Marmelaad
Marmelaad
vardad nr.2, nr.3, nr.5 - need on mu sõbrad
28 Aprill 2011
METSMAASIKAD.


Täna pakun välja kõrretäie metsmaasikaid ja mustikaid.

Foto NAGI's: 100_4801-1

Kuigi väike totakas lumehang lösutab keldrinurga juures ja tamm pole isegi vanu lehti maha visanud (tea, kuhu need uued lehed veel tulevad).

Magus aeg on tegelikult käes –KEVAD! - need on MINU“ JÕULUD“!
Tavaliselt on nii, et suur on parem kui väike. Vot maasikatega nii ei ole. Metsmaasikas „lööb“ oma lõhna ja maitsega üle ükskõik kui puraka aedmaasika.

Foto NAGI's: 100_4800-1



Ideaalne on torgata maasikaid põldtimuti kõrre otsa.

Foto NAGI's: 100_4799-1


Miks üldse kõrre otsa, see nokitsemine võtab ju aega ja kruusi on neid kergem poetada. Aga sellepärast, et see on ilus! Pealegi metsas ju kiiret ei ole. Hernes tuleb kiirelt maha külvata, et varesed seljataga järelnoppimist ei alustaks, aga maasikametsas tuleb põõsa all kükitada ja svammina lõhnu endasse imeda.

See kõik on alles ees...(see on praegu kuivtrenn )


kirjutas Marmelaad @ 07:24 - Link - kommentaarid (18)
10 Aprill 2011
PÄRIS ESIMENE KORD.

Mina hakkasin süüa tegema vist hoopis peale keskkooli, kui linna kooli läksin ja ühikas nälg nii suureks läks, et pann ja pannilabidas ise pihku kargasid. Mulle on alati meeldinud kuidas mu ema süüa teeb. Kui ta mul külas käib, tellin tema käest siiani õiget kapsa ja hernesuppi. Kartuliputru oskab ta ka väga erilisel viisil valmistada. Ühesõnaga iga asi omal ajal. Suureks saades peab nagunii hakkama sellesse toidutegemisse tõsisemalt suhtuma.

Ma tean, et mõnede usinate emade lapsed teevad süüa juba titeeast saadik, aga mina pole vaimse tervise huvides oma last tervet toidukorda tegema lasknud. Ta on kotlette praadinud ja kastet keerutanud, rääkimata võileibade tegemisest, aga nüüd oli päris esimene kord terve lõunasöök valmistada. Põhjuseid oli kaks. Koolis oli vaja toiduprojekt teha (mille käigus ta pidi ise valima söögi, mille ta valmistab) ja Ida arvas, et emme sünnipäeval on just kõige õigem aeg see praktikum läbi viia. Selle päris esimese korra jäädvustan siia ka, sest Ida palus nii.
Need pildid panen ka tema fotoalbumisse (mitte virtuaalsesse), sinna kus on päris pildid esimesest jõuluvanast, esimesest suusatamisest, esimesest koolipäevast jne.
Praegult ma mõtlen, et oh kui tore on seda maailma avastada ja asju ESIMEST KORDA teha.


Ühesõnaga, ärevust oli sama palju, kui jõuluvana oodates. Eile tõi ta ise poest kõik vajalikud komponendid (et projekt ikka põhjalikult täidetud oleks) .
No mis te arvate, millise söögi valib üheksa aastane laps piduroaks.....muidugi viinerikastme .
Enne söögitegemist otsis preili välja piduliku pluusi (mitte põlle) ja asus tegudele.
Kartulite koorimine läks ...kandiliselt
Viinerite hakkimine läks ka kandiliselt, aga need pididki kandilised tulema.

Foto NAGI's: 100_4785



Jahu sai segatud, merevaik lisatud, muidugi piim ja siis sai labidaga kastme sees uiberdada.

Foto NAGI's: 100_4786



Ise serveeris...

Foto NAGI's: 100_4789-1

Foto NAGI's: 100_4790-1



Ja maitses esimesena , kas kannatab süüa...

Foto NAGI's: 100_4791-1


Vot selline praad (mis sai täiesti maitsev). Külm laud oli minu poolt ja magustoit ka.

Aga kuidas meil muidu elu läheb.....

Foto NAGI's: 100_4792-1


veereb nagu hernes .

p.s. Ma saan aru, et te ei tule siia blogisse viinerikastme pilte vaatama, aga no see üks kord elate ju üle, eksole .
kirjutas Marmelaad @ 13:15 - Link - kommentaarid (33)
385309 visitors