinud ja need must- valgena uuesti teha lasknud, igatahes paras pusimine. Kas me ka üllatunud olime, eks arvake!
Kohtumiseni toimekamate tegude juures! Vihma ka enam ei saja, nüüd saab "kahesajaga" seemned kõik maha panna- müristas!




avastaja posted @ 19:53 - Link - kommentaarid
12 Mai 2011
KEVAD ON KÄES!

Lõpuks ometi on ilm ikka nii soojaks läinud, et lilledki oma ilu raatsivad näidata. Krookused õitsesid nii ära, et õieti lahti ei läinudki, jäidki nuppudesse. Kuna päike ja soe on oma töö teinud, siis näitan mõned õiekesed oma aiast.
See sinine meri hakkab kohe läbi saama, praegu täies hiilguses!

Tulbikestest panen pildid lahti mineku järjekorras, mis sortidega tegemist, kahjuks enam ei mäleta. Mõlemad sordid on madalad, valgem on ainult 10 cm varrekese otsas. Arvasin juba , et vesirott on nad nahka pistnud, sest paar aastat nad õisi lihtsalt ei näidanud.


Paljud tuttavad on kurtnud, et tänavusel talvel külmumata maa andis mügridele hea võimaluse pahandust teha rohkem kui oodata osati. Ühel memmel sõi loom kõikidel noortel viljapuudel juured alt ära, ta siis lihtsalt tõstis pealmised vitsad maast üles ja viskas lõkkesse.


Meie õnneks vist on loomakesed , eriti kass Lotte oma töö korralikult teinud: rüüstamist eriti jõhkral moel pole toimunud. Ta on neid loomakesi mulle ikka koju näidata toonud ja kõige õnnelikum on saagi üle olnud Bobik! Omad jäljed on mügri siiski jätnud, tavalisi punaseid tulpe õitseb ainult sadakond, tavaliselt on olnud ikka pooletuhande ringis. Palju kollaseid tuleb, eks näeb varsti.
Nartsisside toomisest aeda olen ma loobunud, kui just maja vundamendi ääres ellu jääb, siis on lootust ka ilu näha, aga muidu on ainult rüüstajale- vesirotile lõbuks.Taga õunapuu alt on siiski ime leitud! Üks sibulake topeltõielistest portsudest on õiega.
Tavaline punane tulbike on ikka uhke, isegi üksikuna!
Üks vitamiinilaks ka, põõsaspetersell, mis praegu eriti maitsekas ja uhke. Kasvab ta üle 2 meetri pikaks ja kohevaks põõsaks. Praegu ainult meeter lai ja 30 cm kõrge rohetav puhmas.
Rabarer ka mühab! Polegi jõudnud tänavu kooki teha, äkki õhtuks mõtlen ümber, pealegi - nädalalõpp tulemas, isa tuleb ka koju... Teda ootan ma eriti, ongi juba väike igatsus...

Käsitöö blogis peaks natuke ikka näputööst ka rääkima.
Minu hetke tegemine oli üsna argise moega. Ühest tränikastist tuli välja uhke- pildiline kangatükk, mis kellelgi kardinaks olnud. Ma arvasin, et harutades otsad lahti ja pannes üks siiluke juurde saavad vahvad padjapüürid- tegingi ära! Nüüd asjad pestud, kuivasid...
...said triigitud ja ka kohe pildile püütud. Siin nad on :üks ühelt ja teine teiselt poolt. Pisipiiga jäi küll väga rahule variandiga, et kui üks peal padjal, siis teine jääb tagavaraks ootama. 50x60 cm suured, puuvillased , peal natuke pitsikest ka ja paeltega seotavad padjapüürid lastele!
Teine paar oli uuemast kangaribast, mis jälle natuke laiusest tuge vajas Nüüd nööbitavad, 50x60 cm padjapüürid omale uut kodu ootamas, minu tagavara-pagasis.

Nii paljukest siis nüüdseks! Jälle jalad selga ja õue kõpitsema, pesu ka vaja kuivama saada, seemneid peaks maha pillama! ja oi ma ei tea, mida veel teha või tegemata jätta...

Kohtume üpris varsti! Kaunist päikest!










avastaja posted @ 11:55 - Link - kommentaarid (2)
06 Mai 2011
HUBANE KODU - MAI

Minu hubase kodu töö on sel kuul heegeldamine. Üks lõpmata armas käteräti riide tükk, mis oli õmblemata ja vajas kaunistamist, on nüüd saanud omale uhke ja väärika ilme. Käteräti suuruseks tuli 50x100 cm ja linase pitsiga lisandus saki põhjast 6 cm ja tipust 16 cm mõlemale poolele.

Selle uhke rätiga on nüüd selline lugu, et juba täna, kui vaadata postituse kuupäeva, rändab ta ühte suurpere ema kodusse, kus ta saab mugavust, hubasust ja silmarõõmu pakkuda.

Kaks käekest imearmast sirutab su poole,
kaks silmanöpsi kõikjal saadab sind.
Sa neile emaarmu pühendad ja kogu hoole
kui ainult õnnelik vaid oleks väike pääsulind.

On sügis hall, kuid sinu toas on päikest,
on hõiskamist ja hella lapse lalinat.
Kui tühi oleks kõik kui poleks väikest,
su silmarõõmu, kõige kallimat.

Kallid emad, kes te kõik eelpool toodud ridadest leidsite äratundmise hetkedest ja soojuse südamesse, soovin Teile kaunist emadepäeva, palju kallisid ja vahvaid üllatusi!
avastaja posted @ 22:14 - Link - kommentaarid (5)
03 Mai 2011
LAADALE!

Seoses nädalavahetusel toimuva Abja laadaga, pingutasin natuke, et loteriisse mõned asjad teha. Valmis said:
kolmest suhteliselt ebamäärasest uuest rätist üks korralik poekott. Materjal on sünteetika-segu, millel peal kummine kirjatrükk, igatahes väga tugev materjal. Koti suuruseks sai 40x45 cm, sangade pikkus 35 cm.

Teine kott on paksemast libedast kangast- dekoratiivkanga tükike, millel sees vooder. Koti suuruseks sai 33x43 cm ja sangade pikkuseks 28 cm.
Ka padjapüürid said tehtud ja lähevad loteriisse! Mõlemi suuruseks on 50x60 cm ja on küljelt nööbitavad. Materjal on nõukogude ajast järgi jäänud nn kleidi õmblemisest, igati tugev ja vastupidav materjal, värvide poolest ka nii mõnelegi meelepärane.

Loodan väga , et loosiõnne naeratanul ka kaupa kätte saades hea meel asjadest on!

Nii paljukest siis hetkel näidata ongi.
Ei ole siinse aastaprojektiga just sõber- kaotasin oma valmis aprilli töö ära! Ei leidnud mitmel otsimisel ja lõin käega, aga imed sünnivad- eile tuli triikimata asjade vahelt ka mu kaua otsitud näputöö välja. See on see kui ilm ilusam ja õues sada tööd tegemisel, ei jõua tubastele tegemistele järgi. Las ootab nüüd oma aega...
Vähemalt talgutele nädalavahetusel ma ei lähe! Olen kolmel päeval nüüdseks talguid korraldanud ja tõsiselt väsinud. On ikka tegemist, et oma paarikümnele nii suurele kui väikesele tegemine ette planeerida, ise ka tegemistes kibe käsi olla ja siis "toitlustada" ning naeratades olla nänni jagamisel... Õhtul kaheksa ajal järgmiseks päevaks ettevalmistusi teha, eelmiste talguliste nõusid pesta-kuivatada- pakkida ja uuel hommikul jälle talgurindele tormata!
Talgute korras ära tehtud sai natuke ikka, aga arvestades aastatega rääma lastud territooriumi suurust ja tööde mahukust oleks tegemist veel kuhjaga, aga eks elu näitab, mis saab.
Olen nädalavahetusel ühe üritusel, kus ehk midagi ilusat emade hingele pakutakse - Pärnus on suurperede emadepäev.
avastaja posted @ 11:01 - Link - kommentaarid (3)