Veel üks käsitöönarkomaan
Veel üks käsitöönarkomaan
Olen käsitööst täielikus sõltuvuses. Juba üle 40 aasta!
25 Aprill 2011
Tere taas üle pika aja!
Skolko let, skolko zim!
Tõesti, tõesti- talvest on suvi saanud. Jääminek ja Soomaa üleujutus, õunapuude lõikamine, Lihavõttepühad ja esimesed sinililled. Minu lemmikaastaaeg on käes!

Tänane postitus sisaldab endas rohkesti ka käsitöövälist juttu; vabandan juba ette.

Esimene töö on praktiliselt sama, mis oli minu viimases postituses- villane sõba! Veidi sarnane eelmisega, aga samas ka erinev.





Üks sõbranna c´8 aasta tagant, kellega ammu pole kohtunud, tegi armsa üllatuse. Saatis kevade alguse puhul Annise rätiku. Nüüd olen ise ka neid kaks tükki teinud. Ühe, punase, kinkisin emale ja teine on veel vakantne.


Tellimuse peale sai tehtud ka ühed edevad poolkindad. Valge pitsi asemele tuleb tegelikult must pits, aga ajutiselt kõlbab valge ka.



Nüüd aga veidi käsitöövälist juttu.
Käisin pühade ajal kodus, st kohas, kus möödus minu teismelisepõlv ja aastad kuni Torisse kolimiseni. Ema seal pidevalt ei ela, käib nädalavahetustel. Ja ülejäänud aja on maja nukralt üksi. Tegelikult juba aasta müügis.
Eks seda tühjust olid märganud ka kohalikud külanoored ja ühel ööl seal veidi lustinud. Tegelikult ikka koledasti kogu elamise ära lagastanud. Pilt oli masendav. Võtta sealt midagi eriti ei olnud. Õigemini küll midagi sellist, mis noorsandide arvates väärtus oleks.
Isa akordion laiutas lõõts lahti keset tuba ja fotod olid mööda maja laiali jne, jne

Lõime seal veidi korda- nii toas kui ka õues ja ühtlasi tõin ära nii akordioni, fotod kui ka mintu komplekti hõbelusikaid. Viimased on tõeline aare. Puhastasin neid mitu tundi. Ja siin nad nüüd on.

Üks on puhastatud, teine puhastamata. Kokku oli komplektis 12 lusikat.



Ja viimasena minu erilised lemmikud. Ei oskagi põhjendada, miks just.





Kas olete nõus, et nad on imeilusad!?

Ja viimaks siis fotod. Olen nende sorteerimise ja taha kirjutamisega veetnud mitmeid põnevaid tunde ja isu pole veel raugenud. Kuna fotoka aku sai tühjaks, siis näitan neid toredaid pilte ehk järgmises postituses. Etteruttavalt võin öelda, et meie esivanemad, eriti kolm-neli põlve tagasi, olid väga ilusad, maitsekad ja kuidagi majasteetlikult mõjuvad- peaaegu nagu siniverelised!

Kohtumiseni!
anne476 posted @ 17:10 - Link - kommentaarid (5)
342412 visitors