Marmelaad
Marmelaad
vardad nr.2, nr.3, nr.5 - need on mu sõbrad
21 Jaanuar 2009
KÕIK KORDUB TAAS.

Minu ema on kudunud niikaua kui ma mäletan. Kui ma olin viiene, siis tekkis ka minul soov. Ema ütles, et vardad on teravad ja aega on. Aga minul ei olnud aega. Läksin teise tuppa, võtsin 2 värvipliiatsit (isskustvo) ja hakkasin lõnga ümber nende kerima. Siis ema õpetas. Karu sai endale püksid.
Minu tütar on seitsme aastane ja ka temal tekkis soov (sest mina ju koon), ma ei keelanud ja õpetasin, sest mul oli meeles... Peale esimest kahte rida, liikusid tema käed nagu Kihnu Roosil. Ja nüüd ta koob nukule salli. Vaatab lastesaadet ja koob. Tema sall on küll veidi imeliku kuju võtnud (kahtlustan, et ta on omandanud silmade juurdekasvatamise võtte), aga ma ei riku ta tuju. Sest see on nii armas.
Minu vanaema oli eestiaegne proua. Ja ta oli õmbleja. Kui ma olin kolmene, siis õmbles ta mulle peokleidi. Vanaroosa sifoon, valgete täppidega ja pits pubikrae ääres, õmbles ka kombinee (käsitsi!), sest nii on kombekas. Kui minu tütar oli kolmene siis kandis ka tema seda ja oli sellega kaunis. Nüüd on see kleit kokku pakitud kena pehme paberi vahele ja ma loodan, et seda hakkab kandma mu lapselaps. Sest kõik ju kordub.
Ta õpetas veel, et tütarlaps ei tohi istuda jalad harkis ja jalg üle põlve, sest nii istub "vulgaarne naine"(milline väljend), siis ma koolis veel ei käinud, aga mul on meeles. Ja nüüd räägin ma seda oma tütrele, küll veidi teiste väljenditega, aga ma tean, et ka temale jääb see meelde.

Ja siin minu kullakese sall (värvid on küll väga "cressendo"), aga selline oli tema valik


ja siin on minu vest temale - teemal "hiiretips läks putru keetma..."



ja hiireke suuremalt



ja tagant (saba lõpp)



Kui ma seda vesti tegin, siis tuli mulle meelde, et minu lasteaia kapi peal oli hiirepilt ja ema hüüdis mind pikka aega hellitavalt "hiirekeseks".
KÕIK KORDUB TAAS.
Kena päeva teile!
kirjutas Marmelaad @ 10:51 - Link - kommentaarid (16)
425315 visitors