Marmelaad
Marmelaad
vardad nr.2, nr.3, nr.5 - need on mu sõbrad
31 Oktoober 2012
„KAS NII ROOSA...
et hambaplommid kukuvad lahti?“: küsis minult Käsitööjaama Liina, kui otsisin Ida mütsi jaoks tõeliselt vängeroosat lõnga.



Foto NAGI's: 100_6868-2



Ma pole oma tütre riiete valikul roosade toonidega just väga helde olnud – seda värvi on meie riidekapis minimaalselt kohatud.
Aga nüüd on lugu selline, et otsustasin jätta kõrvale kõik viisakad ja vähegi maitsekad maheroosad, vaarikaroosad ning vanaroosad toonid ja tegin talle E-ainetest kubiseva roosa kommi värvi mütsi.



Ah et miks.
Vaat sellepärast, et võibolla on Ida kunagi kuulus ja annab välja oma elulooraamatu, kus on terve peatükk sellest, kuidas tema ema roosat värvi vihkas ja see tema lapsepõlve ära rikkus ning jumal–teab-kuhu pitseri on jätnud.

Tegelikult sai see müts kootud natuke ka sellepärast, et uus jope on suhteliselt valge ja suusatades võib Ida metsa vahel kaduma minna (mine tea kuhu välja jõuab, kui suusad hästi libisevad). Roosa müts paistab lume taustal kaugele silma.


Mütsi ees on mustast sädelevast vildist täht ja taga on pisike sädelev klaasist täht. Ja muidugi vooder – mu arm.


Foto NAGI's: 100_6863-1 Foto NAGI's: 100_6870-1



Kuna sai oldud juba roosal lainel, siis valmis ka sigalahe krae:



Foto NAGI's: 100_6862-1






kirjutas Marmelaad @ 17:08 - Link - kommentaarid (23)
23 Oktoober 2012
VERETU KRAE.



Foto NAGI's: 100_6803-1


Teate ju küll seda väljendit „veretu jaht“ – see on siis, kui fotograafid lähevad metsa ja „tulistavad“ loomi fotoaparaadiga, saades tulemusena imekauneid pilte.

Minu krae on sarjast „veretu krae“, sest SEE rebane jookseb rõõmsalt kilgates metsas edasi – ta on lihtsalt tikandina jäädvustatud minu krae peale.



Foto NAGI's: 100_6804-1



Peagi saabub pidustuste aeg ja eriti tore oleks „rebase boad“ (kuidas need kaks sõna küll kokku sobivad?) kanda musta sametkleidi peal (mida mul ei ole), või kuldse tuppkleidi peal (mida mul ka ei ole) – seega kannan ma teda mõningate asjade peal, mis mul olemas on ja edvistan ainult oma kraega .




Foto NAGI's: 100_6828-1 Foto NAGI's: 100_6799-1


Vahepeal, kui ma rebast näidata ei taha, keeran krael teise külje ja olen „hall hiireke“ .

Polegi rohkem midagi.


kirjutas Marmelaad @ 11:22 - Link - kommentaarid (41)
14 Oktoober 2012
PESU PESU...


tegelikult on eesti keeles veel neid naljakaid sõnaühendeid, millest esimene on nimisõna ja teine tegusõna.
...samamoodi võib minu kudumi kohta öelda kudu kudu . Pärast räägin miks.




Teatud rõivaesemed vajaksid tegelikult paremaid definitsioone: näiteks kuidas te nimetate t-särgi materjalist aga pikkade varrukatega ( asja?), sest topp on ilma varrukateta, t-särk omab lühikesi varrukaid, aga sealt edasi....
Kõrge kaelus on ju juba polo.
Siit veel edasi minnes küsin, et mida mina teie arvates kudusin? Vest ta ei ole, sest tal on varrukad, sõna pluus eeldab siiski minu arust tekstiili kohalolekut, aga d˛emper tähendaks juba pikkade varrukate olemasolu. Seega ma ei teagi päris täpselt mida ma tegin.



Foto NAGI's: 100_6787-2



Tegelikult polegi see vast nii oluline mida millekski nimetatakse, sest ega me teda kapist nimepidi välja kutsu, ikka riiulilt võtame ja no kui mõnel asjal pole nime - siis olgu. Võib ju riideid ka värvi järgi lahterdada.

Kudusin Rowani kid classic lõngast vesti ?. Väga mõnus lõng (päritolu riiul : Käsitööjaam), hoiab hästi vormi, on ilus ja sobib peaaegu kõigega (muidugi minu garderoobis).

See pilt asendab nüüd seda pilti, kui see sinine asi oleks mul seljas.



Foto NAGI's: 100_6789



Sobib kõigega – aga kas ikka sobib, kui tal on külje peal latakas. Näiteks selline.



Foto NAGI's: 100_6776



Need on minu käed, mis koovad – niiet ongi : kudu kudu.



Foto NAGI's: 100_6768-1 Foto NAGI's: 100_6765



Kui see kudumise tikand on seal sinise asja peal, siis ei saaks ma enam kanda vööd, ega panna rinda prossi, ega kaela pärleid jne. sest kõik ülejäänu läheks juba pillamiseks.
Konsulteerisin hommikul Kudukonsiiliumi liikmete (Sokikese ja Polkovnikuga) ja konsiilium soovitas teha latakas teisaldatavaks. Et kui tahan, siis kannan seda, aga kui ei taha – saab kiirelt eemaldada.
Siis teppisingi kuduvad käed traagelpistetega sinise asja külge ja ühe niiditõmbega saab temast ka lahti.


Foto NAGI's: 100_6796-2




ja teiseltpoolt on ta ilusasti vooderdatud...




Foto NAGI's: 100_6777



ps. see ei ole ka tuunika, sest tagumikku ta ei kata ).
pp.s. pildid seinal on ju ka teisaldatavad.


pp.ss mul on suur kiusatus panna siia üles veel pildid viimastest vaarikatest, mis meil mamma aiast korjatud on (kahe saagiga sort).




Foto NAGI's: 100_6746



kirjutas Marmelaad @ 15:21 - Link - kommentaarid (16)
03 Oktoober 2012
PALUN ISTUGE.


Ega ma väga mööda vist ei pane, kui ütlen, et kõige vanem iste (tool) oli puupakk. Või känd?
Vähemalt inspiratsiooniks on see hea teema.
Täna „saagisin“ puud. Kõigepealt tegin ühe suure seibi.



Foto NAGI's: 100_6733


Siis ülejäänu...



Foto NAGI's: 100_6725




See „pakk“ platseerub meil esikus. Tegelikult peaaegu ukse kõrval. Elu on näidanud, et kõige pikemad jutuajamised peetakse maha siis, kui ollakse uksest juba väljumas (ma mõtlen külalisi). Jutule järgeb veel üks jutt ja veel üks mõte jne... (kusjuures tavaliselt on inimestel ka juba üleriided seljas). See kes enne ära väsib (kas kuulaja või väljuja), istub meil tumbapaku otsas.
Nüüd on natuke ilusam istuda, eksole...



Foto NAGI's: 100_6721



sest enne oli ta selline.



Foto NAGI's: 100_6705-1



Selliseid tumba-jumbasid on kindlasti paljudes kodudes. Aga ilmselt olen ma üks viimastest, kes sellele kolekattele midagi uuemat peale õmbleb.


Kui igav hakkab, võib ajaringe lugeda...



Foto NAGI's: 100_6722



võib kohe väga lähedalt lugeda....



Foto NAGI's: 100_6726



Samas. Kuna pakk on vatiiniga polsterdatud, võib sellel istudes ka muud lugeda. Kasvõi „Kalevipoega“.


kirjutas Marmelaad @ 17:17 - Link - kommentaarid (18)
394012 visitors