Lisan veel näitamata lapiriideid .

Väikestele...











...ja suurtele















Ja mõned jõulusokid, ikka lapitehnikas:





KreekaPähkli Facebook ja Pinterest.

KreekaPähklil on praegu marukiired ajad. Tiheda töö sekka mahtus ka KreekaPähkli esimene pisike moešou restoranis Diip. Siin mõned fotod:

" />





" />







" />

Viimati valminud suvised lapiseelikud:







Üks lasteseelik:



Sügiseks:











Lapitehnikas fotoalbumi kaaned, kingitus lapselapselt vanavanematele, sees lapselapse fotod.



Lapitehnikas nõelapadi ja märkmikukaaned:



Ühe kampsuni taaskasutus:



KreekaPähkli Facebook leht ja aegamööda panen pilte ka Pinteresti.

Sügisene ratasklošš lapiseelik tõelisele kuningannale (selles lihtsalt ei ole võimalik end muudmoodi tunda kui kuninganna)!



KreekaPähkli FaceBook leht.

Sügisene lapiseelik kingituseks emale:

Siin veel väike valik suviseid lapiseelikuid ja -kleite!

Väikestele:











Ja suurtele:









Kena sügise jätku!

Minu viimase aja lapiriided:

Ly-le:



Kristinile:



Maivile:



Tairile:





Tairi pojale ema seelikuga sarnane kikilips:



Endale:







Teksakleit Kristile, kogu idee temalt:









Maarja perele:







Endale (selle tegin kunstsiidist ja pitsist, eriti mõnus kerge, lendlev ja õhuline):



Birgitile:



Kristele:









Käisime Kirkkega Pärnus jalutamas ja keerutamas:





Omanikuta kunstsiidist mini:



Omanikuta kostüümikangastest soojem lapiseelik peatselt saabuvaks sügiseks:



KreekaPähkelFacebookis.

Hei pärnakad!
Täna on KreekaPähkli lapikleidid ja lapiseelikud koos teiste eesti disaineritega Pärnu Moeturul Port Artur 2 ees kl 12-18!

Suvised lapikleidid õdedele Annile ja Kellile, emal on sarnane seelik siin postituses.

TEKSAPÜKSTELE UUS ELU

Leidsin üles pluusi, millega lõetasin 16 aastat tagasi põhikooli. Selga mahub täpselt sama kenasti, ainult et liiiiiiiga lühike.



Siis olid mul veel ühed täiesti kenad ja korralikud teksapüksid, mida korduvalt jalga olen pannud ja siis jälle jalast ära võtnud. Polnud nagu päris "õiged".



Pluusi alumine äär oli sik-sakiline ja õmblemist ei vajanud. Lõikasin ära pluusi ääre ja püksi sääred. Esimene läks viimastele kaunistuseks. Teksa on ära keeramata, pits lihtsalt sik-sak õmblusega kinni õmmeldud. Nüüd olen oma uute lühkaritega marurahul.





KreekaPähkel Facebookis.

Veel üks lapiseelik:



Linane nokamüts pojale sünnipäevaks:



KreekaPähkel Facebookis.

Lapiseelik Kirkkele ja kleit kingituseks tema tütrele!

TK POOLIKUTE ASJADE LÕPETAMINE

Oi mul olid selle projektiga seoses endale väga kõrged ootused seatud. Sest eelmisel korral jõudsin ma selle projekti käigus väga palju lõpetatud. Nüüd (ja ainult tänu projekti tähtaja lähenemisele) lõpetasin ära vaid ühe pooliku töö. Asi seegi.

Veebruaris õmblesin emale lapikleidi, mille alumises osas kasutasin ära vanu kardinaid, laudlinu, voodipesu, riideid ja natuke kangajääke. Lappe sai aga üksjagu palju, seega otsustasin endale ka ühe kleidi teha. Kokku õmmeldud lapiread seisid siiani, nüüd võtsin end käsile, vuristasin lapiread kenasti kokku ja õmblesin päevi näinud valgele pluusile alla. Sain jälle uue lapikleidi. Mis sobib hästi mu punase vööga, mida polegi muidu millegagi kanda. See omakorda sobib hästi mu uue punase kotiga

Jälle valitseb blogis juba pikemat aega tühjus. Seevastu õmblusmasin on kõvasti vatti saanud. Pikka juttu ei tulegi, küll aga pikk fotseeria. Ikka ja jälle lapiriietest.

Esimeste fotode autoriks on Mari Teppo.

















































Pidulikumad lapiriided pulmakülalistele:











Tänutäheks KreekaPähkli poolt pisike kotike kreeka pähkleid







Pitsilised lapikleidid:













Enda kõige esimese lapiseeliku õmblesin kleidiks:



1. juunil olnud kleidipäeva puhul õmblesin vahelduseks midagi ka endale ja vahelduseks midagi ilma lappideta. Kuigi ma pidin end kõvasti tagasi hoidma, et mitte kangast lappideks lõigata



Ja üks väike nokitsemine Laura mängukööki, ideed netist:



Endiselt jõuab kogu uuem info märksa kiiremini KreekaPähkli Facebook lehele.

Nüüd siis eelmises postituses mainitud põneva fotosessiooni pildid. Siiani olen alati oma tooteid ise pildistanud, seekord tahtsin fotograafi abi kasutada. Ja loomulikult ei pidanud seda kahetsema, olen tulemusega väga rahul! Fotograafiks oli Mari Teppo, kelle töid võib näha siin. Pildistasime Tallinna vanalinnas asuvas Okasroosikese lossis.

Nagu olete ilmselt märganud, olen lapiriietest vaimustuses. Meeldivad nad mulle nii argi- kui pidurõivana. Siiani olen kleitide puhul alati lapiliseks teinud kleidi alumise osa. Nüüd tuli mul idee seda ka ülemisel osal katsetada. See on ideaalne viis igas suuruses ja iga kujuga kangajääkide ärakasutamiseks (ja neid on mul hulgi). Kleidi ülemine osa koosneb 8 paanist, iga paan on omakorda õmmeldud lappidest. Kasutasin erinevaid pidulikke kangaid (pits, samet, kunstsiid, šifoon). Paanide vahel on kaunistuseks ilupael.







Tegin kohe kaks kleiti. Pika ja lühikese. S suurus ja (M)/L suurus.



Milleks minna otse kui saab ringiga? Ehk et milleks õmmelda kangast kleit, kui on võimalik kaks kangast juppideks lõigata, seejärel uueks kangaks kokku õmmelda ja alles siis kleit teha. Just seda ma tegingi. Kasutasn venivat pitsi ja õhemat venivat liblikatega kangast. Kõigil lappidel on trikotaažist vooder all. Esialgu plaanisin sellest teha kleidi alumist osa veidi teisel moel. Aga see valmis õmmeldud kangas sattus mulle sellisel viisil kätte, et keerasin ümber kere ja tuligi hoopis sellise kleidi idee. Tagant on kleit väga avar, kaela tagant pitsist lipsuga kinni seotav.





Järgmine kleit sai samuti uutmoodi lahenduse. Kleidi ülemine osa on venivast pitsist, alumine osa õmmeldud kahest eri kangast.



Selle kleidi alumise osa moodustavad kolme värvi trapetsid, ülemine osa pitsist.



Üks vallatu minikleit lapilise satsiga allääres:



Kasutasin võimalust ja lasin pildistada juba varem valminud pikka kunstsiidist lapikleiti:



Sama tegin ka mummuliste tikitud kleitidega:



Natuke rohkem pilte KreekaPähkli FB lehel.

TK KAUNILT KEVADESSE

Jõuan blogima üha harvemini, aga ma kogu aeg õmblen, ausõna . Registreerisin end ka projekti TK Kaunilt kevadess. Selle tarbeks tahtsin õmmelda kauni kevadjaki/kudumi. Tähtaeg oli minu peas mai lõpp. Kui aga 1. mail ilmus meeldetuletus, et projekt juba 4. mail läbi saab, tõdesin, et seda jakki ma ikka valmis ei jõua. Päris mustaks lambaks ka ei tahtnud jääda, seega tegin omale ruttu puuvillasest trikotaažist pikkade varrukatega pluusi. Overlokiga kokku siristatud ja ääred ära kanditud.



Nagu juba ütlesin, siis käed rüpes pole istunud.

Valminud on puuvillane pikk lapiseelik emale ja kleit tütrele:



Kingitus ühe poisi tuppa:



Lapitehnikas polsterdatud riidepuud, kaunistatud tikanditega.

















Ehetekarp:







Ja valminud on ka mõned pidulikumad lapikleidid, mis käisid põneval fotosessioonil, nende piltidega peab aga natuke ootama

Siin katsetasin lapikleite teha trapetsikujulistest lappidest. Alustasin toona ka ühe puuvillase seelikuga, esimese hoobiga mulle see väga ei meeldinud (praegu ma ei mõista küll, et miks ometi...) ja jäi seisma. Nüüd lõpetasin ära, see on kingituseks emale.

TK VÄRSKENDA OMA GARDEROOBI

Aastaid tagasi tehtud lapiseelik emale on siiani tema lemmik koduseelik. Ema palus uut. Tegin talle hoopis kleidi. Vana särgi ära lõigatud alumisest osast tegin kaelusele lilled ja kaunistasin pärlitega. Alumine osa on lappidest, kasutasin ära vanad kardinad, voodipesu, laudlinad, püksid, särgid, seelikud ja natuke kangajääke.

Särk enne:



Kaunistatud kaelus:



Valmis kodukleit:



Enne ja pärast:

TK VÄRSKENDA OMA GARDEROOBI

Mõned aastad tagasi õmblesin endale valge lapikleidi. Viimasel suvel pidin aga tõdema, et see mulle nii hästi selga enam ei sobi. Esiteks on kleit ilma voodrita ja mõned kleidi lapid on pitsist. Kui selle õmblesin, siis käisin küll selle pooleldi läbipaistva kleidiga (ma praegu imestan, et kuidas ometi), aga enam ei oska... Teiseks tundub, et ma olen lühemaks jäänud, sest kleit oli ühtäkki liiga pikk ja jäi kogu aeg jalgu. Ja kolmandaks ei istunud ülemine osa ka päris nii nagu varem. Seega otsustasin seda kleiti veidi kohendada.



Siis oli mul veel üks valge suvepluus, mida olen ka mitu aastat kapist ära ja sinna jälle tagasi pannud. Tundus ideaalne õhuke pikkade varrukatega pluus, aga samas ma seda kunagi selga ei valinud. Märk sellest, et pluusi aeg on siiski ümber saanud.



Kohendasin pluusi seljal olevaid sissevõtteid, varrukad tegin ¾ pikkusega, äärde panin kandi. Harutasin ära pluusi sees olnud firmamärgi, selle tulemusel läks kangas tagant natuke katki ja kaunistasin kaeluse eest ja tagant nööpide ja pärlitega.





Lühendasin kleiti 2 lapirea jagu ja panin kahele ülemisele reale puuvillase voodri alla. Selle sain vanast meeste polost.



Kleit enne ja pärast:





See variant kleidist meeldib mulle palju rohkem, väga mugav on ka.

Ära lõigatud lapireaga pikendasin ühte teksaseelikut, mis nüüdseks minu joaks natuke liiga lühike tundub (teksaseelik on omakorda tehtud katki läinud teksapükstest).





Sai päris vahva teine!







Nagu mainisin, lõikasin esmalt näidatud lapikleidile voodri meeste polost. Sellest jäi järele selline tükk.



Ma olin sunnitud lapsele uued dressipüksid tegema. Karjuvat vajadust nende järele polnud, aga kuidas sa jätad püksid tegemata, kui on olemas alt soonikuga ääristatud püksisääred (polo varrukad) ja täpselt õige vööümbermõõduga paksemast trikotaažist püksivärvel (polo krae).....Ei saa jätta tegemata! Lihtsa vaevaga uued püksid.



Lõpuks oli polost jäänud järele selline tükk:



Otsustasin sellest viimase välja pigistada ja tegin omale täiesti plaaniväliselt ühe pluusi/tuunika. Alumiseks osaks ja kantideks õmblesin trikotaažist liblikatega kanga. Kuna materjal ei hargnenud, siis alläär on õmblemata.





Liblikad on kangalt välja lõigatud ja käsitsi pluusi ülemisele osale õmmeldud. Tundlad tikkisin.



Ühest vanast riidetükist saab ikka väärt kraami!

TK VÄRSKENDA OMA GARDEROOBI

Üle võlli pusa

Ma ei ole eriline pusade kandja. Mõned mul siiski on. Näiteks üks selline...



Häda on aga selles, et alumise ääre soonik on liiga kitsas, pusa tõuseb üles ja naba on paljastatud. Minu palja nabaga käimise ajad on ammu möödas. Mõtlesin siis pusa veidi pikendada.

Kuna rinnal ilutses hõbedane roos...



...ja mul oli kodus hõbedast venivat kangast, siis ma otsustasingi veidi üle (edevuse) võlli pusa teha. Alumine äär saigi pikendatud. Hõbedasele kangale panin alla veel ühe vana särgi allääre (originaaläärega), et oleks paksem. Peale heegeldasin sinistes ja mustades toonides motiive.







Tulemus sai selline:





(Fotol on vasakpoolne hõbedane kangas veidi viltu jäänud, selle avastasin hiljem. Tegelikult on ikka tumeda äärega paralleelselt.)

Ma esialgu ei saanud ikkagi aru, kas see ikka äkki liiiga läikiv ei ole (isegi minu jaoks). Vaatasin niipidi ja naapidi. Harjusin mõned päeva ja nüüd tundub juba täitsa okei.

Enne ja pärast:

Vahepeal on ühtteist valminud, esiteks telliti üks mündikott:



Jõuluvana viis eelmisel aastal KreekaPähkli lapitööd ka Inglismaale. Seelik emale ja kleit tütrele:





Oma pojale tegin jõulukingituseks tähestikuga padja. Ta nimelt näitas üles suurt huvi ühel padjapüüril olevate tähtede vastu, mõtlesin, et saagu siis omale päris enda padi. Tähed on käsitsi tikitud (mõlemal pool patja).



Sünnipäevakingitus sugulasele (inspiratsioon siit, suitsuvorsti idee Mänguasjamaa lehelt). Komplekti kuuluvad puuviljatort, õun, sidrun, salatilehe-juustu-suitsuvorstileib, porgandid, herned, praemunad, šampinjonid, makaronid, lihaviinerid, salatilehed, maasikad, jäätis ja roheline tee.



Lisaks veel katsikukingitus uue sugulase sünni puhul. Käsitsi köidetud album, millele on õmmeldud lapitehnikas kaaned. Lapse nimi ja sünnikuupäev on käsitsi peale tikitud.









KreekaPähkel FB-s.

Soovin kõigile meeldivaid pühi! Ise võtan need vastu loomulikult lapiseelikus

Sain valmis poja jõulurüü. Päris vahva vest tuli! Põdra tikkisin ristpistes, muster on pärit ajakirjast Minu käsitööd 12/2008. Põdra õmblesin käsitsi vesti kõhule. Vesti valmimine võttis oodatust kauem aega, esialgu ei plaaninud rohkem käsitsi midagi õmmelda. Aga siis tundus, et kandid peab (kohe kindlasti peab) ka käsitsi õmblema. Vesti tagumine osa (pruun) ja krae on pärit vanast meestekampsunist.





KreekaPähkli FB fännileht.

Nii-nii, kiire postitus minu mõningatest tegemistest. Novembri lõpus tuli üksjagu tellimusi nimelistele päkapikusokkidele. Õmblesin need ikka lapitehnikas, nii nagu mulle meeldib





Vahelduseks klassikalise punasele valgele ka natuke roosamannat:



Ja et kingsepp ja tema laps ei peaks paljajalu käima, sain viimasel minutil oma poja soki ka ikka valmis:



Tellimustööna valmistasin veel ühed klaasiümbrised:



Selle teki kudumisest jäi lõnga järgi. Ega head lõnga ei saa ju lasta raisku minna (teki juures unustasin mainida, mis lõngaga tegu, nüüdseks silt juba minema visatud, aga mõnus siidi ja puuvillase segu; kudusin varrastega nr 5), jääkidest kudusin pojale kampsuni.











Siin on KreekaPähkli FB fännileht, kuhu uued tegemised jõuavad oluliselt kiiremini

Tellimustööna valminud mündikott.

Täna käisin soolaleivapeol. Kingituseks viisin veinipokaalid, heegeldasin klaasidele ümbrised (ikka selleks, et õige klaas peomelus kaduma ei läheks) ja tellisin sellisest vahvast kohast nagu Weduri Disainikoda pokaalide juurde spetsiaalselt pererahvale valmistatud sildiga koduveini. Lisaks veel Mardilaadalt päts mõnusat puuviljadega leiba.

KOOTUD BEEBITEKK

Alustasin teki kudumist aasta tagasi, et saaks beebile mõnusa vankriteki. Taaskord venis tegemine liigagi pikaks, beebist on ammu saanud asjalik pisipõnn. Tekk koosneb 25 kootud ruudust, tagumisele küljele õmblesin käsitsi pruuni sametise frotee, ilma selleta tundus tekk kuidagi poolik. Peale heegeldasin pärdiku. Päris tühja see tegemine ei läinud, tekk sobib kenasti praegu toas päevauinakute tegemiseks.





KreekaPähkli FB leht.

Veel üks tellimustööna valminud lapiseelik.



KreekaPähkli Facebook lehele jõuavad tööd märksa kiiremini kui siia

Minu blogi pidamine on häbiväärselt unarusse jäänud. Üht-teist olen siiski suve jooksul jõudnud teha, aga uus ilmakodanik võtab kogu mu aja . Imetlusväärne, kuidas mõned siinsed tegijad mitme lapse kõrvalt veel nii palju ilusat käsitööd jõuavad teha!

Puhkus Saaremaal möödus heegeldades:



Mind on tabanud kleidihullus, mugavaim riietusese minu arvates. Ühele vanale pluusile lisasin pärleid ja alumise osa, sain uue kleidi.







Teisest pluusist ja pikast seelikust tegin põlvini kleidi:





Ja muidugi lapiseelikud ja -kleidid, kõik tellimustööd. Kaks esimest on emale ja tütrele.







Kevadel telliti paksematest kostüümikangastest seelik:



Endale õmblesin suvised püksid:



Kaks jakki pojale:





Pooleli olevate tööde kuhi ja ootel olevate tööde nimekiri aina kasvab ja kasvab....

Ligi poolteist aastat tagasi tuli sugulane minu juurde jutuga, et ma talle mantli õmbleksin. Tumesinise mantli musta tikandiga. Ma keeldusin mustast tikandist tumesinisel taustal, nõudsin midagi särtsakamat. Näiteks roosal või punasel taustal...Kulus veel pea pool aastat enne kui lõpuks kavandi valmis sain. Mantel pidi tulema selline (tikandi asemel pits):



Aeg muudkui lendas ja lendas ja kuidagi ei jõudnud asja kallale asuda. ÕNNEKS on mul varnast võtta üks suurepärane õmblejast ema, kes minu idee järgi siis kogu raske töö ära tegi. Mina õmblesin sedapuhku ainult pitsist lilled käsitsi mantli peale...



Rohkem pilte näeb Pähkli Ema blogist. Krae otsustasime esialgsest kavandist natuke väiksema teha.