PAJAST TULNUD ILU
Ilu ei sünni patta panna, küll aga kõik muu, mis ilu sünnitab.

Suur rõõm mu hinges võttis maad sellest ilust, mida ma Tintsiku ja Maireh blogis nägin.
See on ilu, mis juhib inimesed hea enesetunde ja tunnetuseni. Selline ilu loob visiooni, paneb mõtted liikuma, annab tõuke tegutsemiseks...

Sain tõuke ja tegutsesin...

Patta panin verkjad vöödikud ning tavavahelikud, pajast võtsin beeži-pruuni-rohehalli-roosa-punase-värvilise ilu.





Ja seeni jagub, jagub veel küllaga, jagub isegi puuriidas olevatele halgudele ning koduõue murudele.

KODUKÜPSETATUD LEIB

Tõsi see on, et rukkileiva küpsetamise kohta kehtib vanasõna: "Harjutamine teeb meistriks". Asusin taas asja kallale, seekord kolmandat korda. Ma ei väida, et kaks esimest leivategu aiataha läksid, ei, seda mitte – leivad olid maitsvad ja ära nad söödi, aga midagi jäi siiski puudu…

Maarjalaadalt tõin koju nn. leiva küpsetamise täiskomplekti: juuretise, täistera rukkijahu ja rukkilinnase jahu. Retsepti sain ka kaasa. Omalt poolt maitseelamuste rikastamiseks lisasin goji marju ja köömneid.

Pühendusin leivateole. Võtsin aja maha, ei kiirustanud, ei teinud teisi toimetusi, ei olnud kordagi pahuras tujus... Kõik sujus väga kenasti.

Ah, milline õnnis tunne oli, kui ahjust võtsin välja isuäratava välimusega, ilusa tumeda värviga ning krõbeda koorikuga leivad.
Võtsin pätsi, lõkasin viilu – leib ei olnud väga õhuline, oli parajalt tihe, oli rikkaliku magushapu lõhna ja suurepärase maitsega. Sõin niisama. Vorstiga ei söönud, see oleks hea asja raiskamine.

Kodus tehtud leivast paremat ei ole.

VALGE JA KILLUKE PUNAST
selline oli tellija soov











Mul on vist tavaks saanud (enalegi üllatusena just täna tõdesin seda, kui hakkasin taas kaunitele luuleridadele mõtlema), et olen eelnevate pulmaalbumite postitustele lisanud ka luuletuse. Jäägu siis nii nüüd ja edaspidigi...

***
Ma tean ma ei unusta
kunagi seda päeva
kui adusin et saan
tänada sind
hea ja halva eest
truuduse ja truudusetuse
rõõmu ja kannatuse
eest – kõige
eest mida olen
saanud tunda
sinu pärast ja
sinuga koos

Jaan Kaplinski
(ARMASTUSE VALGUS Valik eesti armastusluulet)

JA JAHTUNUD SÜDA JÄTA ILMALE...

Pulmaalbum, mille iseloomustamiseks valisin Ernst Enno luuletuse „Ja jahtund süda jäta ilmale...“ raamatust „SINA JA MINA eesti luules“.



Me armastus viib ilmas kitsast rada,
Läeb ees ja ütleb: tule järele!
Ma viin sind õnne kadumata koju;
Sa jäta kõik ja astu järele!

Üks jätab nii ja teine jätab teisiti
Ja igaüks nii omaette läeb,
Sest tuhat teed viib välja õnne juurde,
Teelahkmeid veelgi tuhat üle jääb.

Mis ühel õnn, on teisel ainult pete,
On nii ja teisiti kõik, mis siis on –
Kui kõik nii läbi käidud omaette,
Sa oled oma võimaluste onn.

Ja üks jääb siia, teine see jääb sinna,
Ja igaüks nii vaatab tagasi –
Kes välja läeb, see väljast leiab ilma,
Ja õnn ei leia teda iialgi.

Meid armastus viib ilmas kitsast rada –
Kui lähed, mine iseendasse
Ja tuhat leeki võta teele kaasa –
Ja jahtund süda jäta ilmale.