Marmelaad
Marmelaad
vardad nr.2, nr.3, nr.5 - need on mu sõbrad
23 Juuni 2010

ÄPARDUSED VALGEGA.



Kui juhtub niipalju jamasid korraga – tuleb nad kirja panna (hoiatuseks ja õpetuseks teistele). Kasvõi.
Huvitav on muidugi see, et äpardused on alati koomilisemad, kui kordaminekud. Vähemalt teistele. Keegi ei viitsi ju kuulata, milline ideaalne päev Sul olnud on, aga räpaseid üksikasju tuksi keeratud tegemistest kuulavad kõik naeru pugistades. Ja veel. Jamad tulevad hulgi. Nagu sääsed. Või punnid.

Äparduste jada algas eile õhtul, kui ma korraliku Marmelaadina hakkasin pesu pesema. Ikka VALGED eraldi ja tumedad veel eraldi. Vedasin linnast kaasa ka ühe kašmiiri-villaseguse VALGE talvekampsuni, et maal hea pesta, kuivatada ja puha. Novot. Aga kooner minus sai võitu ja pistsin ühe hele-helebeeži pluusi talle seltsiks. Paraku otsustas seltskond seguneda ja pesumasinast välja „karates“ oli VALGE kamps ennast beežilaiguliseks moondanud. Ühtlasi beeži pluusi vöö tõmbus roosaks!!!! Nii. Mis seal ikka – valgendajasse ja uuesti masinasse (valgendamistoiminguid viis läbi ACE). Üks pesu ja teine pesu – ikka lapiline. Ööhämaruses tõmbusid mu kõrvad juba vihast roosakaks. Ööseks panin hiigelkoguse ACE-ga kampsuni kaussi likku. Hommikuks - üllatus, üllatus! – oli kogu kampsun mingit tiigivee - värvi - beež-pruun-hall.
Nojah, ja kaussi kallamise käigus pritsis see mittemidagivalgendav ACE mulle tumesinise pluusi peale ja seal on nüüd siis kaootilised roosakad täpid....

(vaherepliik)....vanaemal hakkas juba naljakas...

Päevavalguses selgus, et see beež pluus ei pääsenud ka ilma kahjustusteta. Kraenurk oli seda värvi, nagu ma oleks sinna oma puudrise põse pühkinud.

Egas midagi, hommikul poodi ja ostunimekirjas oli ka tõeline pesuvalgendi „Liilia“. No see VALGE kampsun on nüüd enam-vähem. Kuivab pesunööril. Siis tuleb kohtuotsus. Beež peseb ennast uhkes üksinduses pesumasinas. Näis. Mul on ka suur sidrun. Et sidrunimahl pidi ka pleegitama....

Aga see pole kaugeltki veel kõik. Minu klaasist kuivainepurgid on ju kõik ühte masti. Ja teatavasti suhkur, jahu, manna, kartulijahu on visuaalsel vaatlusel kõik VALGED . Mul olid kangale tikitud sildid ühe teise projekti jaoks, aga otsustasin ohverdada purkidele. Et ikka on ju vahe, kas teed kastme jahust või kartulijahust. Imelihtne. Võtad superliimi ja kleebid. Aga ei. Nii see päris ei läinud. Riie ei kleepunud klaaspurgi külge, küll aga kleepusin mina ise püksipidi purgi külge. Ilusad püksid. Olid. Töötasin hiljem välja teise süsteemi ja siis õnnestus.


Foto NAGI's: 100_3696-1


Talvel linnakorteris on mu sõbranna kaks korda sama reha otsa astunud ja ahvatlevast soolatoosist enda kohvile suhkru asemel soola kühveldanud. Seepärast....silt ON tähtis .


Hakkasin juba aimama, et midagi suurt ei maksa täna enam korda saata. Aga lihtne pesukorjamine pesunöörilt pole ju teabmis sõjaline manööver. Korjatud. Tuppa. Asusin neid pesukorvi ümber lappama. Selgus, et pesuga olid „ekskursioonile“ tulnud ka mõningased ööliblikad (suured, hallid ja karvased). Üks maandus minu lumiVALGE kleidi peal, mille olin eile õhtul riidepuuga ilusti rippu jätnud, et alläärele pitsi lisada. Midagi mõtlemata tegin valgele kleidile maandunud koleliblikale plaksu (teate ju kui kardina taga on kärbes või sääsk, siis teete selle plaksu – koos kardinaga).................. Muidugi jättis see liblikas maha oma pruuni tolmu ja minu arust ka ekskremendirea (hirmust tuli püksi).

(vaherepliik).....kuulsin, kuidas vanaema naerab teises toas homeeriliselt......


tuksi keeratud tooted:
-valge kampsun
-beež pluus
-rohelised liimised püksid
-sinine valgendatud roosade korrapäratute täppidega pluus
-valge liblikakakaga kleit


Täna ma valget veini ei joo, valge dressiga (mida mul ei olegi) jaanitulele ei lähe, üldse püüan olla midagi toomata, viimata ja parandamata – ehk siis laabub.

Aga kena jaanilaupäeva teilegi !
P.s. Mul on külmkapis VALGE jäätis....peaks proovima ettevaatlikult talle hambad sisse lüüa...mh?
kirjutas Marmelaad @ 14:58 - Link - kommentaarid (27)
19 Juuni 2010
TÄHTSAD PISIASJAD.


Tegelikult pisiasjad ei ole tavaliselt nii pisikesed, nagu esmapilgul tunduvad – enamjaolt sõltuvad nendest päris suured asjad - meeleolu, üldmulje, praktilisus (siinkohal mõtlen koduseid töid ja tarbeesemeid), samas ka suhete tasandil (abielu, sõprus) võivad pisiasjad osutuda määravaks – kas siis heas mõttes, või nö. „viimne piisk karikas“.
Teisalt on hea neid pisiasju edasi lükata, sest esmapilgul nad ei ole nii olulised. Petmine. Iseenda.
Mis ma ikka heietan. Tegin valmis madratsikotid, millede kokkuvuristamine võttis lõppkokkuvõtteks aega umbes paar tundi, aga enda „madratsiõmblemistranssi“ viimine võttis aega 10 aastat. Loru, mis muud.
Teate ju küll neid vanu puuvillaseid madratseid, mis ajaga lähevad üha koledamaks, aga samas maakodus üha vajalikumaks.


Foto NAGI's: 100_3689-1


Kangal oli nimi ka , jätsin selle nähtavale ..


Foto NAGI's: 100_3691-1


Teine pisiasi on sahvri riiulite pitsid. Mulle on alati meeldinud korralikud sahvrid ja pitsistatud riiulid. Nüüd, kui sain uue sahvri (vana oli väiksem ja koledam), tegin mõtte teoks. Kokku läks aega 1 tund.
Muidugi oleks mulle meeldinud paberpits või heegelpits, aga puht praktilistel kaalutlustel sai sinna „tehispits“.
See on siis seesama sahver, mille uksele tuleb see eelmise postituse vertikaalne purgiriiul .


Foto NAGI's: 100_3692-1 ja nüüd on mul hea ka ülemistele riiulitele vaadata...


Foto NAGI's: 100_3694


Sellised pisiasjad siis tänasel vihmasel laupääval .


kirjutas Marmelaad @ 16:14 - Link - kommentaarid (16)
11 Juuni 2010
3 X KÖÖK.





See juhtus jälle. Ma läksin korraks foorumisse, et vaadata, mida huvitavat teised ette võtavad ja sekundiga olin ennast juba „köögitoimkonda“ registreerinud. Peale registreerimist lugesin, et 3 TOODET! tuleb teha. Pole hullu, mõtlesin tollel hetkel, mul on vaja kardinaid ja pajalappe ja toolikatteid. Kui te arvate, et neid nüüd allpool kohtate, siis valeeee. Kardinariie osutus liiga tumedaks ja sealt edasi jooksis kogu kontseptsioon sohu. Natuke aega olingi soos, mille käigus kurtsin foorumis AlleRaale, et palun kas ta ei võiks mu nime ära kustutada, kuna minust ikka asja ei saa. Vastastikuse arusaamise ja julgustamise õhkkonnas ma siiski otsustasin uue trio välja mõelda.

Kõik kangad on kodunt kapist (midagi uut ei ostnud). Mis on suurepärane.
Kõigepealt põll. Oleks võinud taskule ka mõne rahulikuma tegelase „pookida“, aga hommikuti olen ma väga kukelik (mitte reibas ja rahulik, vaid selline eksalteeritud kukk), siis sobis ta mu põlle taskule suurepäraselt. See rääkimismull tuli pildiloleva kuke lahtise noka pärast....et siis...“Kikerikii kukekomm!“. Algul tahtsin „kukesupp“ kirjutada, aga see oleks selle kuke jaoks pisut morbiidselt kõlanud.

põll eest....


Foto NAGI's: 100_3673


põll tagant...


Foto NAGI's: 100_3675




lähemalt „kukekõne“ ja oivaline trukk-nööp, mille leidsin Saanast.


Foto NAGI's: 100_3683-1 Foto NAGI's: 100_3684


Teine köögitarvik on riidetükk kraanikausi alla. Sats alla ja rõngad üles – sellega läks lihtsalt.


Foto NAGI's: 100_3680



Kolmas ese on pikkupidi sahvririiul. See riputab ennast sahvri uksele ( hetkel pole seal veel konksu), niiet poseerimine käib seal, kus juhtus. Mingitsorti käpardlik lapitehnika (loll Marmelaad võttis ruudulise riide, kust kõik vead välja paistavad). Plaanis on teha teine samasugune (tegelikult teistsugune ), aga mõte oleks SAMASUGUNE.


Foto NAGI's: 100_3663-1


Foto NAGI's: 100_3661



ja „riputusasi“....


Foto NAGI's: 100_3667


Kui nüüd teemat edasi arendada, siis samast riidest, mis on kraanikausi all, tulevad loodetavasti ka toolipadjad. Aga esialgu pean (peale 10 aastat endale lubaduste jagamist) ära õmblema madratsikotid (nad on peaaegu valmis).

Tänase „tatise“ ilmaga oligi hea postitust teha. Kohe pikemat sorti postitust.
Ma pean seekord meeles pidama, et paneksin need pildid ikka foorumis tehtud tööde galeriisse ka ülesse, muidu on nagu eelmise Sunray projektiga, et tegin ära küll, aga ei rapoteerinud. Ja enda nime järele sain häbinäo .



P.s.Ja miskipärast ei saa ma "nupukest" päisesse tõmmatud. Seda esimest?







kirjutas Marmelaad @ 14:07 - Link - kommentaarid (31)
06 Juuni 2010
MEELEOLU 4.


Viimane nädal oli headest emotsioonidest pilgeni täis.
Ida lõpetas 1.klassi. Tubli. Enne tunnistuse saamist toimus kevadkontsert. Milline lust tantsimisel, laulmisel ja millised tunded.

Mõtlik....

Foto NAGI's: 100_3611-1



Nüüd nägi mind....


Foto NAGI's: 100_3613-1



Ja siis ta laulis.... kõik sõnad olid peas, kuigi liitus laulukooriga kuu aega tagasi.


Foto NAGI's: 100_3600



Peale kontserti läksime koos Ida sõbranna perega Hüüru veskisse kooliaasta lõppu tähistama. Jäätisepannkookide ja mulgipudruga.
See meeleolukas pilt meeldis mulle väga...


Foto NAGI's: 100_3627-1



Seejärel ruttu maale. Rääkisin eelmises postituses, et meil oli remont ja põrandate vahetus. Siiani oli meie köögis trio : solk, puud, vesi. Nüüd on ainult puud, sest veetoru roomab laudpõranda all. Muide. See pole nüüd variserlik jutt, aga mulle tegelikult meeldis kausis nõudepesu. Minu mõttes on see alati olnud maaelu lahutamatu osa. Nagu mingi riitus.

Aga köök ja veekraan. Pidulik lindi läbilõikamine. Ei saa öelda, et NÜÜD hea ei ole. On küll.
Kõik tegid kraaniga pilti ja kõik said linti hoida. Kraanikauss on sellepärast märg, et mingi veelaskmise peaproov tuli enne ju ära teha kui lindilõikamiseks läheb...


Foto NAGI's: 100_3628

ja siis puhusid pasunad ja voolas vesi...


Foto NAGI's: 100_3636


Saunas tehti „korrektiivid“ mõned aastad tagasi. Olin väga põnevil, sest konarliku betoonpõranda ja koleda kanasita värvi (selline lahtisema kõhuga kana) asemel tulid ilusad plaadid ja ilus sein. Valisin värve ja vanni.... Oh, sellega oli igavane jant. Arvasin, et vanni ostmine on lihtne, valin välja keskmisest edevama vanni ja asi ants. Otsisin internetist üles kõik vannipoed ja hakkasin mööda neid siis traavima. Siis mõistsin – enamus neist on vannibutiigid, sest pole võimalik, et vanni eest niipalju raha küsitakse lihtsalt sellepärast, et tal on lõvijalad all. Oleks siis vähemalt valik...et kuke või seajalad. Mkm.
Lisaks sellele oli meil ka keskmisest väiksemat vanni vaja ( ruumipaigutuse tõttu). Lõpuks saime vanni ja kraanikausi täitsa tavalisest ehituspoest normaalse hinnaga (arvatavasti maksis niipalju vannibutiigis lõviküüs). Et natuke „turgutada“ lakoonilist valget vanni, tegin sinna peale sama kirja, mis minivannil ( täidab seebihoidja rolli). Kuna sellest võõramaa keelest ju maainimesed aru ei saa, siis lisaks silmaga nähtavale (et ON väike vann), ka kinnitus vanniküljele ,ehk siis VANNIKE.


Foto NAGI's: 100_3641-1


veel väiksem....


Foto NAGI's: 100_3644-1


...et miks ma seda siin näitan... sest kui kedagi teist vanni valged küljed ära tüütavad, siis värvige julgelt, või kirjutage...midagi.


... enne seda üllatas mu kaasa mind postiivselt, saagides välja täpselt sellise kraanikausi aluse, nagu mulle meeldib( uskuge – see ei ole lihtne ülesanne). Rääkimata sellest, et mind polnud üldse kohal, kui ta seda nikerdas.


Foto NAGI's: 100_3648-1


Noh ja kui juba piltide näitamiseks läks...


Foto NAGI's: 100_3658-1 Foto NAGI's: 100_3651-1


Täna oli mõnusalt suvine ilm. Panin pesu kuivama ja teisest otsast korjasin ära......no vahepeal oli 3 tundi .
Kuldnokk jalutab aias oma peaaegu samasuurt poega. Nad on vahvad.


kirjutas Marmelaad @ 20:30 - Link - kommentaarid (18)
02 Juuni 2010
PESA

Kui Amanda on siin Isetegijas kirjutanud „seriaali“ oma maakodu otsimisest-leidmisest-remontimisest-kaunistamisest, siis ilmselt paljudele on meenunud OMA otsingud –leidmised – rõõm ja valu sama „soorituse“ puhul. Teisisõnu nimetan ma seda pesaehituseks. Inimestel käib see ju samamoodi, nagu lindudel – lendavad (sõidavad) ringi ja tassivad kõrsi (mööblit, lampe, kardinat, lauda) kokku. Siis siristavad ja on kole õnnelikud.

Eile, kui ma remondijärgselt riputasin viimaseid kardinaid ülesse, vaatasin toas ringi ja silma hakkasid mõned esimesed tööd ja tegemised siin maakodus. Olen sellest eelmisel aastal ka põgusalt pilte näidanud, aga nüüd ühest toast, mis sai põranda värvi järgi nime „lilla tuba“. Lisaks lillale põrandale, oli seal väikeste lillekestega tapeet , aga „põhitegijad“ olid võõrasemad. Lillat põrandat ja pisilille tapeeti enam pole, kuna 2005. aasta jaanuaritorm tõi mere meie õuele ja osaliselt ka põrandate alla. Tagajärjed ilmnesid eelmisel suvel, kui põrandad lihtsalt vajusid ära ja hiired kõndisid meie köögis volilt ja karistamatult ringi. Ema kirjelduse järgi, (kes on hommikul esimene ärkaja), liikusid meil ringi järgmiste tõutunnustega isendid:
mustad- pikkade jalgade ja suurte kõrvadega (kahtlustasin, et Miki Hiir, aga kingi ja traksipükse ei olla olnud),
hallid- väikeste kõrvadega,
pruunid- pikkade ninadega,
Seetõttu toimus terve sügis-talv põrandate ja tapeetide vahetus.

Aga... Need kaunid võõrasemad on ikkagi sinna tuppa pidama jäänud. Lisandunud on Muhu maasikaid-karikakraid ja rahvustriipe. Nüüdseks on selle toa teemaks hoopis „rahvus-romantiline“ ja selles pesitseb minu Idake, kes vihub tantsida rahvatantsu ja on üldse üks tubli eesti neiu.

Pesa sisustamise alguses (u 17 aastat tagasi) sai üles mukitud üks tool (üle värvitud, riie vahetatud ja tõsiseltvõetav hüüdlause seljatoele kirjutatud.


Foto NAGI's: 100_3570-1


Foto NAGI's: 100_3591-1


Ülejäänu on ema poolt tehtud.
Seinapilt, mis mulle hirmsasti meeldib.


Foto NAGI's: 100_3572-1



Väga vana linik (ema noorpõlves tikitud), mis sai minupoolt kandi äärde, kuna oli nurkapidi ennast imelikuks venitanud.


Foto NAGI's: 100_3587-1

Foto NAGI's: 100_3584-1


Padi – samuti kasutatud võõrasema fragmenti.


Foto NAGI's: 100_3574-1


Esiplaanil istub minu nukk Kaie, kes pärit aastast 1966. Selle nukuga käib kaasas pärimuslugu, kuidas väike Mina olla titena õudsalt armukade olnud. Ema ei tohtinud ühessegi titekärusse sisse vaadata, rääkimata võõra põnni süllevõtmisest. Et mind natuke tögada võttis ema Kaie sülle ja hüpitas teda nagu päris titte. Minul olla silmad põlema läinud, Kaie rebiti ema käest ja väike kaheaastane Mina lartsatas tema vihahooga vastu maad. Tagajärg. Kaie silmad kukkusid silmakoopast välja (tegelikult sisse) ja keegi neid kätte ei saanud. Siis viidi nukk Nukukliinikusse (nagu selles raamatus „Anneli – Valge Nartsissi tänavalt) ja tehti terveks. Peale seda mul armukadedusega teiste tittede vastu enam probleemi polnud. Ilmselt sai aur välja lastud....


Köögist räägin ilmselt ka peatselt, kuna möllisin ennast köögitarvikute projektis osalema ja nagu ikka, kerge see mulle pole olnud (aga ei vingu ).


Meil on üks statsionaarne silt : „Mina sain talvel külma“, kuna IGA talv keegi meie aia taimedest külmetub, siis oleks moraalne teda lollide küsimuste eest kaitsta : a la „miks teil nii nirakas lill on ?“ , „kas te olete teda halvasti kastnud?“ jne.


Foto NAGI's: 100_3597

Selline lugu jah.




kirjutas Marmelaad @ 14:48 - Link - kommentaarid (27)
394129 visitors