Avastamisrõõm
Avastamisrõõm
About Me
eatu
Location: KODU
Zodiac Sign: jäär
hubanekodu.jpg Blog Description
Käsitöö on osake elust ilma milleta kohe kuidagi ei saa!:D
What I like...
Olla elus, armastatud, hoitud, tähele pandud-me kõik vajame seda. Minule on olnud au elust osa saada. Suurima rõõmuga jagan nii kogemusi, elamusi kui oskusi.
What I hate...
Pugemine ja ärakasutamine. Võlts ja valelik ei jõua kaugele, sest kadedus niidab jalad alt!
Archive
Viimased postitused
September 2016
August 2016
Juuli 2016
Aprill 2016
Märts 2016
Veebruar 2016
Jaanuar 2016
Detsember 2015
November 2015
September 2015
August 2015
Juuli 2015
Juuni 2015
Aprill 2015
Veebruar 2015
Jaanuar 2015
Detsember 2014
Oktoober 2014
August 2014
Juuli 2014
Juuni 2014
Märts 2014
Jaanuar 2014
Detsember 2013
August 2013
Juuni 2013
Aprill 2013
Märts 2013
Veebruar 2013
Jaanuar 2013
Detsember 2012
November 2012
Oktoober 2012
August 2012
Juuli 2012
Juuni 2012
Mai 2012
Aprill 2012
Märts 2012
Veebruar 2012
Jaanuar 2012
Detsember 2011
November 2011
Oktoober 2011
September 2011
August 2011
Juuli 2011
Juuni 2011
Mai 2011
Aprill 2011
Märts 2011
Veebruar 2011
Jaanuar 2011
Detsember 2010
November 2010
Oktoober 2010
September 2010
August 2010
Juuli 2010
Juuni 2010
Mai 2010
Aprill 2010
Märts 2010
Veebruar 2010
Jaanuar 2010
Detsember 2009
November 2009
Oktoober 2009
September 2009
August 2009
Juuli 2009
Juuni 2009
Mai 2009
Aprill 2009
Märts 2009
Veebruar 2009
Link
Reading...
Kõik mis arendab mind ja aitab maailma näha. Horoskoobid teevad tuju heaks!
Currently listening to...
Igas loos on oma iva ja tujudele vastavalt aariast lorilauluni on kõik omal kohal.
Last Movie seen...
Loodusfilmid,populaarteaduslikud filmid.
Quote
LIFE IS LIFE. LIFE IS BEAUTYFUL!


274252
Visits

25 Juuli 2010
1993 aprill - juuli 2010
Meie koerake Kipu läks oma poja juurde, kaugele kaugele koerte paradiisi, kus ei ole valu, vaeva ega muret. Head teed truu loomake!
Pildil Kipu oma varalahkunud pojaga.

Isa sinu tõi ja isa sinu viis...
Ühe uhke looma elu sai elatud - väärikalt.
avastaja posted @ 15:56 - Link - kommentaarid (6)
23 Juuli 2010
...;...; 0,5; 0,6; 0,75; 1;1,25; 1,4; 1,5; 1,6; 1,75;...;2,0;2,5;... Need on minu heegelnõelad ja vardad, mida ma nüüd juba mitu tundi taga otsisin! Tahtsin nad panna oma uude vastvalminud käsitöövahendite hoidjasse!
See tegemine ei ole sugugi mulle kontimööda olnud. Minu unistuste hoidik jäi tegemata ja paar poolikut üritust viskasin ka kõrvale. Ainuke mõte, mis mind valdas: ma pean juba ainuüksi projekti vedamise pärast millegagi siiski valmis saama- vastasel korral ei sünni midagi! Oi kui mitu korda ma mõtlesin, et jah, seekord annan alla!, aga jonnist istusin ikka masina taga ja higistasin hirmsaid mõtteid oma peast välja.
Palavusel ja kuumusel on selles tegemises tähtis roll, sest õhtupäike paistab mul halastamatult sisse ka rulooga ja kuumus on nagu praepannil, lisaks kuiv õhk. Kintsud kleepusid pidevalt tooli külge ja higi voolas mööda keha siidise hommikumantli all- midagi enamat seljas pidada oleks olnud enesetapp. Ja mis ma siis tegin: HARUTASIN iga teist õmblust, sest lihtsalt juhmi mõistusega ei saagi enamat! Öeldakse, et kes oskab harutada, sellest saab ka õmblemisel asja! -ma tõega harutasin ja ainult siunasin ennast...
Minu töö on siis hetkel kolme päeva pingutus ja ainult suure trotsiga valminud, aga nüüd olen juba rahunenud ning sisimas leppinud endaga - ta on mul ikkagi olemas ja ka tarvikud juba sees.

Heegelnõelte osa sai juba täis, aga ma tean, et mul on veel neid, just jämedamad on puudu veel!

Sukavarraste peale olen hakanud alles sel aastal mõtlema, seepärast need mind nii ei vaevagi...

Minu hoidik sai valmistatud teiste tublide näputööliste töödest. Töö on valminud ühest pikast villasest linikust, mis välisküljel. Keskmine osa on kokku pandud linastest linikutest ja ühed käärid otsustasin ka siia ära peita tavalise kanditud sitsipaelaga . Vähemalt üks koht, kus ma tean kääre olevat - kui vaja - pole kunagi võtta sealt, kus peaks olema! Pikkust sai 60 cm, laiust 17 cm, varrastele on 7 sahtlit, heegelnõeltel 15, millest osa juba topelttäis.

Keerulise algusega on alanud minu tarvikute hoidja elu, aga tal on kindlasti põnev kuulata kõigi varraste ja heegelnõelte omavahelisi salajutte oma kodust väljas käidud tegemistest...
UUT TARVIKUTE HOIDJAT ON VAJA!!!
avastaja posted @ 15:53 - Link - kommentaarid (7)
21 Juuli 2010
KIUSATUS ON NII SUUR! Mõned ajad tagasi sain tellimuse sig 29- lt. Siin näeb ta isegi asju enne kui kätte saab! Pajalapid on 23x24 cm suured ja pajakindaid suurendasin labaosas 25 cm- ni, pöidlaosa on 22cm ja südamete käeava on 19 cm. Tegin tellija soovile vastu tulles päris uue lõike, eks nüüd kuuleb uuelt omanikult vastukaja!

Pajalapid on teiselt poolt ka pildikesega.

Ripuvad asjad minu õnnetu jõulupuu otsas, mis ei lähegi roheliseks! Lillehernes ei tulnud üles ja asemele külvatud suhkruhernes on lihtsalt madal sort! Tähelepanelikul vaatlemisel on õied näha...

Tegin kapsaste vahel ka veel pilti, sest ega seda varandust mulle rohkemaks pole!
Materjaliks on pesuehtne linane ja puuvillane. Päris mitu linikut sai uuele ringile- nagu tellija lubas mul teha!, et oleks vastupidavad ja kordumatud.

Kibelesin seda postitust tegema ka selle pärast, et enne pimedat kõndis üks haledalt näljane siil õuel. Bobik mõnules teda kiusates! Siil tundis vana koera toidu lõhna, kuid ligi ei pääsenud. Tõstsin talle vaagna lihtsalt nina alla ja ta vaprake ronis kohe ilma igasuguse hirmuta jalgupidi söögi sisse.Siil on jalgupidi juurviljades rohke õliga! - jalavann!

Väike näljane matsutas nii kõvasti, et Rääba tuli ka vaatama seda imelugu. Ligi ta siilile ei tikkunud, järelikult on varem juba tuttav okkalise loomaga, aga põnev oli ju ikka.

Niisugust elevust päeva lõpus, ei ole juba tükil ajal olnud. Pisike piiga ka ei uskunud oma silmi ja unustas isegi oma joru ajamise, jälgides loomi! Põnev, armas ja vaatame, mis homme toob...
avastaja posted @ 20:56 - Link - kommentaarid (5)
20 Juuli 2010
Lapsed tulid eile koju! Väsinud tööinimesed! Ema sai õmmelda, natukene sai valmis ja veel on valmimas...
Pajalapid 22x24 suuruses on taaskasutusliku maiguga, see tähendab, et kokku kombineeritud juba kellegi teise poolt tehtud näpuharjutustest. Mina proovisin "lapitada" ühele poole ...

...ja teisel pool on pakutrükis tehtud linikukesed natuke ära hakitud minu poolt.

Millega siis kuumal suvel tegeletakse!? Mina olin õnnelik mõni päev tagasi alla sadanud vee üle, sest nüüd ma saan jälle lödistada ja villa pesta. Sinna seda vett ikka kulub!

Villa pesu edeneb kõige paremini ainult sellise varju taustal ja aeg kulub nende vannide ääres - oi kui kiiresti!, aga töö edeneb kole visalt. Rege rauta suvel! - muud ei oska lisada.
Muidugi on asja kurvem külg see, et torm ja raju peksis kõik taimed vastu maad ja rapsis kõvasti ka puude kallal. Kartulipealsed on puha lääbakil, hernes tolgendab õnnetult, tokkroosid kukkusid ümber- 3 meetrit pikkust on tuulele magustoit, hordensia on kõik vastu maad-tõstsin tugedega üles, liiliad on ka räsinud olekuga. Malts sai ainult võimu kätte! Peale tormilist äikest sadas veel kogu öö peenikest vihmakest hommikul kella viieni. Peale kuut tuli juba prügiauto!... Meil pole juba teist päeva telepilti, sest üks puu kukkus pooleks liinidele raju ajal,aga see selleks...

Kuivama saavad villad päikese kätte. Nüüd ongi kohe mul küsimus: Kas üldse võib? Pesen villa oma elus esimest korda iseseisvalt ja paratamatult käivad peas ringi küsimused töö tegemise kohta. Nokitsen ja nühin vanni ääres kükakil ja mõtlen nendele aegadele, kus see töö oli osa talu elust ja tehti ära iseenesest mõistetavalt.
Tegelikult on see tegemine põnev, minu enda jaoks. Ma olen vaimselt nii valmis kogu protsessi:pesu , näppimine, kraasimine, ketramine, vajadusel korrutamine, kudumine - ise läbi tegema, ainult KUS!!! Vokki pole, kraasi on ehk võimalik soetada...vähemalt esimese osa saab tehtud, siis näeb, mis edasi saab. Peab mõnele vanemale prouale kohvile minema ja siis jagub juttu kauemaks...
Esimene "minipäike" on ka avanenud ja kurki hakkab oi kui palju tulema...!!!

Ja selle üllatuse leidsin sireli varjust! Vihm on talle koledasti liiga teinud.

Nüüd on vaja veel paar asja korda ajada ja üks tellimus lõpetada. Eelmisel nädalal aitasin titeootel emasid - lastele voodipesu tegemisel. Siis oli kiire , sest mammad kohe beebidega maha saamas! Projektitööd ka näitamata...
avastaja posted @ 14:10 - Link - kommentaarid (6)
17 Juuli 2010
Kööki pole! Põrand vahetamisel ja liiklemine ehk siiberdamine mehe poolt keelatud. Süüa tahaks, aga kuidas?... Võtsin lõõskava päikese appi ja tegin midagi sellist, mida ei pea soojendama. Valge rätiku all kerkis tainas päikse käes tunni ajaga küpseks- "voolimiseks". Täpselt samuti päikese käes kerkisid lihapätsikesed ahju pistmise- küpseks.

Eeskotta tõstetud elektripliit sai ukse ette lükatud ja juhe seina pistetud, et pirukad ka pruuni jume ahjus saaksid. Valmis ports! Eriti maitsvad kuumalt!

Kui meie Pärnust laematerjaliga tagasi jõudsime, oli äikesega vihmasadu juba alanud... Tubli annus päästvat vett sadas taevast alla oma poolteist tundi. Andsin ikka jälle jalgadele valu ja jooksin ämbriga kasvuhoone vahet - mõnus ligunemine ja superpesu mulle! Kõndisin mõnuga kohe räästa all ja lasin veel peale voolata. Enne kümmet sai tuppa ja ega peale kuivatamise suuremat korda ei saatnudki. Uni oli mõnus! Hommikul olid kõik liiliad õide puhkenud- vot , mis vesi tegi!
Päevaliiliatest kollane on juba läbi, see aga alles alustas.

Möödunud aastal olid need liiliad valdavalt ainult ühe-õielised, sel aastal on kimbud!



Möödunud suvel olin uhke selle õiekobara suuruse üle- 15 õit, aga tänavuse kobara suurus on 22 õit!- kuus esimest on avanenud!

Tokkroosid oma uhkuses!


Natuke heinamaa tunnet ka- karikakraid ja lillat raudrohtu!

Näputööd on kõik pooleli ja jäävad järgmiseks korraks!
avastaja posted @ 10:33 - Link - kommentaarid (6)
06 Juuli 2010
Iga tegemise järel jääb palju pudi, millest veel omakorda midagi kokku kombineerida saab. Olengi saanud valmis natuke midagi praktilist , kaotanud ära oma "soga-nutse" .

Kuumuse ja päikesega lähevad õide kõik aia kaunitarid! Üks ebameeldiv üllatus tabas mind liiliatega mõned päevad tagasi- teod, va rajakad, olid ühe ööga oranzidesse pungadesse suured augud järanud! Materdasin neid siis rohimise käigus ühe väikese kiviga laiaks ja tundsin suurt puudust oma pardikestest, kes tigude siiberdamisel märkamatult piiri pidas. Müüsin pardid maha kevadel ühele härrale, kellel rebased käisid pahandust tegemas ja emalinnud hävitasid. "Meie mutid" said mehele!

Puuvillased pajalapid keset õisi! Siin aga sokid! Need õnnetud jäid hansapäevade ajaks poolikuks, kuid ega nad selle pärast omanikuta jää! Jalga sobivad nad 37-sele numbrile, teismelistele... Tütar proovis ja kiitis mugavust... Varba ots on tavalisest natuke teisem, aga põnevam. Lõng tuleb kuskilt taaskasutusest -tundmatu mulle , vardad nr.2 said vardale 12 silma ja kudusid minu näppude vahel minu elu kolmanda paari sokke. Tänaseks tean, et olen ühe apsaka ikkagi läbi lasknud kõigil sokkidel- ei viitsi korralikult õpetussõnu lugeda!, aga see ei ole määrava tähtsusega viga, vaid edaspidiseks hea meelde jätmise koht!
Järgmisele paarile sama viga tehes oleksin rumal...

Pilt on tehtud just küttepuude taustal, mitte lilledes...
Nautige vapustavat ilma ja küpseid maasikaid! Metsas on mustikaid!
avastaja posted @ 11:12 - Link - kommentaarid (5)