suvel said valmis tellimustööna ühed väiksed pärdikukõrvarõngad fimost


Lisaks mehe ema sai sünnipäevaks minu esimese isetehtud käekella. Nagu näha jällegi fimost. Segasin fimo sisse hõbedase läike saamiseks pulber lauvärvi

Olen juba täitnud mõningaid tellimusi.
Kuid siin ka 3 värskemat üllitist. Fimo on ikka fantastiline.

Kõrvarõngaralli

Otse loomulikult olen ka mina kõrvuni armunud polümeer savisse. Alguses tundus kõik nii lihtne ja loogiline, siis tellisin ka endale mitut värvi ning kui meisterdamiseks läks, ei tundunud enam asi üldse nii tore. Esimesel katsetusel läkski kõik aia taha. Kahe kuu pärast otsisin oma käkerdised uuesti välja ja hakkasin rahulikult ümber voolima. Asja sujuvamaks muutmiseks võtsin töö juurest veel paari kummikindaid ja ühe skalpelli
Nüüd olen nii hoos, et pidurit ei leiagi ...

sokiralli

Veel üks esitlemata jõulueelneprojekt. Alustasin nendega juba sügisel, aga vahepeal sai isu täis, et kuuaega vardaid ei puutunud. Aga lõpp hea kõik hea.

Sokid sõbrannale!







Sokid ämmale!



Sokid äiale!





Sokid mehe vennale!



Ja kõige lõpuks siis, kevadel armusin bayerimustrisse ja proovisin siis ise ka teha midagi sarnast. Täpset mustrit ei jälginud, kuid püüdsin umbkaudu midagi sarnast luua.

Mütsiralli

Improvisatsioonbarett. Ilma igasuguse lõiketa ja ilma igasuguse plaanita lihsalt kudusin. Motiiviks siis palmikud.








Leidsin imelise interneti avarusest ühe vahva öökulliga kudumi, mustri saamine oli küll tasuline, aga eks ma siis zoomisin pilti natuke lähemale ja hakkasin ükshaaval silmuseid lugema.
esimene pilt siis originaal ja teine minu plagiaat.

Kindaralli

Sõbranad said eelmine aasta jõuludeks paari kindaid.













lisaks tellimustöö mu kallilt elukaaslaselt. Sinimustvalged kindad!

uuel aastal uue hooga!
Vahepeal on hulganisti vett merre voolanud. Mu elus on toimunud palju põevat ja palju muutusi, aga selle aja jooksul pole jätnud ühte oma suurt kirge - käsitööd. Muidugi pean tunnistama,et olen väga passiivne olnud, oma tööde eksponeerimises. Nüüd siis üritan kõik järgemööda lagedale tuua.

Tänapäeval on kardinate õmblemine imelihtsaks tehtud. Osta ainult käsitööpoest kardinapaela ja õmble külge..ja muidugi ääred üle lasta.




Minu esimesed kardinad!

Nende eesmärk ei olegi tegelikult midagi katta, pigem luua meeleolu magamistuppa. Esimesel korral kui seda kangast abakhanis nägin, armusin kohe ja ükski teine enam ei sobind

Niisiis...
võttis aega, aga asja sai. Täitsin oma lubaduse iseendale. Tahtsin nii väga kollast kleiti suveks heegeldada. Jõudsin heegeldamist alustada oma 4 korda ja üles harutada 100 korda ja plaane muuta 10 korda ja mõneks ajaks nurka visata 7 korda. Ja kui lõpuks mu parim sõbranna küsis mu käest, et noh, kleit valmis, siis otsustasin ennast uuesti kokku võtta ja finišisse tormata.
Ja mitte ainult heegeldamisega ei olnud suurt tööd, et ka leida sobivat alusriiet, ilusat kollast, ei olnud üldse mitte lihtne.
Arvatavasti niipea ma enam endale nii suurt heegeldstööd käsile ei võta, sest leidsin ennast järjekordselt mõtlemas, et olen ikka rohkem kudurloom

inspiratsiooni sain ühest helesiniset heegeldatud seelikust, mida siin isetegijas üksord nägin, alumise osa mustrid pärinevadki sellest seelikust.

...kui täna juba andmiseks läks, siis teen veel ühe sissekande. Arvatavasti siis tuleb jälle pikk vahe sisse, nii et teen ette ära
nimelt lubasin ammu juba oma lõpuriideid demonstreerida. 30 jaanuar ametlikult sain oma kõrgharidust tõendava diplomi kätte. Eks sellistel puhkudel tuleb ikk kenasti riidesse panna ja puha. Mõtlesingi siis, et ei hakka uhket ballikleiti ostma, et siis see hiljem kappi tolmu koguma jätta. Otsustasin teha midagi lihtsat, mida ka hiljem pidulikel puhkudel selga sobiks panna.
kangas on pärit abhakanist. Korseti lõige on võetud ajakirjast Käsitöö november 2005. Seeliku lõige on nö pliiatsseelik ja pärineb 2006 aasta novembrikuu Burdast, omapoolseks muudatuseks oli see, et selles lõikes on ette nähtud seelikul lõhik ees küljel, aga mina tegin taha keskele voldi.
Boolero on heegeldatud mustast heegelniidist ( 400g, läks natuke üle ühe toki), heegelnõelaga suuruses 1,5, ääred tegin mustast hõbedaga põimitud heegelniidist, et jääks veidi pidulikum mulje.
ja muide oma elektrisinised kingad ostsin juba eelmine aasta ühest Tartu kaltsukast 40 krooniga ja kogu riiete valik sai tehtud kingade järgi

boolero lähemalt
muster

kõigele lisake, kinkis kallis õeke mulle imeilusad sinised pärlid, mis sobivad korsetiga ideaalselt kokku ja nendest pärlitest meisterdasin kee.


aga tegelikut olen ma ääretult suure tänu võlgu oma kallile õekesele, sest ilma temata poleks ma kõige sellega hakkama saanud. Mitu korda käisin mina temal ja tema minul külas. Mulle hirmsasti meeldib õmmelda, kuid ma järjekordselt avastasin, et see ei tule mul kõige paremini välja - õnneks on mul oma päästeingel .
ja selle postituse lõpuks siis üks ametlik pilt kah pärast lõpuaktust koos rõõmsate sugulastega



tänan tähelepanu eest

Kõige hingelähedasem on mulle tegelikult kudumine. Olen kahele sõbrannale valmistanud tellimustöid ning otseloomulikult olen endalegi kudunud hunniku kampsuneid. Viimasel ajal on kudumise jaoks vähe aega jäänud ja seega valmivad asjad üsna aeglaselt. Varem valminud kampsunid on nüüdseks juba üsna ära kantud ja ei näe enam esinduslikud välja.
Siiski siin on üks ammu tehtud, kuid vähem kantud ja seega kannatab kriitikat.
Kampsun on siis tehtud harutatud lõngast, niiet ei oska öelda, kui palju lõnga läks.
muster on pärit ühest läti keelsest kudumisraamatust.
alumine osa on siis tehtud selle mustri järgi.

vahepeal on 10 rida parempidist kudet, kus on ka augud lindi jaoks ning ülemine osa on ühekordses parem ja pahempidises soonikus.
üldiselt täpset lõiget ei olegi...see tuli tegemise käigus

niisiis.. siit tuleb väike esitlus. mul on hetkel tohutu kõrvarõngaste maania ja seega näitan, mida teinud olen. iseenesest väga lihtsad, kuid mõjuvad hästi...minuarust
esiteks: helmehaldjast tellitud helmestest...
teiseks: täiesti suvalistest vidinatest...
oli kord õekesel kollastest suurtest mummudest käevõru, mille suutsid väikesed õepojad esimesel päeval katki teha- ühe mehe õnnetus, teise mehe õnn. ja saigi õde ( ja mina ka ) sellest käevõrust endale hoopis kõrvarõngad ; katki läinud patsikummi küljes olnud lillekesest ja küünlajala kaunistusest...

Ja siis veel leidsid endale rakenduse kirjaklamber, märkmiku luku võti ning ülatusmuna seest pärit väike lelu...

veel..lasin isal täringute sisse augud puurida... leidsin sinised kivikesed, värv väga meeldis, aga auke polnud ja seega ei jäänud muud üle, kui traadi sisse mässida.

JA NII LIHTNE SEE ONGI!!!

nii...lõpuks.........lõõõõõõõõõõõõõpuks.
olen juba mitmeid kordi üritanud uut sissekannet teha, aga tulutult.
see algaja värk ei ole üldse lahe. ajas isegi vanduma.
aga mõne vana isetegija kala käest abi paludes, muutub kõik aina selgemaks.
niisiis. täna õhtul veedan oma aja küll tööl, aga nii kui koju arvuti taha saan, siis hakkan tegutsema. niiet siga ka ei söö

...
kuigi praegu on käsil mul suur projekt "teen lõpuriided ise"

olen järgmine "ohver", keda nakatas isetegija. korduvalt olen käinud siin lehel ja uurinud ja imestanud...no mida kõike...nüüd siis lõpuks otsutasin ka ise siia kampa astuda. kasutajal on nii mõningad eelised ju.
nagu kõigil, nii ka mul on see haigus - teha midagi ise. Ja sellest otse loomulikult rõõmu tunda.
Proovin ka mina siis oma nikerdusi ja pusserdisi teistega jagada.

näpud ammu sügelevad...

ja üleüldse olen ma vaadanud, et lisaks kõigele, on siin ääretult tore seltskond.

Teretulemast mulle!