Ema kolleeg ei andnud otsest tellimust, vaid avaldas soovi oma lapselapsele külma põranda kaitseks papusid. Sattusin juba paljast mõttest papusid kududa eufooriasse (sest see kogemus puudub täielikult ) ja panin kohe pooleli oleva töö käest kus seda ja teist ja suure õhinaga mustrite kallale. Leidsingi ilma suurema vaevata Osinkast endale meeldivad papud, et oleks poisile tiba mehelikud ja samas ikka nunnud ka. Papude soovija maitsest ei tea kahjuks midagi, seega - kas nad üldse meeldivad tellijale - ei tea. Edasi oli juba raskem, sest sobivaid lõngu ja vardaid leida, et saaks ka õige suuruse.... oh, ma ei taha sellest enam kirjutadagi. Kokkuvõtteks - üks magamata öö ja peavalu ja veel väääga palju harutamist, aga valmis ma nad sain....praeguseks juba teel omaniku juurde. Papud on minu jaoks suurem väljakutse, kui mõni kampsik kududa!!! Enne kui Okasroosikese kombel unne vajun, jõudsin ka paar klõpsu teha...
Lõngad meriinovillased ja kant mohääriga, varrastega nr. 3,5. Muster Osinkast.
Täna oli selline fantast ilus ja päikesepaisteline päev, mida ma väga ootasin. On veel üks top ära näidata, aga sellise külma ja vihmaga, mis siin vahepeal oli, mõtlesin, et see aasta jääb top küll näitamata. Ilm tuli vastu ja mina kasutasin kohe juhust. Mulle väga meeldib musta ja punase kooslus, eriti veel, kui punast lõnga üksi kududes jäi top liiga - PUNANE- ja emale musta topi kududes jäi lõnga üle. Polnudki ju muud valikut, et ei jääks jälle ühte tobedat kogust lõnga seisma. Nüüd kindlasti arvate, et mul vedas....seda ei pea kartma, sest nüüd vedeleb mul lõngakorvis veel tobedam kogus allesjäänud lõnga ...aga küll ma neile kunagi ka kasutust leian, kui aeg küps. Topist ei oska midagi tarka kirjutada, sest mõtted juba uute tegemiste juures.