Marmelaad
Marmelaad
vardad nr.2, nr.3, nr.5 - need on mu sõbrad
25 Oktoober 2013
EGA ROSOLJEPLEKK POLE HÄBIPLEKK.




Foto NAGI's: 100_7775





Mul on liigagi hästi meeles, kui ema rääkis oma õele (minu tädile), et tal pole vaja kellegi käest küsida, mis lasteaias süüa anti, sest mina tulin kogu menüüga koju (kleidi peal). No ma ise ei mäleta et ma nii hull tröllaja oleks olnud, aga samas ….jah, kukuvad mul mõnikord siiani toidupalukesed sülle. Eriti sellised palukesed, milliste plekkide eemaldamiseks oleks vaja käivitada mõni uus keemiaharu.

Nii et ei saa kuidagi pahaks panna, et see viga on ka Idal .


Väikese, armsa ja roosa rosoljeplekiga ma pikka võitlust ei pidanud – oli võimalus plekk välja lõigata, või üle katta.
Tegin sellest 10 minutiga kalaroa – täpselt nii palju kulus aega jälgede kaotamiseks .



Foto NAGI's: 100_7778




Võitluse tagajärjed on siin. Kui muidu serveeritakse kalaroog valge veini ja juurviljadega (vist?) siis meie serveerime neid punaste sukkpükste ja teksaseelikuga.

Ja kui keegi küsib, et mis sorti kala see on - siis loomulikult : punane kala!



Foto NAGI's: 100_7779


p.s. Kala peal olevad läbipaistvad litrid on kinnitatud läbipaistava silikoonniidiga.


Panen siia veel mõned pildivihjed (nendele, kes ajakirja oma põnnidele ostavad) jaanuari „Mesimummist“ teemal: kes talvel magavad? Mis toimub maa all või õigemini sinu saapatalla all….


Foto NAGI's: 100_7701



Foto NAGI's: 100_7703 Foto NAGI's: 100_7705



Lõpetuseks üks fotojäädvustus oravast…..no oli nii kiire vend, et ei olnud mahti poseerida ja niimoodi ta mulle kaamerasse hüppaski. Tehtud Elistvere loomapargis eelviimasel päeval enne kooliminekut.


Foto NAGI's: 100_7614


Ja kui teil juhtumisi pole mahti metsas enda pikkust vastutulnud looma pikkusega võrrelda (karta laseb, et emmal-kummal kannatus katkeb), siis on seal (Elistveres) täiesti selline mõõduvõtmise võimalus olemas.


Foto NAGI's: 100_7601 Foto NAGI's: 100_7604


See postitus näeb nüüd ka välja ka nagu tõeline rosolje .




kirjutas Marmelaad @ 14:12 - Link - kommentaarid (9)
22 Oktoober 2013
TRÜKIMUUSEUMIS.



Foto NAGI's: 100_7741




Kui me oma kokkusaamisi planeerime, püüame lisaks tohutule jällenägemisrõõmule, ohjeldamatule söömisele ja pooleööni kudumisele planeerida ka mõne põneva eelprogrammi (teatri, muuseumi, õpitoa, vaatame mõnda huvitavat inimest, räägime mõne huvitava inimesega jne…)

Seekord planeeris Polkovnik meile Tartu Trükimuuseumisse õpitoa ja ekskursiooni.


Foto NAGI's: 100_7707



Enne meie kokkusaamisi juhtub igasugu asju.
Näiteks laupäeva hommikul selgus asjaolu, et Sokike (Saaremaalt) ei mahtunud Tartu bussi peale!
Need, kes teda näinud pole – teadke siis, et Sokike PEAKS IGALE POOLE MAHTUMA, kaasaarvatud põrandaprakku, sest ta on nii pisike. Aga vot, Tartu bussi ei mahtunud, seega tuli kaardid ümber mängida ja mina noppisin ta hoopis Tallinna bussi pealt enda autosse. Ja siis ruttu Tartusse.


Mis mulle Trükimuuseumis meeldis.
See, et seal oli trükivärvi lõhn.
See, et ainult meie olimegi sellel õhtul seal õpitoas.
See, et meie jaoks oli trükimuuseumi asutajal Lemmit Kaplinskil aega ja ta tutvustas meile kõike muuseumis leiduvat ehk alates pisi-pisi- pisikestest tähesahtlitest – kuni suurte trükimasinateni välja.
Ja siis meeldis mulle veel see, et seal oli kass Johannes Gutenberg.



Foto NAGI's: 100_7738




Pisi-pisikesed tähed..


Foto NAGI's: 100_7712


Suur ja vana trükimasin, mis meenutas väiksemat sorti kombaini.

Ja selle käivitamine….


Foto NAGI's: 100_7725


Näidati kuidas trükitakse Tartu kaarti (näiteks)…


Foto NAGI's: 100_7722



Linoollõike õpituba. Võtsime teemaks jõulukaartide tegemise. Kuna teatavasti saab linoollõiget tira˛eerida, ehk siis teha nii palju tõmmiseid kui vaja – on see praktiline viis meisterdada endale ühe kavandi järgi kogu saadetav kaardihunnik.



Foto NAGI's: 100_7732 Foto NAGI's: 100_7733

Foto NAGI's: 100_7734 Foto NAGI's: 100_7735


Mina tegin viimati linoollõiget kooliajal kunstitunnis, või oli see siis kunstiringis- ei mäleta enam. Minu mäletamist mööda oli see suhteliselt keeruline urgitsemine, sest ega see nuga ei taha lapse käes eriti sinna minna kuhu tahaksid.
Samas vaatasin, et kui Ida (kes tegi ja nägi seda tehnikat esimest korda) sai „pihta“ noa hoidmise tehnikale, edenes tema töö väga hästi. Kindlasti peaks lapse kavand olema lihtsalt teostatav.


Foto NAGI's: 100_7736


Sokike tegi samuti seda tehnikat esimest korda, aga nagu tema näost võib näha – liikus tema nuga sama vilkalt nagu sokivardad.



Foto NAGI's: 100_7748 Foto NAGI's: 100_7749


Siis oli aeg trükkima hakata. See on juba väga lõbus osa kogu sellest protsessist…
Lõpuks selgus, et olime seal 4 tundi linoolitanud ja Sokike tuli sealt peaaegu patsipidi ära vedada .


Foto NAGI's: 100_7758


Saab kasutada punast, kollast, musta ja sinist värvi….aga saab ka segada …


Foto NAGI's: 100_7755



Foto NAGI's: 100_7754 Foto NAGI's: 100_7757



Kui töö alles pooleli, saab vahepeal proovida kuidas tulemus trükkides välja paistab ja siis vajadusel edasi lõigata. Minu proovitööd. Valmis tööd jäid muuseumi kuivama. Küll ma nad kätte saan .


Foto NAGI's: 100_7769 Foto NAGI's: 100_7770


Kes nüüd viitsis selle postituse läbi lugeda ja tahab seda toredat kohta (näiteks vaheajal lastega) külastada, siis koduleht on siin:http://www.trykimuuseum.ee/


Foto NAGI's: 100_7730
kirjutas Marmelaad @ 11:00 - Link - kommentaarid (12)
12 Oktoober 2013
RECOVERY.


Foto NAGI's: 100_7697




Armastus patjade vastu ei ole raugenud ja kuna nende järele on jätkuv vajadus (vähemalt minul), siis nahistan neid muudkui edasi teha.

Selle padja „taustariie“ pärineb Pärnust „Sõbralt sõbrale“ poest. Vanas elus oli see beebi tekikott.



Foto NAGI's: 100_7660



Padja aplikatsioon oli eelmises elus minu pid˛aama ülemine osa. Kuna särk hakkas lagunemise märke ilmutama ja oli tuline kahju sellest toredast jänesest ilma jääda, saigi tema uus ja lõbusam elu alguse ( nüüd näeb ta päevavalgust ka, muidu veetis oma üksildast jäneseelu pimedas ja teki all).





Foto NAGI's: 100_7663



Ühtegi detaili, mis siia padja peale sai tikitud, tepitud – ei pidanud ma ostma, vaid kaevasin kapid läbi ja sain nad ruutmillimeetri võrra tühjemaks.



Foto NAGI's: 100_7679 Foto NAGI's: 100_7680

Foto NAGI's: 100_7683Foto NAGI's: 100_7684


Kui 1+1 sai kokku õmmeldud, oli tulemus selline…


Foto NAGI's: 100_7689



Tuleb veel mainida, et mõned mustad jooned (jänesel) oli suhteliselt pleekinud. Musta tekstiilimarkeriga kohendasin need kohad kenasti üle.
Märgin ära ka selle, et nii jänese kui tema mütsikese alla on "kleebitud" liimiriie.


Foto NAGI's: 100_7690


Kuna see titetekikott oli suhteliselt pehmest riidest, otsustasin püürile ka voodri teha. See oli hea mõte, sest padjakate sai tunduvalt toekam (ja övkoos ilusam).


Foto NAGI's: 100_7685


Tahtsin siia veel pilte lisada, aga Nagi album on täis.
Ausalt öelda ma kohe päris kardan seda arvutit, sest ühel kaunil suvepäeval jooksis ta heast-peast kokku ja siis pakkus mul teha „Recovery“, mis on teatavasti inglise keeles "taastamine". Mina, ullike mõtlesin, et näe – tubli arvuti tahab minu asju taastada (ja vastasin "Yes!"), aga ei – vana sunnik taastas tehase seaded /mis tähendab KÕIGE kustutamist/….see oli üks neid kordi kui ma oleksin tahtnud, et kõik on unenägu :O .


kirjutas Marmelaad @ 15:07 - Link - kommentaarid (25)
386871 visitors