Avastamisrõõm
Avastamisrõõm
About Me
eatu
Location: KODU
Zodiac Sign: jäär
hubanekodu.jpg Blog Description
Käsitöö on osake elust ilma milleta kohe kuidagi ei saa!:D
What I like...
Olla elus, armastatud, hoitud, tähele pandud-me kõik vajame seda. Minule on olnud au elust osa saada. Suurima rõõmuga jagan nii kogemusi, elamusi kui oskusi.
What I hate...
Pugemine ja ärakasutamine. Võlts ja valelik ei jõua kaugele, sest kadedus niidab jalad alt!
Archive
Viimased postitused
September 2016
August 2016
Juuli 2016
Aprill 2016
Märts 2016
Veebruar 2016
Jaanuar 2016
Detsember 2015
November 2015
September 2015
August 2015
Juuli 2015
Juuni 2015
Aprill 2015
Veebruar 2015
Jaanuar 2015
Detsember 2014
Oktoober 2014
August 2014
Juuli 2014
Juuni 2014
Märts 2014
Jaanuar 2014
Detsember 2013
August 2013
Juuni 2013
Aprill 2013
Märts 2013
Veebruar 2013
Jaanuar 2013
Detsember 2012
November 2012
Oktoober 2012
August 2012
Juuli 2012
Juuni 2012
Mai 2012
Aprill 2012
Märts 2012
Veebruar 2012
Jaanuar 2012
Detsember 2011
November 2011
Oktoober 2011
September 2011
August 2011
Juuli 2011
Juuni 2011
Mai 2011
Aprill 2011
Märts 2011
Veebruar 2011
Jaanuar 2011
Detsember 2010
November 2010
Oktoober 2010
September 2010
August 2010
Juuli 2010
Juuni 2010
Mai 2010
Aprill 2010
Märts 2010
Veebruar 2010
Jaanuar 2010
Detsember 2009
November 2009
Oktoober 2009
September 2009
August 2009
Juuli 2009
Juuni 2009
Mai 2009
Aprill 2009
Märts 2009
Veebruar 2009
Link
Reading...
Kõik mis arendab mind ja aitab maailma näha. Horoskoobid teevad tuju heaks!
Currently listening to...
Igas loos on oma iva ja tujudele vastavalt aariast lorilauluni on kõik omal kohal.
Last Movie seen...
Loodusfilmid,populaarteaduslikud filmid.
Quote
LIFE IS LIFE. LIFE IS BEAUTYFUL!


274139
Visits

21 Juuni 2012
Nüüd ja praegu on hetk, kus istun maha , puhkan jalga ja mõtisklen viimaste päevade üle.
20.06.2012 kell 12.00 Pärnu kontserdimajas algas aktus - vanem tütar lõpetas kiitusega Pärnumaa Kutsehariduskeskuse kooli. Meil on nüüd oma sekretär!

Kell 18.00 algas Kilingi -Nõmme Gümnaasiumi lõpuaktus, kus pere teine tütar sai kätte oma lõputunnistuse ja lapse nimi on kantud kooli auraamatusse.

Nende suurte isetegemiste vahele jäi ka natuke näputööd, mille algus ja saamislugu kisub mitme kuu taha.
Kooli lõpetamise puhul sai lõpuklassi lastega arutletud ja uuritud, mis õpetajale kingiks sobiks ja ka lastele meelt mööda oleks. Pikkade vestluste läbi kogu klassiga, jäi valikuks , et mulle jääb teki õmblemise au.
Siis tuli päevakorda teki muster ja suurus ja kõik-kõik, mis üldse pähe saab tulla! Taas sai klassiga sõnumeid vahetatud ja ideid pakutud, nemad "kaalusid - mõõtsid" ja lõpuks saatsid ikka lõpliku otsuse tegemise valiku mulle. Algsed ideed joonistasin üles ja sai ka pildil näidatud, mis just vaimustust esile ei kutsunud, kuid usaldusliku suhte lõi meie vahele siiski. Laste lõplikuks sõnaks sai: hakka tegema ja vaata, mis sobib!
Oh, sain ma nüüd alles käsu! Seedisin seda päris mitu päeva, siis hakkasin lõikuma materjali... ja kõige esimene idee tuli kääridesse- kõik muud kavandid võis sahtlisse pista! Kummaline oli aga just see, et esimese idee kavandit mul polnudki, sest jutu tasandil jäi ta tahaplaanile.
Hakkasin lõikama...

... valmis said südamed... 24 tükki - nii palju on klassis lapsi.

Südamete ümber oli nüüd raame vaja... tekk juba paistab, onju!

See pilt sai lõpetajatele ette näitamiseks üles pandud nende salakambrisse.

Pealise kokku ajamine oli nagu hingetõmme, kus käed värisesid, süda võpatas ja mälestused möödunud kooliajast , seiklustest just selle klassi lastega keerlesid peas. Nii soe tunne oli seda tööd teha...

Siis tuli julm ja valus tagasilöök, mis mu kaheks päevaks rivist nii välja viis , et nutsin ja magasin 18 tundi jutti - õnneks polnud oma lastest ka mitte kedagi kodus.
Hing sai nii täis, et läksin ka lastega riidu, olin hetkel aus ja ütlesin ka neile, et ma ei suuda tekki lõpetada... Ma sain oma tüdrukutelt sõimata! Nii tõsiselt ja korralikult, et ausõna, häbi on enda pärast. Lõin oma kokku kukkunud südametunnistusele jalad alla ja palusin lapsi, et nad ei sunniks mind- ma teen nii nagu saan ja suudan - nad tõepoolest austasid mu soovi ja ei näägutanud mu kallal. Mina tegutsesin omasoodu.

Kogu pinda panin kokku allkorruse põrandal 4 tundi, siis avastasin apsaka ja jälle sain kriipida oma südant. Läksin õue ennast tuulutama, rohisin peenraid...paari tunni pärast asusin teki kallale ja kuna ka kuupäev enam armu ei andnud, siis olin täiesti omas maailmas tekiga.
Kolm kokku saanud kihti viisin õue tuulduma ja paika loksuma enne teppimist- väga hea mõte- kui palju sehkendamist ja venitamist ja niisama tuuseldamist jäi ära!

Sain teki kihid paika, teppisin ääred masinaga ja siis läks käsitööks.

Tuul oli ühtepidi abiline ja teisipidi nagu nuhtlus, aga päikese käes ja valguses oli väga hea oma nõelaga nikerdamist korda saata.

Siis tuli pikk masina piinamine! 5 tundi ainult vurasin teppida, jalad olid tuimad ja värisesid kui lõpuks püsti tõusin masina tagant, aga valmis sain!

Teki tagumine pool sai käsitsi tepitud kullakarvaliste südametega.

Ääred on pealisosast tagasi keeratud ja nurgad käsitsi peitepistega palistatud, muud ääred aitas masin kokku ajada.

Kilingi- Nõmme Gümnaasiumi 64. lend kinkis oma õpetajale oma südame, mis igal raskel hetkel ja külmal talveõhtul aitab sooja hoida ja muret leevendada.
Iga süda on ainukordne, kordumatu- nii nagu on lapsed selles klassis.

Ka minu jaoks on see lõpetajate klass eriline, nad on nii omad, nii mõnusad ja vägagi tugeva kokkuhoidva kambana üks igavesti tore seltskond.

Õpetajale saigi tekk üle antud sõnadega,mida siit lugeda saite ja otse loomulikult hakkas ta nutma...
Kaugelt püüdsin ühe hetke siiski kinni, et oleks omal ka kindel teadmine- ta läks oma uude kodusse, kus kuldse südamega perenaine!

Sellist tekki ei ole ega tule rohkem mitte kellelegi, üks ja kordumatu. Oma lõige, oma disain ja oma tegemine.
Selline oli siis tänane lugu ja mitme kuu tegu!

Kallis Evemari, ma tänan Sind vapustavalt ilusate kaartide eest, mis läksid õpetajatele! Näita neid kunstiteoseid ka oma blogis!

Oh, tulihobu! Mis ma küll Sinuta teinud oleks! Laps on oma ehetega rahul ja tõestus on siin!
Klambrid peas- kõik on oma koha leidnud!

Eespoolt enne suurt lillesülemit!


Kaunist jaaniaega kallid eestlased!



avastaja posted @ 18:01 - Link - kommentaarid (11)
06 Juuni 2012
Must on lagi meie toal...

Leidsin ühest blogist sellise kommentaari ja ma värisen ehmatusest!

Helen5. juuni 2012 23:09
Kõigil, kes ei ole rahul antud teema kajastamisega meie blogis, palun võtta ühendust ELPL-iga e-maili teel - eestilasterikaste@hot.ee
Kõigile, kes soovivad kaasa elada Janne tegemistele ja talle lohitussõnu edastada, saavad tema tegemisi jälgida - http://www.isetegija.net/index.php?ind=blog&op=home&idu=18735
Ilusat kevadet teile kõigile!

Miks teeb inimene nii?! Miks ei austa ta möödunud aegu ja koostööd? Mis teda vaevab?

See on minu blogi ja minu arvamine,palun ärge loopige kive kui ei tea, millest jutt...
Ma olen väga väsinud möödunud poolaastast ja minu 6 aasta tehtud töö hävitamisest. Sa panid mu juba oma tegude ja suhtumisega paika, mida Sa veel tahad?
USSI OLEN MA OMA RINNAL TOITNUD!
Viis kuud tagasi lõid Sa mulle noa selga ja salaja! Neli kuud tagasi käitusid Sina vargana! Varastasid Sa mitte ainult minu tagant, vaid kõigi meie valla suurperede tagant!
Kasuta seda õnne ja õmble neist kangastest tekke müügiks, ela oma elu!

Ma tean, et Sa käid minu tegemisi piilumas...
Ma ei jõua seda painavat koormat enam taluda, see on alatu Sinust Helen! Sa oled häbematu!
Küsin: Kas "kuulsusrikas karjäär" hakkas pähe?

Ma kardan Sind!!! Sina , kes Sa olid mu parem käsi ja pool südamest - ma kardan SIND! Kohutav , millist palet Sa näitad!

Täna 7.06.2012 olen ma järjekordselt saanud "laksu mööda nägemist"! Kõik minu postitused saardelasterikkadpered.blogspot.com on kadunud. Helen on ainuvalitseja- see blogi on tema loodud ja tema ainuisikuliselt otsustab, mis seal olla võib. Muide, ka kommenteerida seda blogi ei saa, "glavlit" töötab ja kommentaarid käivad läbi omaniku. Väiklusel pole piire! Isiklik vaen minu vastu varjutab Sinu mõistust.
avastaja posted @ 21:07 - Link - kommentaarid (9)
04 Juuni 2012
Asjakesi kööki!




Leidsin vahva tüki vatiinile töödeldud riiet ja sain neist 2 paari pajakindaid.

Koos ühel pildil - paaris olevad pajakindad - pildi panen ka albumisse.
avastaja posted @ 14:04 - Link - kommentaarid
01 Juuni 2012


Juunikuu on alanud ja nagu ma talvel lubasin, sai tehtud koti õmblemise õpetus teemasse ÕK: 12 kotti.
Minu variant poekotist ja kahel viisil.
Lõikasin kangast koti osa a) 45x48cm (A) ja b) 45x45cm (B) ja kotisuu ümbermõõdu jagu kardinapaela (umbes 87-90 cm , oleneb õmblejast)
sangad a)7x45 cm ja b) 10x45 cm

A õmblesin kokku pahemalt , B paremalt poolt 0,7 cm õmblusvaruga- selleks, et näidata, kuidas saab ka tavalise masinaga (millel pole operatsioone ega sik-sakki) edukalt omale vajaliku asja valmis.

A ääred tegin üle sik-sak pistega, B kotil aurutasin triikrauaga õmbluskoha üle ja õmblesin pahemalt poolt 1,0 cm õmblusvaruga ääred üle, tekkis nn pesuõmblus.

Triikisin mõlemad sangad pooleks , et ära märkida keskjoon. A koti sangadel keerasin äärest sissepoole 1,0 cm ja õmblesin kinni, B kotisangadel aurutasin tagasi lõikeääre keskjoonele (sangad jäävad paksemad).Teppisin need läbi ilupistega.

A-koti ülaäärest aurutasin triikrauaga tagasi 5 cm , B-kotil aurutasin tagasi 1,0 cm.

Mõõtsin mõlemil kotil välimisest äärest sissepoole 10 cm , sangad kinnitasin nööpnõeltega kottidele. Sangad kotil õmblesin masinal kinnituspistega (edasi-tagasi-edasi) kinni aurutatud murdejoonelt.

A-kotil palistan ülaääre 1,0 cm pööratud äärega ja teen sangadele peale tugevdavad rist-õmblused, millega ka fikseerin koti sangad.

Ei taha ju meist keegi, et koti sangad raskuse all küljest tulevad ja lihtsalt vastu ei pea. Kõikidel nn ostetud poekottidel, mis meie majja on tekkinud, olen sangade tugevdamise protseduuri eranditult kõikidel kottidel läbi viinud.
B-kotile kasutan hoopis isevärki abivahendit-kardinapaela. Paela pikkuse saan: mõõdan koti suu õmbermõõdu ja lisan 2x0,7 cm õmblusvaru.Õmblen paela kokku ja kinnitan nööpnõeltega koti siseküljele koti ja paela õmblusvarud kokku. Selle töö juures on abiks triigitud ääre rant, mida jälgides hõlpsam kokku sättida . Kinnitasin kardinapaela ilupistega enne ülaäärest ja sii alt.

Jäävad korrigeerida veel koti alt nurgad. Mina õmblesin nurgad maha 2,5 cm kauguselt tipust.

Muidugi ei ole see kohustuseks, vaid pigem maitse asi.
Nüüd pööra kott ümber, lõika ära veel kogemata jäänud niidijupid, auruta ja siin nad on!


Tegemine konti ei murra , aga asi, mida alati vaja ongi olemas!
Kui jäi midagi arusaamatuks- kohe küsige!
Head proovimist!







avastaja posted @ 20:53 - Link - kommentaarid