Marmelaad
Marmelaad
vardad nr.2, nr.3, nr.5 - need on mu sõbrad
28 Jaanuar 2009
TRIIP, TÄPP JA RUUT

Aga mitte kohe.
Enne tahan ma rääkida tänasest päevast. Mulle tuli külla ema ja kui üks NAINE tahtis talle maja ees ust avada (kuni mina autos kohmitsesin), hüüdis ta rõõmsalt: "Ei ole vaja, mul TÜDRUK tuleb kohe!" See olen siis mina, 44 aastane, ülekasvanud tütrevolask.
Ja veidi hiljem, nähes mu roheliste nuppudega mütsi (edaspidi nimetatud "LUUNJA KURK"), oli ainus kommentaar - "Haruta üles". Ma sain ise ikka ka aru, et kui nupud ei ole muhkus, vaid kipuvad rohkem lohku, siis homme ma seda mütsi ei kanna . Ühesõnaga, alustasin uuesti, selg sirgelt oma Luunja Kurgi kudumist. Loodan, et nüüd õnnestub, sest "tüdrukule" näidati ette, kuidas nupukudumine käib (Vt. ka eelmise postituse viimast pilti).

Aga kuna mu käsitööpõld on suht "viljakas" olnud, siis mõned pildid minu tütre toa hilissügisesest remondist. Valisin siin näitamiseks välja mõned detailid.
Kardinad. Peaksid varjama, aga mitte väga. Ma ei tõmba kunagi kardinaid ette, sest tahan näha öösel ööd ja kohe hommikul päeva. Vuaalkardin on minu sõber - väljasolija eest varjab, aga seesolijal on vaade. Kreemika kardina alläär sai endale punase aedpiste.

Foto NAGI's: 100_1211

Umbes 20 aastat tagasi tikkisin ma kaks pilti karudest. Kuidagi haledaks olid nad jäänud. Korra mõtlesin nad uuesti tikkida, ägedate mulineedega ja .... noh ja siis mõtlesin, las nad olla sellised.
Nad ju vanad karud juba. Ostsin Abakhanist Laura Ashly TÄPILISE helemererohelise kanga, tegin sellest karudele paspartuu, teppisin, käsitsi, ostsin uued raamid ja arvan, et järgnevad 20 aastat mu äraviskamise mõte neid ei ohusta.

Foto NAGI's: 100_12151

TÜDRUKkaru lähemalt

Foto NAGI's: 100_1213

tegin ka audentsuse huvides nendest mulineedest pilti - ikkagi retro (mõni veel alles)

Foto NAGI's: 100_1275

riputuskonksudeks on püksitraksi kinnitused (kas Marie Claire idee ajakirjast või "ükskord-lappasin-poes-ajakirju- ja- jäi -silma" ajakirjast (muide väga kerge raami külge ja seinale kinnitada).

Foto NAGI's: 100_120811

diivanikatet otsisin tiku ja tulega, maa ja mere tagant, lõpuks juhtus see mis alati - kapist astus välja masin nimega "Õmblus" ja nii me kahekesi katte valmis tegime. Pealisriie tumepunane ja TRIIPUDEGA, vooder ikka see helemereroheline ja TÄPPIDEGA.

Foto NAGI's: 100_12091

No peaaegu ongi minu tegemised kõik. Küsite kus RUUT on? No näiteks külgmised kardinad on ruudulised, lapse öölamp on ruuduline, vaip on ruuduline - aga - need pole minu tehtud.

Kena õhtujätkuteile kallid isetegijad




kirjutas Marmelaad @ 19:11 - Link - kommentaarid (10)
25 Jaanuar 2009
MÜTSI ERI.

Kuna see blogi on nüüd lisaks teile kõigile lugemiseks ja vaatamiseks ka natuke minu arhiiv, siis julgen siia lisada ikkagi ka mõned natuke vanemad tegemised sekka uutele.
Tänane postitus on siis mütsidest. Ei ole kuskil ära märgitud, kes leiutas maailma esimese mütsi, aga ju sealt ürgvanadest koopainimestest see edevus lahti on pääsenud. Ilmselt esimestele karusnahksetele mütsidele lisaks leiutas keegi mõni arenguetapp edasi vardad (võiks arvata, et äkki hiinlased, nemad ju pulkadega "sina" peal, ja paljude muude leiutiste pioneerid). Igatahes palju õnne talle, sest kogu maailm teeb nüüd juba aastatuhandeid samu mütsikudumise liigutusi.
Nii ka mina.
Väike galerii minu tütretirtsu mütsidest:

Foto NAGI's: 100_1254

Esimene müts vasakult on Jänese müts, tema on alles "värske" .Preili Jänes on tehtud hallist fliisist ja tal on suur punasest nööbist nina. Punane sellepärast, et külmaga läheb ju ikka nina punaseks. Vähemalt minul. Ja siis on tal väga usaldavad väikesed puust silmad

Foto NAGI's: 100_12631

Keskmise mütsiga on lugu järgmine, et läksin poodi. Nägin ilusat värvi mütsi, selline sinepikollane
ja mõtlesin, et ahh- ostan- vahelduseks- ühe- mütsi- ka. See oli viga! Sest see müts ei sobinud lapsele kohe üldse, ja siis ma teda harutasin ja ostsin lisaks lillat lõnga ja tema peale sättis end mugavalt üks Kassipreili ja siis hakkas see müts lõpuks "elama".

Kolmas müts on väga "kelm" müts, sest selle asemel, et müts pealae peal korralikult ära lõpetada, tegid vardad sinna torni, torni tippu tuti ja teate kui lahedalt see kõigub, kui üks väike tütarlaps lasteaia poole tatsab.

Pole teada ka see, kes lõikas esimesena välja kaks papist rõngast, sinna lõnga ümber keris ja siis mingi juhuse läbi tutitegemise avastas. Aga mulle nad meeldivad ja mul pole ühtegi mütsi ilma tutita.

Foto NAGI's: 100_12671

Päris "ahjusoe" müts minu pojale. Selline rahvuslik-romantiline

Foto NAGI's: 100_12432

igaksjuhuks heegeldasin paelad ka. Vaatasin siis et liiga peenikesed teised. Selle asemel, et teha üks väike harutus, võtsin t.sinise lõnga ja nõelapistehaaval siis dubleerisin heegeldatud ketti.
Ma ei usu, et ma mingi uue asja leiutasin (kuigi see oleks liigutav), aga tulemus üllatas mind positiivselt.

Foto NAGI's: 100_125311

Praeguse hetkega peaaegu valmis müts (aga viimistlus ja nipid tegemata ) ja kannatamatus oodata head ilma ja fotoaparaadihoidjat , siis praegu lihtsalt fragment sellest ja lähiajal ka paraadpilt.
Ärge profesionaalsed "nupsukudujad" puruks naerge kui minu nupse vaatate, sest see on "Isetegija" foorumist võetud modifikatsioon kuuest õpetusest kokku (imekombel isegi midagi kerkis mütsi peale

Foto NAGI's: 100_1201

Head õhtut! Hoidke pea ja süda soojas!


kirjutas Marmelaad @ 17:12 - Link - kommentaarid (11)
23 Jaanuar 2009
INTEGRATSIOON.

Kui keegi määraks minu vere rahvuslikku koostist, siis oleks see umbes 80% mulki, 10% slaavlast ja 10% jätan igasugu segunemiste arvele.
Minu integreerimine hakkas pihta lapsena (ainult et siis ei olnud sellist väljendit). Eks ole ju kõigil olnud kodus mänguasju erinevatest kultuuridest. Nostalgia. Panen siia ikka pildi ka :
Foto NAGI's: 100_1229

Minu mulgi % veres õhkab rahulolust, kui sõidan vanaisa-vanaema koju. Käin nende hauale lilli viimas. Ja siis need külaskäigud minu mulkidest tädide juurde, kus nad trumpavad üksteist söögitegemisega üle (nagu tõelised mulgid). Üks teeb mulgiputru, teine teeb tõelist mulgi korpi, kolmas sellist omletti, millist saab teha ainult ÜHE maja konkreetse pliidi peal (nii see tõesti on). Kojusõidul pean alati istet tahapoole liigutama, sest rooli ja istme vahele ei mahu enam ära. Aga ma nurrun mõnust.
Minu mulgi vere hääl peas nõudis mu maakoju pika koridori põrandale mulgi triipudega kaltsuvaipa, mille ma Pootsi vaibakojast suvel nõutasin, sama tegi see hääl minus kui palusin kuntsnikul võtmekapile mulgimaa triipusid (pintslit ma valdan, aga seal oli veel midagi päris erilist ja jätsin selle tema teha). Ikka selleks, et minu maakodu, mis asub hoopis mere ääres, mitte küngaste vahel oleks KODU. Ja lillepeenar on mul ka vanadest lillesortidest nagu SEAL.
Suvel värvisin ühte vana kappi ja mulk minus tegi sinna peale /12 rahvuslikku kuud/
Pilt on halva kvaliteediga, sest tegin lihtsalt ühe ainsa klõpsu ja saatsin heale sõbrannale vaatamiseks. Ta nimelt ei saanud aru, mida ma selle kapiga täpselt teen...
Kapil siis Halliste puusapõlle tõlgendused /by Mina/
Ja kuna mees ei saanud ka aru kus see täpselt käib (puusapõll käib ju puusal!!!), siis joonistasin teisele kapipoolele pliiatsiga Halliste naise koos selle puusapõllega ja lakkisin üle.


Foto NAGI's: 100_0631

Slaavi% minus armastab aeg-ajalt bling-blingi. Ja siis ma olen temperamentne oma tegemistes. See matrjoskaga vest on juba mõni aeg tagasi tehtud. Kui ma selle vestiga välismaal olen käinud, siis Soomes ja Rootsis tulevad täiesti võõrad prouad seda katsuma ja noogutavad siis kiitvalt pead. Isetegijale pole ju rohkem vajagi. See on rahvusvaheline heakskiit.

Foto NAGI's: 100_12251


Ja siin siis tikand suuremalt


Foto NAGI's: 100_1205

Ülejäänud 10% minus tunneb deja vu-d Saksamaal ja mingil imelikul kombel ka Itaalias, noh ja minu Inglismaalembus pole KA ju saladus....
P.s.
Need mänguasjad tõid mulle tädi Valja Leningradist ja tädi Zoja Moskvast (nad ei olnud minu sugulased, lihtsalt toredad tädid).

Kena nädalavahetust teile ja magage välja (v. sisse) Punkt.

kirjutas Marmelaad @ 18:51 - Link - kommentaarid (5)
22 Jaanuar 2009
LISA postitusele "KÕIK KORDUB TAAS"

40 aastat tagasi õmmeldud kleidike (autor: minu vanaema)

Foto NAGI's: 100_1174




Järgmises postituses teema : INTEGRATSIOON

Kohtumiseni ja püüdke keelega lumehelbeid
kirjutas Marmelaad @ 08:15 - Link - kommentaarid (6)
21 Jaanuar 2009
KÕIK KORDUB TAAS.

Minu ema on kudunud niikaua kui ma mäletan. Kui ma olin viiene, siis tekkis ka minul soov. Ema ütles, et vardad on teravad ja aega on. Aga minul ei olnud aega. Läksin teise tuppa, võtsin 2 värvipliiatsit (isskustvo) ja hakkasin lõnga ümber nende kerima. Siis ema õpetas. Karu sai endale püksid.
Minu tütar on seitsme aastane ja ka temal tekkis soov (sest mina ju koon), ma ei keelanud ja õpetasin, sest mul oli meeles... Peale esimest kahte rida, liikusid tema käed nagu Kihnu Roosil. Ja nüüd ta koob nukule salli. Vaatab lastesaadet ja koob. Tema sall on küll veidi imeliku kuju võtnud (kahtlustan, et ta on omandanud silmade juurdekasvatamise võtte), aga ma ei riku ta tuju. Sest see on nii armas.
Minu vanaema oli eestiaegne proua. Ja ta oli õmbleja. Kui ma olin kolmene, siis õmbles ta mulle peokleidi. Vanaroosa sifoon, valgete täppidega ja pits pubikrae ääres, õmbles ka kombinee (käsitsi!), sest nii on kombekas. Kui minu tütar oli kolmene siis kandis ka tema seda ja oli sellega kaunis. Nüüd on see kleit kokku pakitud kena pehme paberi vahele ja ma loodan, et seda hakkab kandma mu lapselaps. Sest kõik ju kordub.
Ta õpetas veel, et tütarlaps ei tohi istuda jalad harkis ja jalg üle põlve, sest nii istub "vulgaarne naine"(milline väljend), siis ma koolis veel ei käinud, aga mul on meeles. Ja nüüd räägin ma seda oma tütrele, küll veidi teiste väljenditega, aga ma tean, et ka temale jääb see meelde.

Ja siin minu kullakese sall (värvid on küll väga "cressendo"), aga selline oli tema valik


ja siin on minu vest temale - teemal "hiiretips läks putru keetma..."



ja hiireke suuremalt



ja tagant (saba lõpp)



Kui ma seda vesti tegin, siis tuli mulle meelde, et minu lasteaia kapi peal oli hiirepilt ja ema hüüdis mind pikka aega hellitavalt "hiirekeseks".
KÕIK KORDUB TAAS.
Kena päeva teile!
kirjutas Marmelaad @ 10:51 - Link - kommentaarid (16)
20 Jaanuar 2009
HARJUMUSTE ORI.

Kui ma sõidan maakoju, siis võtan alati Märjamaa Statoilist lattet. Tingimata koos amaretto siirupiga. Sealt on mul sõita veel tund aega ja täpselt niikaua kestab ka minu kohvitops. Astun autost välja ja kuukan viimase lonksu. Aga kui palju mõtteid ma olen selle ajaga jõudnud ära mõelda ja miski tee peal (loe liikluses) ei häiri mind, sest mul on mõnus ja mul on kohvi (kaanega tops on ka turvaline)
Kui ma linnakodus hakkan hommikukohvi jooma, peab mul olema selle kõrvale saia (leiva) peal juustuvorst. Ja nii juba 20 aastat.
Kui päev hakkab õhtusse jõudma, siis ma LOOMULIKULT vaatan Inglise sarja "Südameasi". Ja kui saabub pühapäev, siis kohustuslik annus "Midsomeri mõrva" kuulub kindlasti sinna (mingi ime läbi seal Midsomeri külas ikka elab veel mõni inimene, neid mõrvatakse seal ikka mitmekaupa ja regulaarselt igal nädalavahetusel ja see mr. Barnaby - väga sarmantne mees). Ja millised eht-inglaslikud kampsunid seal daamidel seljas on...
Need on ainult mõned minu harjumused.
ja kindlasti on selleks ka Isetegija foorum, kust otsin päeva õhtusse saabudes üles oma lemmikud aga siis on mul kõrval suur tass teed.
Aga ühest harjumusest veel. Kui 1. jaanuaril tuleb "Helisev muusika"( tuleb ju igal aastal), siis ma koon ja vaatan ja koon ja vaatan (film on ju pikk) aga....
sellel aastavahetusel lõppes mul lõng 31.detsemri öösel otsa ja see tähendas, et ma ei kudunud 1. ega 2. jaanuaril (sest olid ju pühad). Ma arvan, et te saate mu meeleseisundist aru. Ja arvake ära, kes oli 3. jaanuari hommikul nagu kass saba sirge lauda ukse taga (mina siis lõngapoe). Mina.
No seda ma ju räägin, et harjumuste ori. Samas lasevad need mõnusad harjumused end elus turvaliselt tunda.
See müts ja see sall ongi selle aastavahetuse teema.









lõng Rowan Classic silk wool ja dubleerimas Rowan kindsilk haze (vardad nr. 4 ja 4 tükki)
voodriks mütsil, sallil ja orava kintsukumerusel lilleline riie( teemal:vanale asjale uus elu)

Ma ei saanud seda kõike rääkimata jätta, sest igal asjal on oma lugu. Ja see lugu oli selline.
Aga olge kepsakad ja "jätku lõnga"!

kirjutas Marmelaad @ 17:38 - Link - kommentaarid (8)
19 Jaanuar 2009
Tere õhtust!

Mulle meeldib inglise huumor. Mulle meeldivad inglise filmid. Mulle meeldivad inglise lõngad. Neile näita ainult vardaid ja nad koovad ennast ise. Võtad kudumise kõrvale inglise tee ja nõiaväel kõik edeneb.
Seekord minu pooleliolev töö ROWANI "kudumisseikluste" raamatust. Kui asi edeneb, lisan pildile ka värvi juurde , ma saan aru et siin kehkenpükse ei soosita, niiet hoian madalat profiili. Esialgu tutvustuseks minu tulevase kampsuni mansett, sinna külge tuleb varrukas ja varruka külge esi-ja tagatükk ja väga kelm kraegi on sellel kampsunil olemas.

Valminud töid saan näidata siis, kui kellegi võrguga kinni püüan ja ennast pildistama sunnin .
kirjutas Marmelaad @ 19:13 - Link - kommentaarid (11)
18 Jaanuar 2009


Tere !

See on siis minu mõmmik (ja päris normaalse suurusega vist). Aitähh Sokikesele, kes mind "pildipanekumaailmas" aitas ja sõbrakäe ulatas. Miks selline vana ja räsitud karu siin postituses on, sellest oli pisut juttu minu eelmises postituses. Tema on minu esimene...........kaisukaru (sellest ka ta räsitud karvkate). Ja tema jalas on minu esimene........kudumistöö. Traksid ja hargivahe aitas ema teha. Ma pakun välja, et see esimene kudumine oli samasugune "hiinakeel", kui siia pildi üleslaadimine.
Ja mõmmik, kelle nimi on muide PUHH, on igati väärikas tegelane minu blogi esimest sissekannet illustreerima.
kirjutas Marmelaad @ 13:23 - Link - kommentaarid (3)
17 Jaanuar 2009
Tere! Eelmine nädal vajutasin nupule "Loo oma blog" , vaatasin, vaatasin ja kuna minu arust kuskilt blogi paistma ei hakanud siis lasin nina norgu ja kudusin vaikselt edasi. Täna otsustasin natuke rohkem vaadata ja oh imet, mul on täidsa oma blogi olemas ja selleks hetkeks oli juba 15 inimest( väike juubel) minu tühja pinki juba vaatamas käinud. Muide mulle pink meeldib. Ta nagu ootab sõpru kes võiksid seal juttu ajada ja kududa.
Minu CV järgi hakkasin ma kuduma 5 aastaselt ja esimene töö oli karumõmmile "karupüksid". Mõmmi ja püksid on siiani alles ja arvatavasti on siia tekkiv esimene pilt minu mõmmikust.
Kuna suutsin vahepeal oma teksti juba siit ära kaotada (see käib ju lihtsalt, sest ükski tark inimene ei vajutaks teksti kohal olevale X märgile), siis piltide suhtes ma väga optimistlik esialgu ei oleks. Loodan lisajõududele.
Siiski ma loodan et saate minu blogiga sõbraks.

kirjutas Marmelaad @ 12:56 - Link - kommentaarid (5)
383938 visitors