Marmelaad
Marmelaad
vardad nr.2, nr.3, nr.5 - need on mu sõbrad
06 Märts 2010
MEELEOLU 2.

Sellest mõnusast tundest, kui kõik sujub, reaalsustaju – ja ajamõõde kaovad, iga vaevukuuldav pintslitõmme paberil on õnnestumine, sain ma esimest korda aimu kooliajal.
Kunstiõpetaja palus kodus joonistada pildi Kunksmoorist. Vahenditena pidime kasutama küünalt ja akvarelle. Küünalt selle jaoks, et õppida tehnikat, kus küünla jälje saab ära kasutada värvituks triibuks (sinna peale lihtsalt värv ei hakka).
Tolle õhtu taasekraniseering (mis on minu kustumatus mälupildis) on järgmine: istun köögilaua taga (kuigi oli ka oma kirjutuslaud ?), mul on ees värvid, küünal, pakk kõrsikuid, tee ja väljas sajab vihma nagu oavarrest. Ema toob mu lauale kollastest kileribadest tehtud laualambi, et mul valgust rohkem oleks. See on laupäevaõhtu.
See oli esimene kord, kui ma tundsin, et ootamatult oskab mu käsi teha seda, mida vaimusilm ette kujutab (arvan, et see võis olla V-ndas klassis). See oli võimas tunne. Ma tegin tollel vihmasel laupäeval kohe mitu pilti. Olulised olid ka kõrsikupakk ja tee. Sest nemad lõid meeleolu.

Õnn on see kui kõik klapib. Minu pere veidi kardab neid „kõik klapib“ momente, sest siis ma pole nendega samas aeg-ruumis. Ühel suvel, kui raamatutegu oli just käimas-pooleli, nähti mind akna peal ainult pantomiimi tegemas (noh, et võtke sealt ja viige sinna.....), suht ebaviisakalt rahulolematu olin ma ka külaliste vastu, kes ootamatult külla võtsid saabuda. Nüüd olen andnud sõna, et suvel ma suuri töid ette ei võta. Kuigi nad õnneks ei näe – ega „vaimu“ ju ei vaigista ja mõtet puuri ei pane – peas käib film edasi .

Mitte et nüüd sellel laupäeval surematu kunst oleks sündinud, aga taaskord üks mõnus joonistamise päev - kevadiste päikesekiirte, kroketi küpsiste , šokolaadikohvi , värvide ja pintslitega –oi ma armastan teid.
Mis ma siis täna tegin ...– ühe lapiseeliku tegin (kõlab ju käsitööna ?), tegelikult on minu töödega aeg sealmaal, et suvi vahetab kevade välja. Suve seelik see lapiline saigi.

Foto NAGI's: 100_3295-1


Foto NAGI's: 100_3296

Kes veel mäletab enne-jõulude-aegset postitust, kus talv ja kevad üksteisele kandu näitasid, siis nüüd avaldan sealt ühe kevadise luuletuse ka(sest ajakiri ilmunud , kevad peaaegu käes ja kõik poliitiliselt korrektne).


Foto NAGI's: 100_3297-1

Nüüd see meem, mille Maana mulle saatis:

Ma kahtlustan, et niimoodi vanu asju meenutades hakkab teistel igav (mina võin ju siin hommikuni heietada), aga kuna ma päris pidur ka ei taha olla siis...

1.Too esile oma möödunud aasta lemmiktöö(d) käsitöövallas ning kirjelda lühidalt, mille poolest on too sulle hingelähedane. Töid võiks olla kuni 2.
2. Saada meem edasi paarile käsitööblogijale.

1.Üheks lemmiktööks oli kahtlemata lapiseelik, mille tegemine ostuts lihtsamaks, kui ma ette kujutasin. Pean veel lisama, et see on üks äraütlemata mõnus riidetükk (praktiline, varjab valgeid jalgu, voodri tõttu soe ka õhtuti jne) – niiet BINGO!


Foto NAGI's: 100_2217


Teine töö – otse loomulikult preili Shmidti uisuseelik. Selle seeliku valmimisel oli nüüd küll tegemist postituse alguses mainitud seisundiga, kus kõik sujub – absoluutselt kõik. See seelik elab täiesti oma elu juba edasi (loomulikult minu riidekapis).


Foto NAGI's: 100_2934

2.Edasi annan tõrviku Sokikesele ja Tööpingile. Juhul kui juba teatepulga saanud olete, visake tagasi – aga ettevaatlikult .



Lisan lõpetuseks veel pildi ühest „magusast“ pooleliolevast tööst:


Foto NAGI's: 100_3286

Ahoi.


kirjutas Marmelaad @ 15:02 - Link - kommentaarid (19)
448662 visitors