PIIBELEHEKIRJALINE

Haapsalu salle olen kudunud mitmeid ja kõik on nad olnud erinevate mustritega. Kõigile tuntud piibelehe mustrit pole mul siiani tahmist olnud varrastele luua. Võib-olla sellepärast, et oma populaarsuse poolest on see alati „ülikootav“ olnud või siis sellepärast, et see mind eriti ei kõnetanud või hoopis sellepärast, et on palju hulga põnevamaid mustreid.

Nüüd, just piibelehtede õitsemise ajal, tekkis soov piibelehekirja järele. Salli kududes hakkas muster aina enam meeldima ning lõpptulemus oli igati kena.

Pööratud piibelehekiri (Siiri Reimann, Aime Edasi „Haapsalu sallid“ lk. 59)
Suurus 180 x 70 cm
Lõng „Hea“ 30/2
Varras 2,75

Pildid nii toas, kui väljas.
Lahkudes jätsin kivile (Vinso rändrahn, Sannakivi) mündi...

TÜTARDELE

Läinud aasta viimasas postituses näitasin tallevillasest lõngast kootud kardigani. Ühtlasi mainisis, et sellest samast lõngast saavad ka tütred omale kampsunid. Nii see ka läks. Sama tegumood kiideti heaks ning soojad kodukootud kampsikud valmisid vaevata.

Kuigi antud kudumine on juba minevikuhõngulise maiguga (tume valmis jaanuaris ja hele oli veebruari alguseks valmis), tõstan selle teema siiski päevakorda. Nimelt, värskelt kudusoojade kampsunite pildid jäid tookord tegemata ja blogisse panemata. Otse varrastelt ja kohemaid sai kampsunid tütardele Tallinnasse saadetud.
Aga, nagu öeldakse, igal asjal oma aeg. Nii ka nüüd, oligi hetk, mil kõik koos, nii tütred kui kampsunid, kohtusid. Ja pildidki said tehtud.
Palun, siin need on:

TUTTMÜTSID

Isakarule ja iseendale.
Et külmakraadid ja talvetuuled liiga ei teeks, on mõlemad kootud topelt lõngaga.
Mõlemad "tviidised" - lõngadeks sinine Rowan felted tweed ja beež Rowan fine tweed.
Mõlemad tutitatud. Ei saa salata, et minu mütsi tšintšiljatutt on kordades edevam kui Isakaru lõngatutt.