PIHUD TÄIS ROOSE
ja süda täis rõõmu ning hing täis rahulolu

Üks hetk möödunud jõuluajast, üks ootamatu üllatus, üks suurepärane raamat...

Nädal enne jõulupühi oli minu Isakaru töövisiidil Riias. Päev, nagu päev ikka, tavaline, argine ja hilisõhtuni pikaleveniv.
Kell käis tublit kesköötundi, aga kaasa ei olnud ikka veel koju jõudnud. Telefonikõne: „Kõik on korras! Just ületasin riigipiiri. Päev oli edukas. Tagaismel on isiklikult sulle Uldise ja Ilze poolt saadetud kingitus, suur ja paks kindaraamat.“ Kõne lõpp...
Magamaminek asendus ootamisega ja sokikudumisega.
Lõpuks võtmeklõps lukuaugus ning minu ja kassi kiired sammud välisukse juurde.
...
Süda hüppas rõõmust, kui oma kingitust nägin. Rahulolu täitis hinge, kui trükivärvilõhnalist raamatut sirvisin. Olen südamest tänulik Isakaru heale kolleegile ja muhedale peretuttavale Uldisele ja tema kenale kaasale Ilzele
(Ilze and Uldis, I thank You with all my heart for the great book! Paldies!).

Maruta Grasmane raamatus „Latvieša cimdi“ on pea 200 kindakirjamustrit. Sellise hulga suurepäraste mustrite seast on raske valida, millised need esimesed ja just need õiged peaksid olema.

Minu esimene valik langes Kurzeme roosilistele, kinnastele, mis täidavad pihud roosidega (natuke mõjutas valikut ka see, et antud mustris oli suhteliselt vähe, ainult 20 silma vardal).