kuid kas ikka on? Tõsi, välja näeb küll selline nagu pildil, aga ette antud õpetusest ei saanud kasutada ka veerandit mitte. Kampsun on kootud rinna alt suunaga üles ja peale pitsi kudumist- suunaga alla. Esimene takistus tuli pitsiga, no ei olnud see pits kohe kuidagi peegelpildis. Pitsi ääred jäid väga erinevad. Pusisin proovilappe ja mustrit ringi teha ja lõpuks kiilusin täielikult kinni. Ma sain ju aru, et mustris tuleb ainult paar kohta muuta ja ongi õige peegelpilt, aga ei tulnud kuidagi. Otsustasin pidada kudumisel vahet, et ehk siis saab asjast asja ja kolasin netis ringi. Netis kolades jäi silma üks väga ilus kootud tekk ja OH IMET, tekil ääres samasugune kandi pits, millega mina hakkama ei saanud ja ka peegelpildis kootud...muster juures ka. Suure tuhinaga jälle kampsunit kuduma ja mida te arvate,... ka seal ei olnud tulemus PEEGELPILDIS. Ma sain kampsuni ja teki äärepitsidest kokku 4 erineva äärega pitsi. Mul ei olnud sõnu.....lõpuks katse- eksitus-meetodil sai kampsun selle pitsi, mis mul suure pusimisega ühtis ühega neist neljast pitsist. Varrukad kujundasin ka ümber, sest seda ma märkasin juba enne kuduma asumist, need ei istu seljas. Kisuvad ja on kuidagi imelikud. (Peale käeaugukaart varrukas liiga lühike, õmmeldes pead venitama ja seepärast kotitab, kus pole vaja ja on liiga pingul, kus ei peaks.) Pitsi kudusin otse kampsunisse. Alumise osa kudusin ka tütre figuurile vastava, mitte mustrit jälgides, sest tütar ei soovinud ka ettenähtud soonikut. Originaalis liiga lühike, rinna alt liiga ümber ja puusa pealt nii lai, et lainetab. Väiksemaid takistusi oli veel, aga nendel ma pikemalt ei peatuks. Lõpptulemusena sain mustrist kasutada ainult "rinnalappe"- seegi hea, eksju. Pilte postitan seekord südamest...et selle välimuselt lihtsa, kuid kudumiselt minu jaoks tõeliseks takistusribaks kujunenud kampsuni valmis sain.
Poseerimisest jalgu puhkamas....ega see modellitöö kerge ole.
Muster: Bella Paquita Lõng: Rowan Calmer, 75% puuvilla ja 25% polüakrüüli Vardad nr. 4,5. Lõngakulu: 6 tokki e. 300g.
