SEITSETEIST KEVADIST HETKE.
BERLIIN (hüpleva iseloomuga reisikiri).

1. hetk
Lennukipiletite bronneerimine, mispeale vähemalt mina ei maga sellele järgneval ööl.
Ma hakkan ootama aprilli (mis sest, et on alles jaanuar). See on „enne mee söömist hetk“.

/„Enne mee söömist on veel ÜKS HETK, mis on vaata et mee söömisest paremgi“. Winnie Puhh/


2. hetk
Kui oled magusa ärevusega end lennukisse pressinud ja tõused õhku. Täpselt sellel hetkel justkui pudiseksid kõik argised ja topakad mõtted tõusurajale maha (kahjuks ootama hetke, kuniks sa jälle tagasi jõuad ).


3. hetk
Varahommikune Berliin, mis on kevadest ja rõõmsatest inimestest punnis. Nagu ka meie juubilar. Seekord siis 90. Oh, oleks mul sellises vanuses samasugune lust üle restorani naeru lagistada (nii et kõrvallauad tühjenevad) ja ikka veel vaimustuda kevadest kui ka inimestest.









Peale restorani külastust ootas meid tort intrigeeriva nimega „Chicago“. Kuni lahtilõikamiseni ootas seltskond ootusärevalt, et sellest süütu lilleõiega tordi seest tuleb vähemalt korralik martsipanist püstol välja. Aga ei tulnud .


4. hetk

Kuna me oleme aastatega enam vähem kõik suuremad muuseumid läbi kolanud, on nüüd aega märgata pisiasju ja lasta jalgadel ennast viia sinna kuhu nad tahavad. Jalad on targad. Oleme avastanud fantastilisi näituseid, imelisi parke ja sattunud põnevatesse olukordadesse.

Konkreetselt sellest „pargist“ oleme aastaid kõrvaltänavaid pidi mööda jalutanud. See tohutu maa-ala Brandenburgi väravate lähedal koosneb erineva kõrgusega betoonplokkidest, mis esmapilgul meenutavad miskit labürinditaolist, aga tegelikult moodustavad hoopis tänavaid, mida ääristavad ülimadalad kuni ülikõrged plokid. See betoonipark lausa kihas inimestest, kuigi alguses polnud neid näha.






Kogu seda kremplit valvas security tädi, kes jälgis, et keegi seal ronima ega turnima ei hakkaks. Mõtlesime hr. Karamelliga, et huvitav, mida ta kodus ütleb kui hommikul tööle läheb. „Hei perekond – lähen betooni valvama!“ ???







5. hetk

Allosaurus fragilis mõõtkavaga 1:1 haarab hr. Karamelli ühes metroojaamas oma küüniste vahele. Aga pr.Marmelaad päästab oma printsi.






6. hetk

Kevadine suurpuhastus. Kõik peab saama puhtaks. Nii hing kui ka Brandenburgi väravate sambad.








7. hetk

(pildimaterjal puudub) , aga väärib siiski mainimist, et meie hotelli tubasid oli vahepeal renoveeritud ja ühtlasi on seal nüüd megamõnusad voodid. Ma hüppasin selle peal ikka päris mitmeid kordi (ja ikka korralikult). See on peaaegu sama lõbus kui lompidest hooga läbi jooksmine.



8. hetk.

Neid kauneid ja ajaloolisi uksi seal Berliinis ju jagub, aga eriti armas on see kui ukse peale on ka miski ilus soovitus sisenejale kirjutatud. Nagu siin.







9. hetk

Mulle meeldib kui asjade valmistamisega on vaeva nähtud. Ei ole lihtsalt mingi suvaline kanalisatsioonikaevu plönn. Seda, mis jalge ees maas märkavad siiski ilmselt need, kellel on keskmisest natuke rohkem aega.






10. hetk

Kohtumine kuldse kettaheitja ja roosaõites puuga.







11. hetk

Endiselt kütkestab mind see, et hoolimata segavast ehitustegevusest linnas, osakavad nad ehitusplangust mööduvatele uudishimulikele inimestele mõeldes atraktsioone püstitada. Nagu siin: tule, roni üles ja vaata mida ja kuidas me ehitame!







Praegu oli see ehitusplats selline…







12. hetk

Uudishimulik Ungari Kolleegiumisse tungija. Tore, et andekaid mõtteid ka teostatakse.







Vot nii suur on see mees.







13. hetk

Lömmikukkunud lõua ja armsalt solvunud ilmega kala.







14. hetk



Nagu puud, aga tegelikult ronitaimed, mis oskavad ennast puuvõrana mööda seina upitada.






15. hetk



Paadisõit mööda Spree jõge. See oli ainus nn. „turistilõks“, mille me läbisime, aga ilm oli nii ilus ja laevuke loksus nii kutsuvalt meie ees.







16. hetk

Ega need läbi lennukiakna tehtud pildid on eos määratud metsa minema, aga no tahtsin ikkagi teha.






17. hetk

Kodus. Just täpselt õigeks ajaks.