NAD SÕIDAVAD VANKRIGA...


Ma pole küll mitu nädalat maal käinud, aga olen kindel, et seal ootaks mind selline pilt...






mulle meeldib kui naeratatakse laialt (umbes nii nagu Ivo Linna, keda vaadates ma alati teiselpool ekraani totralt kaasa naeratan)


Ja mäletate, kui ma kevadel sügist joonistasin (ja teie kõik urisesite), vot nüüd ongi Sügiseit platsis ja temaga koos ka luuletus, mida võite ( taustaks vihmamärg aknaklaas ja tuuleulg) oma perele ette lugeda:

Sügistuul.

Sügistuulel paksud huuled,
puhub sinu kasvõi kuule,
viimse lehe puhub puudelt,
vahel puhub liha luudelt –
nõnda kõvasti ta puhub.
Orkestris oleks tuule koht,
seal – kus pasunaga mehed,
kuigi sealgi oleks oht –
lendaks ära noodilehed.

Pildid ja värss oktoobrikuu „Mesimummist“.





Ja kelle lapsed on Täpiliste sõbrad, siis nemad tegutsevad jälle uue hooga. Seekord on tegemist uneprobleemidega .




Järgmises postituses :



Ja veel... kes on lehes hullajad, siis tehke seda ja lugege Juhan Liivi ka

Tervitustega.
Marmelaad