Marmelaad
Marmelaad
vardad nr.2, nr.3, nr.5 - need on mu sõbrad
13 Aprill 2015
BERLIIN 2.


8.hetk.


Trabandid. Vihkamisest armastuseni on üks samm. Tänasel päeval nostalgitsevad ja lustivad berliinlased Trabantidega samuti, nagu meie autohuvilised Žigulide ja Moskvitsitega. Ka igas suveniiripoes on müügil väikesed, nunnud Trabi mudelid.


Foto NAGI's: 100_9021


Foto NAGI's: 100_9024



9.hetk.

Seda, et Berliin on cool, armastatakse rõhutada igal sammul ja iga tootega . No miksmitte.


Foto NAGI's: 100_9076-001



10.hetk.


Muidu sirge silma ja range pliiatsijoonega saksa arhitektid teevad vahel õnneks ka erandeid. Huvitav, millist joonlauda nad selle maja kavandamisel kasutasid?


Foto NAGI's: 100_9029-001


Kui mujale ei saa põõsaid istutada, siis sobivad selleks ka katused. Lisaks sellele elavad selle maja akendel "oma põnevat elu" vastasmaja aknad.


Foto NAGI's: 100_9030-001



11.hetk

Teisel Berliinis oleku päeval läks ilm soojaks ja kohe hommikul täitusid tänavad moosekantide, tänavakunstnike ja klounidega.



Foto NAGI's: 100_9086-001


Ma ei mäleta, kas ma varasematel kordadel olen sellest rääkinud, et Berliini kesklinnas on silmatorkavalt palju parke ja haljasalasid kus inimesed saavad tervisejooksu teha, jalutada, piknikuid pidada jne.. Tundub, et seal võidutseb ikkagi terve mõistus ja igat ruutmeetrit kesklinnas ei üritata rahaks teha.


12.hetk


Mulle tohutult meeldib kui linnaruumi rõõmsamaks muutmise eesmärgil on kaunistamiseks ette võetud mõni maja sein, muidugi tingimusel, et seda on tehtud kaunilt ja esteetiliselt. Olgu tehnikaks siis graffiti, maalimine või mõni muu tehnika.
Allpool oleva maja sein on mulle korduvalt silma jäänud (rongi aknast), aga pildistada pole olnud võimalust. Nüüd sattusin veidi lähemale, aga mitte piisavalt, et teada saada mida see hoone endast kujutab. Ausalt öelda jätab see maja avaliku WC mulje (mõlemas otsas on väikesed aknad), aga pole kindel. Sellisel juhul tekib muidugi küsimus, mida need inimesed seal seinal grupiviisiliselt vaatavad....
Võibolla keegi teab täpsemalt.


Foto NAGI's: 100_9080


13.hetk.


Charlottenburgi loss. See loss ehitati keiser Friedrich III lese Sophie Charlotte suveresidentsiks. Sellel ajal kui lossi ehitati, asus see krunt kaugel linnast väljas. Nüüd, kus linn on kasvanud, asub ta sisuliselt kesklinnas.


Foto NAGI's: 100_9046-001


Kui nüüd informatiivsusega veel natuke hiilata/tüüdata , siis lossi vana osa (alustati ehitamist 1695) barokset torni kroonib Richard Sceibe loodud Fortuuna kuju.


Foto NAGI's: 100_9049-001



Lossi ees asub hiiglaslik Friedich Wilhelm I ratsamonument. Seda peetakse üheks tema elulähedasemaks portreeks. Kahjuks jah, mitte keegi temaga tõtt vaatama ei ulatu, alt ülesse vaadates näeb ainult tema tohutuid jalgu.


Foto NAGI's: 100_9053-001



Minule isiklikult meeldib lossides kolada, uurida ja kujutada ennast ette teistes ajastutes.
Alati kui vaatan neid hiigelsuuri peegleid lossisaalides, tuleb meelde kuskilt loetud mõte, et peegel talletab/salvestab temasse vaatajate näod (nagu kõvaketas), aga seni pole inimkond ilmselgelt veel nii arenenud, et seda nn. kõvaketast kasutada osataks. No võta sa kinni, kas selles ka tõtt on...

Lossis pildistamiseks sai osta 3 euro eest loa (punase paela ümber käe), meie seda ei ostnud ja jumal tänatud, sest need saalid on nii hämarad (et kaitsta tekstiile ja vana mööblit valguse eest), et pildistamine oleks olnud suhteliselt mõttetu (mitte, et see 3 eurot nüüd tohutu kokkuhoid oleks, aga no mul on kogemusi nende lossisaalide pildistamisega).
Ühe klõpsu siiski tegin (ega neid valvureid igal pool ka ei ole). Seinte peal on tohutult suured kootud vaibad ja üks prunnakas titt oli eriti tore. Aga ega pilt ikkagi selles hämaruses ei õnnestunud.



Foto NAGI's: 100_9058-001


Väga huvitav oli Porzellankabinett, kus on tohutu kogu Hiinast ja Jaapanist pärit portselanesemeid.
Ja muidugi on lossiaed väga ilus. Selle, algselt barokkstiilis Lossiaia restaureeris Peter Joseph Lenne aastatel 1818-1828 inglisepäraseks maastikupargiks.


Foto NAGI's: 100_9061-001


Nagu ikka taoliste losside juures toimuvad ka pidevad restaureerimistööd.


Foto NAGI's: 100_9064-001


Nii nagu Pariisis Louvre lossi külastades, jäid mind ka seda lossi külastades vaevama küsimused. Kus on nende keisrite, kuningate järeltulijad? Kas nad teevad kuskil suguvõsakokkutulekuid? Mis neist saanud on?



14. hetk



Alati valime välja ka mõne näituse, mida külastada. Sellel korral osutus valituks Käthe Kollwitzi graafika ja skulptuuride näitus.
Oh issand, oleks ma ometi natuke rohkem kodutööd teinud. Iseenesest on selle kunstniku "käekiri", nagu meie Viiraltil (väga detailne ja tõetruu ), aga no milline kurbus ja õud oli enamusel tema piltidel. Selleks oli ka põhjus : oma poja kaotas ta Esimeses maailmasõjas ja lapselapse Teises maailmasõjas, õnneks kokkuvõttes olid tema tööd ikkagi väga ilusa joone ja kirega tehtud.


Foto NAGI's: 100_9075


Jällegi, pilte seal teha ei lubatud, nii et näite tema virtuoossest joonistamisoskusest leidsin internetist. See on tema loomingust minu lemmikpilt.


Foto NAGI's: Kollwitz-poster-1[1]


15.hetk


Palju poode, palju uusi kaubamärke. KaDeWe kaubamaja rõivavalik oli tegelikult nagu põnev moenäitus ja luksuslikud toolid (enamasti meestele ) nagu disaininäitus.


Foto NAGI's: 100_9040-001


16.hetk



Riia lennujaam. No mida see kunstnik ometi mõtles kui sellise koera kavandas. Lennujaama ?



Foto NAGI's: 100_9095



17.hetk



Foto NAGI's: 100_9091



Sellel korral siis sedaviisi.

Siin blogis olen kirjutanud Berliinist veel siin, siin, siin, siin ja siin



kirjutas Marmelaad @ 20:19 - Link - kommentaarid (8)
11 Aprill 2015
MINU BERLIIN 1.

Ma arvan, et ka mina võiksin juba Berliini nimetada "minu Berliiniks", kuna oleme seal kokku käinud 10 kevadet jutti. Ilmselt pole ma veel selle linnaga südamesõber, küll aga juba tasapisi "sinatan" ja õpin jätkuvalt tema põnevaid iseloomujooni tundma.


Sellel aastal olid sellised "17 kevadist hetke":


1.hetk

Lennukist maha tulles oli külm. Nii külm, et panin tutimütsi pähe. Kuigi ma teadsin kõikvõimsa interneti kõikvõimalike ilmakanalite ilmaprognoose juba ette, oli ikkagi pi-si-til-lu-ke-ne lootusekröömes, et ehk nad panid mööda. Aga ei pannud.
Aga üks asi oli sellel aastal tõeliselt üllatav. Kui eelnevatel aastatel on nii mõnigi kord samasugune jahe ja tuuline päev ette tulnud, on berliinlased alati palja peaga uljalt ringi uidanud ( raugast tittedeni). Seekord oli vähemalt veerandil inimestest mütsid peas.
Loomulikult tekkis minu peas kohe pisike vandenõuteooriafilmike, miks see kõik nüüd nii kardinaalselt muutunud on. Ilmselt on nad vaesekesed terve linnatäiega oma kõrvu ja pead valutanud ja päris kindlasti on siis televisioonis tutvustatud mütsi otstarvet, mispeale nad nüüd rõõmsateks mütsikandjateks on hakanud. Tuleb aga nentida, et mütsimoega on neil veel kitsas, nagu ka lõngapoodidega.

2.hetk

Saksamaal on munadepühad nii suured pühad, et igasugu munade, jäneste ja tibude kompositsioone hoitakse nii tänaval kui ka kodudes peaaegu suure suveni väljas. Ja tõesti, miks mitte. Need on ju kevade ja uue elu sümbolid.


Foto NAGI's: 100_9037


3.hetk.

Sama innukalt armastavad nad dekoreerida laste mänguväljakuid ja ehitada igasugu vanade ja rustikaalsete purskkaevude kõrvale uusi, mis minu arvates on tehtud oma "sisemise lapse" otsimise võtmes.


Foto NAGI's: 100_9043

Siin on näha mänguväljak, mis on tehtud Pipi-teemal. Pildil ei paista Pipi isa, kes tegelikult hoiab üleval teist kiigeposti.


Foto NAGI's: 100_9036


See purskkaev oli niimoodi ehitatud, et vesi ei olnud ainult nn. kaevus, vaid ta voolas üle ääre kaubamaja alla. Kuhu täpselt, ei olnud mahti vaadata.

4.hetk


Nii ilus! Niiilus !

Foto NAGI's: 100_9044


5.hetk

Eks igal maal "hullatakse" metroodekoratsioonidega. Nii ka Berliinis. Alati leian midagi uut ja kedagi uut.


Foto NAGI's: 100_9074-001


Foto NAGI's: 100_9068-001




Foto NAGI's: 100_9031-002


6.hetk

Seekord läksin hasarti ja hakkasin karusid "kollektsioneerima". On ju karu Berliini sümbol ja teda eksponeeritakse seal tõesti lahkesti igal pool.
Karude kohta ütleb tark Vikipeedia, et :nad on valmistatud klaaskiust ja on 2 meetri kõrgused. Nende ühine nimetus on United Buddy Bears, nende tõstetud esikäpad sümboliseerivad sõprust ja optimismi. 2001. aastal mõtlesid Buddy Beari idee välja abikaasadest kunstnikud Klaus ja Eva Herlitz koos skulptor Roman Strobliga. Lisaks veel selline fakt, et need karud suudavad seista nii esi-kui tagakäppadel ja hea tahtmise korral saab nendest moodustada isegi "väikese" püramiidi.

Mõned karumürakad näitan siin ka ära.

Foto NAGI's: 100_9084-001


Foto NAGI's: 100_9065-001

see konkreetne karu oli Kõrgõztani saatkonna ees. Millegipärast oli tal üks silm sinine.


Foto NAGI's: 100_9078-001
see karu meenutab ilmselt berliinlastele, et kui nad mütsi pähe ei pane, tuleb neil temaga tegemist


Foto NAGI's: 100_9088-001

see oli kaubamajakaru ja tema peale joonistatud piltide pealt sai vaadata, millised toredad turistilõksud asuvad ümbruskonnas.


Siis oli veel mõningaid ebatraditsioonilistes poosides- ja kujuga karusid, nagu näiteks see spordikaru.


Foto NAGI's: 100_9038-001


Ja hotellil oli loomulikult oma karu.


Foto NAGI's: 100_9082-001


ja sama "tõugu" veel üks karu


Foto NAGI's: 100_9028-001


Kogu selle karuralli lõpuks tahan veel öelda, et nendega korraldatakse erinevaid näitusi, millest üks esimesi asus Bebelplatzil.
allolev pilt on pärit Vikipeedia leheküljelt.



Foto NAGI's: Buddy_Bear_Bebelplatz[1]


7.hetk


Foto NAGI's: 100_9025


Minust saab nendeks päevadeks tõeline kohvisõltlane ja Starbucks endale andunud kliendi. Minu lemmikmark on karamelli shokolaadikohvi.
Muidugi on teretulnud ka muud kohvikud oma toredate kohvihõrgutistega.


****
Aga nüüd ma vaatan, et see postitus läheb ikka liiga pikaks ja tõmban tänaseks otsad kokku. Kui on huvi, siis mul on "tagataskus" 10 hetke veel .


kirjutas Marmelaad @ 19:40 - Link - kommentaarid (6)
390586 visitors