EGA ROSOLJEPLEKK POLE HÄBIPLEKK.










Mul on liigagi hästi meeles, kui ema rääkis oma õele (minu tädile), et tal pole vaja kellegi käest küsida, mis lasteaias süüa anti, sest mina tulin kogu menüüga koju (kleidi peal). No ma ise ei mäleta et ma nii hull tröllaja oleks olnud, aga samas ….jah, kukuvad mul mõnikord siiani toidupalukesed sülle. Eriti sellised palukesed, milliste plekkide eemaldamiseks oleks vaja käivitada mõni uus keemiaharu.

Nii et ei saa kuidagi pahaks panna, et see viga on ka Idal .


Väikese, armsa ja roosa rosoljeplekiga ma pikka võitlust ei pidanud – oli võimalus plekk välja lõigata, või üle katta.
Tegin sellest 10 minutiga kalaroa – täpselt nii palju kulus aega jälgede kaotamiseks .








Võitluse tagajärjed on siin. Kui muidu serveeritakse kalaroog valge veini ja juurviljadega (vist?) siis meie serveerime neid punaste sukkpükste ja teksaseelikuga.

Ja kui keegi küsib, et mis sorti kala see on - siis loomulikult : punane kala!






p.s. Kala peal olevad läbipaistvad litrid on kinnitatud läbipaistava silikoonniidiga.


Panen siia veel mõned pildivihjed (nendele, kes ajakirja oma põnnidele ostavad) jaanuari „Mesimummist“ teemal: kes talvel magavad? Mis toimub maa all või õigemini sinu saapatalla all….










Lõpetuseks üks fotojäädvustus oravast…..no oli nii kiire vend, et ei olnud mahti poseerida ja niimoodi ta mulle kaamerasse hüppaski. Tehtud Elistvere loomapargis eelviimasel päeval enne kooliminekut.





Ja kui teil juhtumisi pole mahti metsas enda pikkust vastutulnud looma pikkusega võrrelda (karta laseb, et emmal-kummal kannatus katkeb), siis on seal (Elistveres) täiesti selline mõõduvõtmise võimalus olemas.





See postitus näeb nüüd ka välja ka nagu tõeline rosolje .