Marmelaad
Marmelaad
vardad nr.2, nr.3, nr.5 - need on mu sõbrad
28 Jaanuar 2010
VERINE NELJAPÄEV


Tahtsin natuke kurta.
Meil on talvega oma suhe – tema mind armastab, mina lähen tema armastusest lõhki. Ja nii iga jumalama talv. Pakase kaisutusest lõhkevad sõrmeotsad, sellel aastal isegi minu suur varvas. Ei, see pole miski vitamiinipuudus, ma lausa kubisen nendest. Kummutipealne ägab kätekreemidest. Midagi ei aita. Sellel aastal on armastus eriti drastiline – mitu sõrme päevas.

Kudumine on eriti vahva. Plaastriga ei saa, aga kudumata jätta ka ei saa. Irooniline on see, et koon randmesoojendajaid, aga peaks vist hoopis näpunukke kuduma – ehk pakane ehmatab ära, kui näpu otsas põrsast näeb...või karu...
(nõrganärvilistel palun pilti mitte vaadata)

Foto NAGI's: 100_3136

Kui keegi teab , kuidas pakase pealesunnitud tähelepanust kõrvale hiilida, oleksin tänulik.
kirjutas Marmelaad @ 19:33 - Link - kommentaarid (46)
20 Jaanuar 2010
AASTAPÄEVA KAMPSUN

Just SEE kampsun on „süüdlane“, kui nii võib nimetada, miks ma liitusin Isetegijaga. See oli aasta tagasi. Kampsunit alustasin 19. jaanuaril 2009 ja valmis sai kolmekuningapäeval anno domini 2010.
Minnes ajas tagasi. Samal ajal avastasin Veimevaka lõngapoe ja soetasin sealt endale Rowani kuduajakirja juubelinumbri. Kampsuneid, mida kududa, mis meeldisid - oli palju. Aga ühte neist armusin kohe. Valdavalt.

Foto NAGI's: 100_3124 Foto NAGI's: 100_3125

Järgmisel päeval ostsin sealt ka lõngad ja töö võis alata. Kas ikka võis?
Inglased, sindrinahad, suudavad ju oma töökirjeldusi kirjutada nii keeruliselt, et koperdasin juba esimese tingmärgi otsa. Siis palusin abi IT foorumis. Lahked kudujad selgitasid korduvalt , aeglaselt ja detailselt (isegi videolõiguga), kuidas nimetatud tingmärki kududa. Kuna nõu küsimiseks pidi ennast „ära registreerima“ – saigi minust Marmelaad. Ja siis tundus juba patt jätta blogi tegemata. Aga miks just Marmelaad – seda teab jumal taevas.
Aga inglastest veel ja nende kudumiskirjeldustest. Näiteks. Kui eestlane ütleb, et pane kohvi sisse 6 teelusikatäit suhkrut, siis inglane ütleb: pane alguses 2, siis lisa 1, järgmisena 1 ja lõpuks lisa veel 2. Niimoodi käsivad nad ka kudumistööd kahandada või kasvatada. Ega nad ainult mind hulluks ajanud. Ka Sokike, kes on vana (mitte ealiselt) kudumishai, vandus mind ja mu kampsunikirjeldusi maapõhja. Tema ju minu tõlkeabi ja kaasaelaja oli. Kusjuures valvsalt kontrollides – kas ma ikka koon ja mitte niisama pilvi ei loenda. Aitähh, armas sõber (nagu Oskarite jagamisel, tuleb tänada abilisi)!

Nagu te aru saate olen ma kudunud seda kampsunit umbes-täpselt aasta. Tegelikult on kudumise vahele mahtunud palju teisi töid, mida olen ka siin blogis näidanud. Aga jah, aeg on pikk. Mina kiirkudujate edetabelisse ei mahu. Tegelikult mulle isegi meeldib teha mõnusaid asju aeglaselt. Ma naudin protsessi. Lugesin eelmise aasta lõpus ajakirjast „Mood“ ühte artiklit, kus räägiti nn. „kilpkonnaliikumisest“. See on loodud vastukaaluks maailma üha enam vallutanud „kiirsöögile“, „kiirjoogile“, - ühesõnaga kõigele kiirtempol tehtavatele asjadele ja toimingutele. Liikumise algataja tabas ennast raamatupoes lehitsemas laste õhtujutu raamatut, mille pealkirjaks oli: „3 minuti õhtujutt“, ja siis sai tal villand. Me enam ei naudi ega peatu, kui midagi valmis saame, muudkui kiirustame edasi ja edasi. Ikka on aega vähe ja ikka on tehtud vähe. Juba kuskil aasta ei kirjuta ma oma päevaplaani enam täis, veel enam - ma proovin sinna kirjutada ainult 1 asja, nii on võimalik natuke mõelda ka, mitte ainult rabeleda.
See pole kivi nüüd kiiresti kudujate kapsaaeda. Kaugel sellest. Imetlen siinseid virtuoose tõeliselt. Lihtsalt mina olen kahtlemata ka aeglasemalt kuduv inimene (et mitte öelda möku ) ja tuttavad teavad kuidas ma kududes lõnga „loobin“ , nii ei saagi kiiremini kududa. See kudumisstiil tuleb lapsepõlvest ja seda ei muuda enam miski ega keski.

Aga mõnda asja teen ma kiiresti ka. Näiteks ma kõnnin kiiresti (peaaegu keegi ei suuda minuga sammu pidada), ma mõtlen kiiresti (ühtlasi ka reageerin), ma räägin ka suht kiiresti (kardan et unustan osa mõtteid ära).

Siiski, mulle meenub, et keskkooli ajal, kui iga kuu toimusid discod (kõik vist ei teagi, mis hullud asjad need on), oli ju vaja midagi ägedat selga panna. Õnneks olid minu vanaisal lambad ja õnneks andsid nad villa ka. Abja lõngavahetuspunkt väljastas igal sügisel meile toreda kotitäie lõngavihte. Ja siis ma kudusin iga 3-4 nädala (sic!) järel uue džempri. Mood oli lihtne – kitsas, kolmnurkne kaelus ja triibud, mõnel ka väike tasku
...Leidsin isegi stiilinäite (ärge puruks naerge). Siin ma olen koos oma pinginaabriga (tubli lastetohter nüüd)).

Foto NAGI's: 100_3119-1


Hetkel suudan meenutada sellist toodangut: –
valge- sinise ja punase triibuga, paar palmikurida ka
punane – valge ja musta triibuga, üleni palmikud
sinine – kollase ja tumesinise triibuga
kollane – triibuta
roheline- kollaste triipudega
ja igasugu lukuga ja triibulisi lõngajääkidest kampsuneid pealekauba
Niiet täidsa kiirkuduja olin. Aga siis oli HÄDASTI VAJA (pidu ju), ja siis ei olnud Zarat, ega midaiganes poodi, kust tänapäeval ilmselt noored oma peovarustuse ostavad. Kindlasti ei koo nad endale klubiõhtuks palmikutega džemprit )

Aga nüüd siis see viimane. Seda ma pean küll ütlema, et ESIMEST korda kudusin ma silm-silmalt õpetuse järgi. ESIMEST korda kududsin kandipaela ja ESIMEST korda kudusin nööri. Seda ärakeeramist lihtsustavat pistet (mansettidel vajalik) , kudusin ka ESIMEST korda. Loomulikult on kampsunil ka vooder. Mul vist polegi enam ühtegi voodrita asja, mulle meeldib kui vilksatab kaunis „ sisemine ilu“. Kõik tuttvad juba teavad minu voodrifetišit (ma võin otsida seda nädalaid) ja see hakkab juba äärmuslikke piire võtma. Aga kiirabi võib kutsuda siis, kui hakkan voodrile voodrit panema.

Foto NAGI's: 100_3063-1

Tahtsin kampsuni pilte ilmtingimata õues teha , ilmad on ju vapustavalt ilusad, aga polnud pildistajat. Siis helistasin armsale Polkovnikule, kes tõusis tõvevoodist (ilmne liialdus), pühkis nina puhtaks ja tuli minuga fotosessoonile (Aitähh, veelkord!). Mõtlesin hetkeks ka uisud alla panna, aga kuna need olid võikalt oranzid (laenutatavad)ja minu outfitiga ei sobinud, siis jalutasime niisama... mööda kiriku seinaäärimööda...


Foto NAGI's: 100_3074


Foto NAGI's: 100_3084


Foto NAGI's: 100_3082


Foto NAGI's: 100_3062-1


Ühtlasi tähistasime mõningate muffinite ja õunakookidega minu blogi aastapäeva kohvikus NOP, mis asub Kadriorus. Vahva kohvik – pood igatahes. Need pildid punase ukse najal, ongi tehtud selle kohviku ees.
Foto NAGI's: 100_3099

Foto NAGI's: 100_3087

Foto NAGI's: 100_3092

Foto NAGI's: 100_3112

Foto NAGI's: 100_3116


Aastapäeva puhul oli siis „natuke“ pikem postitus. Kes lugeda ei viitsinud , vaatas pilte .
Aa, üks asi veel. Ma olen tänu Isetegijale mitme- setme sõbra võrra rikkam ja kohe KINDLASTI poleks ma muidu neid kohanud. Teagi keda nüüd tänama peab? Samuti olen siin kohanud ühte vana sõpra – keksukaaslast (teise korruse tüdruk lehvitab esimese korruse tüdrukule!).
Lõpuks lehvitan kõigile oma blogi lugejatele : olge terved, sööge suppi (see on soe) ja minge metsa – sest seal on lihtsalt nii ilus !!!

Tehnilised näitajad:
-Rowan Felted Tweed, Wool Cotton ja Kid Classic
-vardad nr. 3,5
-ja mudeli nimeks :GRECO
-kudumiskeerukust hinnati selle mudeli juures kahe tärniga, mis tähendab: suitable for the average knitter (vist natuke edasijõudnutele)
lisatud hiljem: Sokike tõlkis selle lause ära - ei ole siin midagi edasijõudnud tegijale - hoopis: "sobib tavalisele kudujale"

Selleks korraks kõik!


kirjutas Marmelaad @ 17:07 - Link - kommentaarid (49)
09 Jaanuar 2010
KASED ON KIKKIS JA KÄGUGI KUKUB....

Ei ole ma lolliks läinud ja tean, mis aastaaeg on. Aga mina oma töödega olen kevades. Kui ma täna arvutist sinilille pilte otsisin (et audentselt kroonlehti ja tolmukaid joonistada) ja taustaks seda vahvat.....“sinilill väike, miks sinagi tukud“ kuulasin, oli mul tahtmine minna õue ja lumi roheliseks värvida. Kasvõi naatukene....

Väike fragment pildist, kuidas minu arust TALV LÄHEB ja KEVAD TULEB.
Võibolla teen endale ka sellise seeliku . Selle kevade oma.


Foto NAGI's: 100_3047-1


Vahelduseks lumehelvestele ma kohe pidin selle pildi siia panema.
kirjutas Marmelaad @ 20:36 - Link - kommentaarid (20)
380863 visitors