Marmelaad
Marmelaad
vardad nr.2, nr.3, nr.5 - need on mu sõbrad
09 Oktoober 2011
TEINE TULEMINE.


Kui me oma trepikoja tüdrukutega koolivaheaegadel üksteise kodudes komme käisime pugimas ( ja kunagi neist isu täis ei saanud), siis vähemasti mina tõotasin endale küll, et esimesest palgast ostan endale ainult komme ja söön neid nõrkemiseni. Kui ma hästi mäletan, siis hästi palju nukke pidin ka suureks saades endale ostma .

Sukksaabaste unistusest olen siin ka juba rääkinud, aga üks "driim" oli kindlasti veel punane mohäärkampsun. Ilmselt nägin sellist kuskil väljamaa ajakirjas, et see üldse minu unistuste nimekirja jõudis. Kuna punasest mohäärlõngast võis siis ainult und näha, kudusin maavillasest lõngast punase kampsuni. Aga see oli umbes nii „nagu oleks kuningapoja asemel õuenarri saanud“ – ühesõnaga - polnud ikka õige.

Kui „suureks“ sain ja poes juba kõiksugu lõngu pakuti, ostsin kampsunitäie oma unistuste mohääri. Samas tuleb tunnistada, et mingil imelikul põhjusel ma seda ise ei kudunudki, vaid hoopis ema. Ma vist isegi käisin paaril jõulupeol „oma unistuste kampsuniga“, aga sellest on kauuua aega möödas. Nii ta seisis ja seisis. Juba oli ta otsapidi taaskasutuse kotis ja isegi autopagasnikus, aga mingi härdushoo ajel tõin ta sealt tagasi.


Foto NAGI's: 100_5347-1



Ikka vahtisin teda, sest ega harutada mohääri pole võimalik (kui tahad tervet mõistust säilitada).
Aga kui harutada ei saa, siis ta ju ei hargne ka, eksju.
Ja kui ei hargne, saab lõigata. Näiteks väiksema kampsuni või vesti.
Ühtlasi on võibolla Idal üks unistus vähem unistada. Kuigi punase kohale võib ju roosa mohäärkampsun platseeruda .


Niiet punase mohäärkampsuni teine tulemine.


Foto NAGI's: 100_5362



Foto NAGI's: 100_5353


Tulid ka ruuduline kant ja seebra. Koos sabaga.


Foto NAGI's: 100_5354

Varrukad tulid minu varrukatest. Õigemini varruka otstest.


Foto NAGI's: 100_5358


Kuigi vahepeal oli oht, et nendest saavad karupüksid.


Foto NAGI's: 100_5348

Õnneks siiski mitte.


Foto NAGI's: 100_5360

p.s. Äralõigatud tükkidega tegin "hargnemiskatseid", ehk siis venitasin ja kräunutasin neid üht ja teistpidi - ja tõesti- nad ei hargne. Aga teatavasti suudavad lapsed ka võimatut, niiet igaksjuhuks "ooverdasin" õrnalt sisemised õmblused punase mohäärlõngaga üle. Niiet ikka korralik töö !

p.p.s Kas ma peaksin siia lisama, et ma olen oma kampsuni "teise tulemisega" ülimalt rahul või saite sellest isegi aru .



Foto NAGI's: 100_5363







kirjutas Marmelaad @ 09:48 - Link - kommentaarid (26)
422119 visitors