Marmelaad
Marmelaad
vardad nr.2, nr.3, nr.5 - need on mu sõbrad
18 August 2015
POOLA on äge!


Olen/oleme Poolast läbi sõitnud kümneid kordi ja iga kord on mõne toreda paiga autoaknast vilksamisi nägemine tekitanud isu seda lähemalt uudistada ja käega katsuda.
Aga alati on kiire kaugemale ja ikka "päris välismaale", sedasi kommenteerib Poolat oma raamatus "Bussiga Poolas" ka Olev Remsu , et "kana pole lind ja Poola pole välismaa".

Tundub, et Poola pole ka kirjastustele atraktiivne välismaa, sest raamatupoodidest päris Poola teejuhti me ei leidnudki, peale ülalmainitud Remsu raamatu.
Seekord otsustasime hoopis, et Läti ja Leedu pole välismaa (küll aga proovisime ohtralt nende jäätisevalikut) ja sõitsime otse Poola, täpsemalt endisele Ida-Preisimaale. Meie esimene peatus oli Gierlozis, Hitleri Hundikoopas.



Foto NAGI's: 100_9293-001



Seal pakutakse ka giiditeenust ja ilmselt asjatundlikuma teabe saamiseks oleks see kindlasti vajalik. Aga me natuke lugesime selle koha kohta ja tundus, et ega me kõiki räpaseid üksasju ei tahagi teada, pealegi on stendid varustatud suure osa vajaliku teabega. Tegime teadetetahvlist pildi ja asusime orienteeruma.



Foto NAGI's: 100_9298-001



Kogu see koht oma õhustiku ja punkritega oli küll pisut kõhedusttekitav, aga samas kellel vähegi ajaloohuvi, siis kindlasti huvitav . See ongi puhas ajalugu, õnneks selline ajalugu, mis on meist juba piisavalt kaugel ja enam külmajudinaid otseselt ei tekita, nii et julgesime seda kohta ka oma tütrele näidata (käegakatsutav ajalootund ju).

Sõjaajal ei hoolitud masinate disainist ega voolujooneliseks muutmisest ja need olid ikka väga "kirvega löödud". Seal võis muidugi ka sees istuda ja ennast kostümeerida...liiga sürr....



Foto NAGI's: 100_9294



Seal ei ohka, et "oi kui ilus", aga samas soovitan kindlasti seda kohta külastada.
Punkreid on palju, aga sissevarisemisohu kartuses kedagi punkritesse ei lasta, kuna Hitler ise lasi need enne taganemist õhata (need on pooleldi varisenud).



Foto NAGI's: 100_9299-001



Ma ei saanud muidugi hästi aru ka sellest varisenud betoonikamakate toestamissüsteemist...



Foto NAGI's: 100_9300



Selle "kompleksi" lasi Hitler ehitada Venemaaga sõjapidamise juhtimiseks. Kogu ala oli jagatud kolmeks tsooniks. Kõige keskel oli 1 tsoon, kus elas Hitler, tema lähimad kaaskondlased, seal olid ka kasiinod, saunad, stenografistide maja. Tsoonis 2 elas umbes 2000 inimest. Valvesõdurid ja teenindav personal. Välimine, ehk kolmas tsoon, oli miiniväli. Seda välja puhastati pärast sõda aastaid, sest miinid oli puukastides, klaaspurkides ja otsimine käis ainult traatvardaga torkimise teel. Praegugi ei soovitata teerajast kõrvale astuda. Jube, eksole!

Kõik punkrid koosnesid välimisest punkrist ja sisemisest punkrist. Mõlema seinad olid 8 meetrit raudbetooni ja lagi veelgi paksem (klaustrofoobik minus läheb isegi sellele mõtlemisest hulluks). Igatahes - korteritülisid seal keegi pealt ei kuulnud, see on fakt!

Hitleri punkrit ehitati tööd katkestamata poolteist kuud ühtejutti. Punkrid olid hästi maskeeritud. Õhust polnud näha muud, kui kilomeetrite kaupa soist metsa. Punkrite lamedad katused istutati täis puid ja põõsaid. Kui pomm olekski punkri katusele kukkunud, poleks see peale väikese kriimustuse midagi teinud.
Kui Punaarmee 1944 lähenes, otsustas Hitler kogu kompleksi õhku lasta, et see ei sattuks vaenlase kätte.

Hitleri punker.

Foto NAGI's: 100_9302



See oli koht, kust ma ühtegi suveniiri ei ostnud. Ma isegi ei tea ega kujuta ette, mida seal müüdi. Samas oli seal isegi hotell. No minu närvisüsteem ei oleks küll sellises kohas magada lasknud, mul on selleks liiga hea kujutlusvõime.
Lõpetuseks. Arvan seda, et kui üldse tekib soov lastele ajaloost seda ajajärku tutvustada, siis Hundikoobas on näitamiseks suhteliselt leebe koht.
Peale Hundikoobast oli meie sihtmärgiks hoopis ilusam koht.



Swieta Lipka katedraal on olnud aastasadu palverännakute sihtpunktiks. Nagu katoliiklike pühakodade puhul arvata oli, säras see barokkstiilis ehitis võimsalt. Ja kui ilusad värvilahendused seal veel olid. Eks igaüks leiab ja märkab oma.
Alloleval pildil katedraali tornid kahjuks ei paista, sest väga oluline oli pilti altpoolt "täita" minu ja Idaga .



Foto NAGI's: 100_9314-001




Ei hakka siin teid ka aastaarvude ja ordu kõrgmeistrite nimedega koormama, aga jällegi - soovitan soojalt külastada.



Foto NAGI's: 100_9325



Foto NAGI's: 100_9326



Foto NAGI's: 100_9330



Selles katedraalis on kindlatel kellaaegadel kontserdid. Neid kontserte "annab" isemängiv orel. See meenutab suurt mängutoosi, mille teevad elavaks pasunaid ja muid pille mängivad inglid. Muuhulgas nad (inglid) ka liigutavad ennast.
Minu üllatuseks oli see väga võimas ja ilus kontsert (kestis umbes 20 minutit), ainult kaelasooned jäid haigeks, kuna kogu see isemängiv krempel on lae all.



Esimene (ja väga tuttav) lugu oli Te Deum - Prelude , no kas see ei naeluta kuulama .







Selline oli meie esimene päev Poolas. Mingeid hotelle me ei broneerinud, peatusime seal, kuhu õhtuks jõudsime. Poola rahvas on sildirahvas ja igasugu ööbimiskohtade ja hotellide reklaamid sisuliselt karjuvad näkku - ole ainult mees ja vali endale õige.


Kindlasti on paljud teist seda riiki külastanud, aga kui keegi pole käinud või/ja hakkas huvitama, võin rääkida ka ülejäänud neljast sealveedetud päevast .


kirjutas Marmelaad @ 18:08 - Link - kommentaarid (7)
425198 visitors