Marmelaad
Marmelaad
vardad nr.2, nr.3, nr.5 - need on mu sõbrad
29 November 2009
PAREM VARBLANE PEOS, KUI TUVI KATUSEL...
parafraseerides öeldut...
PAREM TUVI TASKUL ...( ja tikkimismaratonil punkt kirjas)


Vaatan juba aastaid ühte ema tikitud linikut ja ei oska teda kuhugi panna. Lauale panekuks liiga väike, kummuti peal ei paista silma, samas - liiga ilus, et kapis jõude seista.
Vaatan juba aastaid oma esiku seina ja mõtlen, et ootel kirjade ja dokumentide sahmaka peaks saama kuhugi taskusse pista. Näiteks. Kui mu abikaasa välislähetuses on, siis talle aeg-ajalt saadetakse kirju.
Mõnikord on see Saksa Politsei, kes õnnitleb teda kiiruskatse võitmise puhul ja on selleks-puhuks välja kirjutanud "diplomi" ( mis tuleks raha eest välja lunastada). Minul pole mõtet seda avada, sest saksa keelt ma lihtsalt ei oska. Nii ma siis tõstan ümbrikuid, saatekirju ja fotosid ( mis vaja kellelegi edasi anda) edasi - tagasi jne. Aga nüüd....

Nüüd on probleem lahendatud. Ja kõigil läks hästi:
1.Ilus linik (millel auväärne iga umbes 50 aastat), leidis endale silmapaistva koha.
2.Seina peale tekkis ammuoodatud tasku.
3.Tikkimismaratoniga on vähemalt algus tehtud (see tuvi –varblane peos....ja katuselugu)


Foto NAGI's: 100_2807

Ma jätan selle ilma- ja valguseteemal vandumise vahele ja panen lihtsalt rohkem pilte ülesse. Proovisin teha lähivõtteid ja vältida välguga pilte( mis paneb isegi linase riide läikima).

Minu tikkimistöö kogu selle projekti juures on : tuvi kirjaga ja selle „viuhh“ maandumisteekond koos tagasipõrkega.

Foto NAGI's: 100_2817

Foto NAGI's: 100_2822



Liniku taskule teppimine, keskele väikeste sõlmpistete tegemine , nööbi kinnitamine (Sokikese idee kinnitada koos paelaga).

Foto NAGI's: 100_2820

Foto NAGI's: 100_2818

Foto NAGI's: 100_2819


Sik-sak paela üle teppimine.

Foto NAGI's: 100_2821

Nagu ka ühes oma varasemas postituses, soovitan endiselt soojalt panna pildiraamide kinnisteks käibelt maha võetud püksitraksi otsad.

Foto NAGI's: 100_2823-1

Ja pange see esimene küünal nüüd põlema

kirjutas Marmelaad @ 11:33 - Link - kommentaarid (18)
22 November 2009
KAKS SAMMU SISSEPOOLE, KAKS SAMMU VÄLJAPOOLE......VAHETUS...

..teate ju küll seda lastelaulu. Kaltsukas käimine on ka nagu see laul. Keegi on need sammud ära teinud ja toimub asjade vahetus. TALLE pole neid enam vaja, aga MULLE on need hädavajalikud. No see hädavajalikkus on muidugi kirjanduslik liialdus, aga atraktiivsed on need esemed minu jaoks siiski. Isegi väga.
Ma ei käi kaltsukas otsimas eelmise hooaja Espriti pluusesid ega Vero Moda seelikuid, hoopis midagi ajaloohõngulisemat.
Näiteks see ussinahast kott. Milline kinnis. Ja kui kauni klõpsatusega see sulgub...ja avaneb.

Foto NAGI's: 100_2792-1


Ilmselt eelmises elus rahakoti funktsiooni täitnud nahast tengelpung, kus peenraha jaoks mitu väikest klõpskotikest veel suure sees peidus. Võibolla ööride jaoks. Võibolla markade jaoks.


Foto NAGI's: 100_2795-1

Natuke voodriparandust ja tema kaunis elu jätkub. Võibolla hoopis ehtekotina. Väikestesse taskutesse on hea kõrvarõngaid panna, suurde edevaid pärlikette.

Foto NAGI's: 100_2797-1 Foto NAGI's: 100_2799-1


Pärlikee on samuti „kaks sammu sissepoole...“ poest tulnud.

Viimane ost oli kardinad. Kui ma muidu ikka tükk aega mudin , vaatan hinda, mõtlen ja kahtlen, siis nende puhul....vaatasin ...läksin joonelt ....ja maksin.
Maakodus toimub SUUR remont ja kööki on vaja kardinaid. Ütleme nii, et need kardinad ootasidki mind ja uut kodu.


Foto NAGI's: 100_2805


Aa, ja veel Muhumaalt leitud pitspluus, mis pärit Rootsimaalt. Pakun välja, et sellest ajast kui tehti Tjorveni filme. Hurmav. Ainult nööbid olid eest ära lõigatud. Nende otsimine oli suur „teadus“. Aga lõpuks leidsin sellised, mis pluusile ja ajastule kohased.

Foto NAGI's: 100_2804

Tegelikult on lihtsam teha uut, kui kohendada rebenenud vana. Aga kui asi on seda väärt, tuleb mõtte - ja näpuosavus tööle panna. Võibolla MINU paranduspiste seal rahakoti voodripõhjas teebki sellest MINU koti. Ja minu otsitud- õmmeldud nööp teeb sellest MINU pluusi. Oma hing ja iseloom tuleb ju kuidagi asjale sisse ajada (nagu kratile – kolm tilka verd).

Ikkagi hingedekuu – see novembrikuu.



kirjutas Marmelaad @ 12:41 - Link - kommentaarid (18)
14 November 2009
SÜNDINUD JA veel SÜNDIMATA LAPSED

Ei, Marmelaad ei riputa siia meeltesegaduses suviseid pilte. See on tehtud TÄNA, 14. novembril, minu maakodus. Ühtlasi õnnitlesin selle roosiga oma lemmikpoega (poegasi tegelikult rohkem polegi ), kes sai täna 18 aastaseks.


Foto NAGI's: 100_2758-1



Muide, keegi on kuratlikult hästi öelnud, et olgu tütardega kuidas on, aga poegadega jääb emadel nabanöör läbi lõikamata. Igatahes see keegi on väga tark inimene .
Niipalju siis sündinud lapsest.
Nüüd veel sündimata lapsest, kes veedab oma mõnupäevi alles kõhus.
Tema kaunis emme Epp palus mul tita tuba veidikene kaunistada.
Hälli kohale sai lendama üks liblikatüdruk, kel nimeks Liilia-Laalia



Foto NAGI's: 100_2772-2


Teise seina peal korjab mesilane Mauno hoogsalt mett

Foto NAGI's: 100_2773-1


Päris toa nurgas on päike, mis kulub marjaks ära, kui väljas on sellised ilmad nagu täna, homme, ülehomme....ja umbes 4 kuud veel.

Foto NAGI's: 100_2776-1


Kui üks teine tuttav poiss alles klutt oli, tavatses ta pildile ikka mitu päikest joonistada, sest siis pidavat soojem olema.

Kaks väikest toolikest said ka kaunistet. Need toolid olid kunagi Epu ja tema venna toolid. Ühel seljatoel on nüüd hiiretüdruk Hirudiine ja teisel siilipoiss Silbert.


Foto NAGI's: 100_2785-2


Need tegelased ja nimed on võetud lasteraamatutest: „Tuduhiired I-II osa“.
Ja kohe nii võtsingi, sest luba selleks pidin küsima iseendalt .

Aga minu sügisesest aiast veel. Seal kasvas peale rooside veel täpselt üks õun,

Foto NAGI's: 100_2767-1


Ühe põõsa küljes olid punased mammud. Selle indiaanikeelne nimi on „Põõsas, mis on kraani juures“.
Ma kahtlustan, et ta on asparaagus.

Foto NAGI's: 100_2764-1

Ja muru oli roheline ja põld küntud. Kevadet oodates.





kirjutas Marmelaad @ 19:14 - Link - kommentaarid (25)
07 November 2009
NOVEMBRIÕHTU JUTT.

Vahepeal võib ju lihtsalt niisama ka juttu vesta, eksole. Või vähemasti omaenda blogiga rääkida.
Kõigepealt sellest, et käisin Mardilaadal, mis on igale käsitöölisele novembrikuus kohustulik palverännak. Rõõmsameelne kauplemine ja melu. Mina käisin neljapäeva ja reede hommikul, siis oli lettide juures ruumi, müüjatel aega seleteda oma kaunite toodete valmimislugu.

Ma jätan käimata kõiksugu osturallidel, pigem saab Mardilaadalt vahvaid jõulukinke ette varuda. Ega ma ennast ka kunagi ära ei unusta

Muidugi neljapäeval, enne kui Mardilaat avati, tegin „väikese“ põike oma lemmiklõngapoodi „Veimevakk“ ja täiendasin sokilõnga varusid kirju „Regia“ lõngaga. Ilmselt teen sellest piigale sokid (kui ulatab, siis põlvikud).


Foto NAGI's: 100_2706-1



Aga Mardilaadalt ostsin näiteks „Peipsiveerse pruuni suhkru“, mis maitseb nagu koorekaramell. Seda pidid vanausulised memmed tee kõrvale ragistama. Uskumatult maitsev ka paljalt süües. Ja pakis on päris suur kamakas.

Foto NAGI's: 100_2690-1 Foto NAGI's: 100_2691

Vahva on see, et vaeva on nähtud ka pakendamisega. Karp on korralik ja „suhkrutükk“ kenasse, pehmesse paberisse mässitud, lisaks veel teokarbike pakendi teisel küljel.

Võib ju vaadata, et oh, ma teen ise ka sellise kinda, mütsi, ehte valmis. Paraku mina annan endale küll juba pikemat aega aru, et kõigeks aega ei jagu. Ja kui keegi teeb selle kinda, mütsi või ehte nii ilusasti, et mul suu hakkab vett jooksma (nagu koorekaramelli peale), siis ma ikkagi ostan selle. Kui mind hind just jalust ei niida.

Näiteks kindlasti ei oska ma teha sellist šokolaadi:

Foto NAGI's: 100_2699-2

Raamatutest tuli minuga koju kaasa Riina Reinvelti „Tikitud soovid ja õpetussõnad“. Kogutud materjalid vanadest ilukäterätikutest, armsad pildid ja sõnumid nende peal.
Näiteks: „Kee, kee katlake, et saaks valmis toiduke!“
„Tere kuldne hommik!“
„ Eesti neiud elagu!“


Foto NAGI's: 100_2701

pilt on nii viltu,aga keerake pead, mitte arvutit.

Aga mis ma muidu veel novembiõhtutel teen (peale iseendaga rääkimise). Njah. Koon. Söön marmelaadi. Et nagu väikestviisi isikukultus või.


Foto NAGI's: 100_2705

Millegipärast toob ka kallim oma reisudelt mulle mitut sorti ja mõõtu marmelaadikarbikesi kaasa.
Tähelepanelik. Eriti ilusaid marmelaadikarpe pidi Rootsimaal leiduma.

Foto NAGI's: 100_2689

Novembriõhtute tegemistest veel niipalju, et kaks viimast päeva „hulgub“ meie tubades ringi lepatriinu. Kas ajas pissiäda talveunest ülesse või lihtsalt kõnnib unes? Loodetavasti ikka leiab uuesti mõnusa magamiskoha. Korra üritas lõngatoki sisse magama minna, aga pudistasin ta sealt ettevaatlikult välja , sõnadega: „ega ma nii aeglane kuduja ka ole, et lõngatokk kevadeni puutumata jääb“. Samas triikimata pesuvirna vahel oleks tal võibolla isegi lootust kevadeni suigatada.

Ja koon...ja koon....

Foto NAGI's: 100_2176

kirjutas Marmelaad @ 19:27 - Link - kommentaarid (18)
04 November 2009
KROONIKA

Kas tuleb tuttav ette:

Tema: Mäletad, kui meie õuele kaevu kaevati...
Temake: Jaa, see oli 2003-ndal aastal...
Tema: Ei see oli 2002...
Vaidlevad....
Tema: Minuarust pandi 4 kaevurõngast...
Temake: Ei, ei, ikka 5 ja 6-s pandi maapeale...
...no umbes nii vaieldakse kunagise põrandavahetuse, kuuriehituse ja muude tähtsate tegemiste üle. Sellel hetkel kui ehitus või remont käib, tundub et see ei unune kunagi. Paraku on see arvamus ekslik. Kõik ununeb. Vähemalt meie peres pole probleem nihutada aastaarve vasakule ja paremale.
Kõigele sellele mõeldes hakkasin paar aastat tagasi oma maakodu kohta kroonikat pidama. Kirjutasin üles niipalju kui mäletasin ja otsisin tõestusmaterjali vanadelt fotodelt, mis õnneks omasid kronoloogilisi tärmineid.

Hiljuti leidsin peale pikka otsimist täpselt sellises formaadis ja olekus suure joonelise bloki, nagu ühe majaraamatu pidamiseks vaja läheb. Tal on isegi veidi vanaaegse moega koltunud värvi lehed sees.
Paberi peale kannatab fotosid kleepida ja isegi akvarellidega värvida, kui sõnadest juhtub puudu tulema.
Samuti meeldis mulle märkmeraamatu kaas, mis on vanade kontoriraamatute sarnaselt mustast nahast - nagu tähtsale raamatule kohane.

Foto NAGI's: 100_2675

Foto NAGI's: 100_2676


Majaraamat sai endale edeva järjehoidja:

Foto NAGI's: 100_2680

Nüüd ma tean täpselt, millal oli täielik päikesevarjutus ja millal maja värvitud sai...


Foto NAGI's: 100_2685-1

Et lõbusam oleks, saab raamatusse joonistada (illustreeritud päikesevarjutus)...

Foto NAGI's: 100_2688-1

P.s. Kaanekaunistused sain scrapbookingu tegemisõpetuse raamatust, kus tähed ja mustrid lisana kaasas.


Nüüd me enam ei vaidle. Vaatame majaraamatut ja teeme uusi plaane.

Lisan veel juurde, et majaraamatusse ei tee ma ainult remondisissekandeid, vaid ka:
. kunas kartul maha sai
. kunas aiavili maha sai
. kes meie aeda pesa tegid
. kes meil külas käisid
. milline ilm oli
. kunas kartul üles sai
. kunas aiavili üles sai
jne.

kirjutas Marmelaad @ 11:36 - Link - kommentaarid (23)
390586 visitors