Selle kuu viimane postitus- ausõna! Mida näitan! .......Padjapüürid!...... Sinisel padjapüüril on poest soetatud puuvillane pits mõlemal pool, sest just täpselt pitsi jagu jäi kangatükk kitsaks.

Küljelt korralikult nööpidega- koguni kolmega!

Voodis on teine päris uhke!

Teise padjapüüri pits on heegeldatud, mitte minu poolt, aga ma isegi ei mäleta, kuidas ta minuni jõudnud on.

See padjapüür jäigi padjale peale...

...sest tuduaeg oli juba käes ja magaja platsis!

Niisugused need selle kuu viimased tegemised siis saidki.
Teilegi usinaid näppe soovides, avastaja!

Veel on saanud valmis voodiriideid- padjapüüre. Materjal on väga õhuke ja pehme ning taas minu juurde tulnud kummalisi teid-pidi lausa Tori kandist.

Suurus on kõigil kolmel 50x60 cm, roosiline padjapüür on nööpidega, liblikatega padjapüüridel on paelad.



Kui loomadest rääkida, siis kus on soe? Meie majas on selleks triikimislaud.

Isegi triikimata asjad ei heidutanud teda, nügis lihtsalt oma nina mõnusamalt lauale ja magas rahuga edasi. Paras flegmaatik on!

Mina pidin ootama , millal tema mõnuletud saab! Selline see elu on, ei tea, miks ta just minu toimetamiste ajal nii pealetükkiv on? Ainuke töö, mis ühelegi meie maja loomale ei meeldi- on tolmuimejaga "ringi siblimine"!

Üks tõsiselt mehine komplekt- tekikott 150x210 cm ja padjapüür 50x60 cm on valmis saanud.

Teine pool nii tekikotil kui padjapüüril siit näha. Mehisemad mehed ja poisid ei pidavat armastama lillelist voodipesu, siin siis midagi ka nende maitsele.

Pildil on voodi tehtud, ainult magaja puudu.

Selle pildiga saab foorumis teema maha hõisatud.


Kuna sinist riiet jäi veel ainult mingid ribad järgi, siis mõõtudelt andsid nad välja kaks korralikku padjapüüri 50x63 cm ja nööbitavad, mis lähevad jaanuari lisatööks hubassese kodusse.

Peaaegu rahvuslik värk!

NÖÖBIMÄNGUD JA NÖÖBI ÕMBLEMINE.

Eile võtsin ette oma tagavarades tuuseldamise. Otsustasin kokku korjata kõik nööbid, mis teadsin hetkel kuskil olevat. Korjasin kokku totsikud, millesse nööbimajandus peidetud ja lugesin nad üle! Topsist välja kallatult oli neid hetkel niisugune "pesa", mis mõnuga näppude all laiali sai aetud, et neid siis ka natuke sorteerida ja mängida.

Ühes karbikeses olid sellised lastepärasemad üllitised koos, mis eriti armsad ja mõnusad vaadata.

Küll neid variante ja toone ikka jagub! Need ju alles särgi nööbid, kostüümide, kleitide ja mantlite omad jäid oma aega ootama.

Sobramisel oli põhjus ka, mul oli vaja nööpi õmmelda. Näitan , kuidas mulle seda tööd on õpetatud. Hästi vahva on küsida mõnelt tuttavalt, et kuule, kuidas sina nööpi riietele õmbled? Vastuseks on ...pikk vaikus ja:" ... Tavaliselt!" Kuidas on tavaliselt!?
Mina teen nii: niit nõela taha, kangale nööbi kohtadesse märgid peale ja esimene piste nööbi aukude laiuselt kangast läbi nii , et niidi ots e. alustamise koht jääb pärast nööbi alla.

Teise korra torkan veel ilma nööbita kangast läbi, piste pikkuseks on arvestuslikult nööbi aukude laius ...

... ja alles siis hakkan nööpi kanga külge kinnitama. Torkan nõela suhteliselt lähedale eelmistele pistekohtadele, et ei jääks teisele poole kangast inetut pusa, vaid kena täpike. Jälgida tuleks seda, et ei tohi niiti liiga kõvasti sikutada, vaid just natukene tõmmata nööpi kanga vastast ära- millimeeter kuni kaks millimeetrit võiks see vahe kangal ja nööbil olla- sest sinna vahele peab ju mahtuma nööpauguga kangas.Topeltniidiga õmmeldes piisab viiest korrast nõela läbi torkamisest mõlemast nööbi august kui võiks kinnitusele mõelda.
Kinnituse teen samuti nööbi alla. See tähendab, et torkan nõela kangast läbi, kuid ei lähe nööbi auku, vaid nööbi alla ja mõne edasi- tagasi pisikese torkega tekkinud niidisamba vahetust lähedusest või alt olen saanud nööbi hargnemiskindlaks.Nüüd võin katkestada niidi ja imetleda oma töö tulemust.

Nööp on nüüd küljes ja teiselt poolt on pilt niisugune.

Kokku õmblesin kuus nööpi, mis said pildile ritta...

...kaunistavad ning on vajalikud nendel padjapüüridel.

Padjapüürid on puuvillased, kaunistatud broderii-pitsiga ja 52x65 cm suured.Siin ühelt poolt...

...Siin siis lõpuks ka kaunimalt poolt!


Proovimislusti ja harjutamisrõõmu Teilegi!

2011 on alanud, nüüd ka siin ja minu jaoks. Ei ole olnud möödunud aasta ära saatmine ja uue vastu võtmine mulle kerge. Ma ei tea, mis juhtus, aga lühis oli täielik. Esimest korda 18 aasta jooksul ei läinud ma uut aastat kesklinna vastu võtma. Muust ma ei räägi parem, sest see ei ole midagi ilusat.
Ilm oli enne jõule, jõulude ajal ja uue aasta hakulgi üpris heitlik, kuid mulle vist päästjaks. Kõik mu pühad koosnesid lume rookimisest, kus nutsin ja kühveldasin ja elasin välja oma ahastust, kibestumist - kõike, mis kogunenud ja nüüd mustaks muutus.
Koduhoovist hommikul alustasin- paar tundi, ühiskondlikul objektil koos ahjude kütmisega lõpetasin tihti varahommikul. Rekord lumega võitluses sai tehtud mehega koos- 9 tundi ööpäevas- ainult lumelabidas, valged hanged, üle kere higine, jõuetu ja tülpinud kõigest. Maha istudes kogu kere väriseb, jalad surisevad ja käed ripuvad nagu ahvil põlvini, midagi veel käes hoida on mõttetu- näpud on tundetud. Mees sai sellest enesetapmisest rinnalihaste põletiku ja süstid, mina taevast uue laari lund ja põhjuse "elada labidaga" veel ainult mõned tunnid päevas, kuni sulani. Siis läks asi juba ropuks, üks labidatäis lund kaalus 30 kg!- mida loopida- olin nagu vene ajal laudas sitaviskaja! Nüüdseks on sula siiski nii palju kasuks tulnud, et rohkem ma ei üritagi lumega ja traktorite lükatud vallidega võidelda- loobumisvõit minu poolt valla kasuks.
Mõned lumised hetked koduhoovist.Selline oli pilt toa aknast välja vaadates, leia pildilt auto!



Sel aastal on nüüd juba sadades eurosid tambitud ehitusmaterjalisse, arvuti remonti ja lõpuks ometi sain ka kodumail käidud- matused , sünnipäevad, kohtumised- kõik ühe korraga , 24 tunniga.
Nädalavahetusel jälle matustele - hiilgav aasta algus!
2010 aastaprojekt sai minu poolt väga raskustega lõpetatud, sundisin ennast enne aasta lõppu arvutisse, aga see ka vaidles minuga! Jäingi siis vist hiljaks oma aasta korrektse vormistamisega. Valmis said mul Tintsiku poolt saadud idee järgi (ühest kommentaarist) "lõngajupised" kindad, mis tegelikult oli väga mõnus ja kosutav tegemine kõige muu näruse kõrval. Mul on väike käsi ja kinnas läheb mulle kätte, tegelikult on kinnas mõeldud 10-12 aastasele lapsele.


Kuna levi on nii kaugel minust ja kogu muust maailmast praeguste majandussündmustega, siis jätan täna postitamise ürituse pooleli ja jätkan teine kord...