Marmelaad
Marmelaad
vardad nr.2, nr.3, nr.5 - need on mu sõbrad
23 Aprill 2009
BERLIN – das ist wunderbar

(väike reisikiri)


Tulin eile öösel Berliinist. See on meie (minu ja abikaasa) iga-aastane väike retk, ilma milleta ei oska enam kevadet ette kujutada. Kevadsoojuse vajadus kasvab väljakannatamatuks ja Saksamaal on millegipärast see aastaaeg 4 nädalat varem kohal, oma juba pillava roheluse, õitsvate lillede ja sirelitega. Berliinis oli kõik tema tavapäraseses headuses. Parkides grillivad inimesed, ülikonnas-lipsudes ametnikud jalgrattaga tööle ruttamas või naasmas (meie riigis ennekuulmatu nähtus), sportivad igas eas ja mõõdus inimesed, rongis meeleheitlikult huuli värviv ja pükse kergitav transvestiid, kes aeg-ajalt oma peegelpildiga rongiaknal pahuksisse läks ja riidles, Brandenburgi väravate juures roheluses päevitavad inimesed- nende seas ka paar ihualasti noormeest. Ela ise ja lase teistel elada.

Foto NAGI's: 100_1658 Foto NAGI's: 100_1688

Seekord oli tegelikult sõidu põhjuseid mitu. Põhjus nr.1 oli meie kauaaegse kalli-tuttava proua 85. juubel. Temast on aastatega saanud meie laste kolmas vanaema - oma hoolivuse, rõõmsameelsuse ja vitaalsusega. Kummalise- kurb-õnneliku saatusega inimene. Põgenenud siit sõjaküüsist 19 aastasena, nägemata-kuulmata eesti keelt ja lähedasi 24 aastat ja nüüd kokku 66 aastat elu Berliinis. Tema vanaaegne eesti keel ja samas korrektne sõnakasutus annavad silmad ette paljudele rändlindudele, kes paariks kuuks-aastaks Eestimaa pinnalt lahkununa ja siis naasnuna, ei suuda enam korralikult artikuleerida oma emakeelseid sõnu.

Aga siin siis proua Aino ja temale kingiks viidud sinilillesussid (Sussimemme toodang). Sinililled on sellel kevadlapsel sama palju hinges kui minulgi. Ühel meie esimestest reisidest Berliini (tookord autoga), istus pagaasniku põhjas hiigelsuur sinilillemätas. Osa sellest mättast kasvab nüüd tema rõdul ja osa tema kallite haudade peal.
Teine suss tema jalas on tema ema tikitud, keda ta nägi pärast põgenemist 24 a hiljem. Meie kingitus sobis kui valatult ja edastan Sussimemmele ka kiidusõnad ja tänud


Foto NAGI's: 100_1632


See 85 aastane proua istub alati pidulauda pärlite ja kenade kõrvarõngastega, hallid lokid kenasti soengusse sätitud. Laua peal tikitud linik ja korrektselt paigutatud serviis. Seekord oli ta meile valmistanud 4-käigulise lõunasöögi. Alustuseks spargel-püreesupp, seejärel imenipiga maitsvaks paneeritud šnitsel, hapukoores hautatud riis ja keedetud spargel, magustoiduks kahte-värvi- sorti jäätis, kaunistatud maasikalõikudega ja lõpetuseks endatehtud kirsitort (immutatud Vana Tallinna likööriga).
Kirjutan temast ka sellepärast, et lisaks imelisele iseloomule teeb ta ka imetlustäratavat käsitööd.
Siin mõned näited tema tikitud lihavõttepühade linikutest:

Foto NAGI's: 100_1635 Foto NAGI's: 100_1639

Foto NAGI's: 100_16491 Foto NAGI's: 100_1646

ja tema rohked padjad:

Foto NAGI's: 100_1636

Pärast sellist lõunasööki tuli liikuda. Ei mingeid metroosid- U-Bahne ega S-Bahne – lihtsalt käia. Jalutasime oma tavapärast trajektooripidi, sihiks Brandenburgi värvad, Starbucksi kohvik ja muffinid. Selleks et pingile istuda, päikest ja kevadet nautida.

Foto NAGI's: 100_1668

Foto NAGI's: 100_16901 Foto NAGI's: 100_16691

Irooniline ja naljakas oli Starbucksi kohviku vastu pargitud „alternatiivkohvik“ ja pange tähele ka jalgratta tagumist jooksu

Foto NAGI's: 100_1692

Jalutuskäigul hakkas silma veel üks põnevalt kaunistatud telliskivisein. See pildilolev loom on kilpkonn, aga müür oli pikk ja seal leidus kalu, draakoneid, varaane ja igasugu muid monstrumeid.

Foto NAGI's: 100_16801

Käisin ka ühes käsitööpoes „Idee“( Anakonda, kena inime juhatas mind selles vallas). Kahjuks oli selles poes mul aega tuustida ainult pool tundi. Enamuse sellest ajast kükitasin nagu suusahüppeks valmistuv mediteerima jäänud sportlane nööbiriiuli ees. Ilusad väikesemustrilised kangarestid said ainult minu paitamist tunda, ainukesena suutsin selle lühikese ajaga osta paar ilupabereid sisaldavat märkmikku.

Foto NAGI's: 100_1719

Kaks ajakirja rändasid ka minu kohvrisse. „Marie Claire Idees“ ja „Puppen and Spilzeung“.

Foto NAGI's: 100_1700

Esimene on vaieldamatu lemmik mul ka siin Eestis ja teise ostsin oma tütre pärast. Fantastilised pildid nukkude ajaloost, nende „sisemine ilu“ ja vapustavad tänapäeva nukud ja nende riided. Kiusatus oli siia ka mõned näited panna:

Foto NAGI's: 100_172311 Foto NAGI's: 100_1722
Foto NAGI's: 100_1701 Foto NAGI's: 100_17281

Lõpuks põhjus nr.2, miks me veel Berliini lendasime. See oli ka pulma-aastapäeva tähistamine. Mis oli seekord 20-nes. Need oleme siis meie – kaks jäära, lasteks kaks skorpioni, ämmadeks üks jäär ja üks skorpion, kes on 20 kooseluaastat mänglevalt seljataha jätnud Kooseluvalem on ju lihtne – ära ela oma elu ISE keeruliseks. Ja kui abielurahval on sisikonnas kõigi muude soolikate seas ka keskmise pikkusega naljasoolikas - on kõik korras. Ma loodan, et meie koos-teekond jätkub kaua.

Reisi lõpuks oli minu luigena tippiv samm („Luikede järves“ nad ju tipivad), asendunud pardi tatsamisega ja mitte ainult – vaid sellise pardi, kes vaenlase ees haavatut mängib – lohistades tiibu järel ja vedades- lööberdades oma pardijalgu sissepoole. Aga ilu ja valu käivad ikka käsikäes.
Nohhh, väsisite lugemisest ära? Midagi pole teha. See on minu blogi ja kirjutan siia niipalju kui tahan. Seekord tahtsin niipalju.

Kohtumiseni!









kirjutas Marmelaad @ 20:33 - Link - kommentaarid (27)
450023 visitors