KÜMNESEriline aura ja rahulik rütm ärkab ellu, kui hakkan Haapsalu salli kuduma. Mustri valik, silmuste loomine, esimesed kümmekond sentimeetrit, viimane mustrikord, äärepits... Justkui päike tuleb välja, toob selle ka südamesse ja paneb õrnalt naeratama. Samm-sammult edasiminekust, headest emotsioonidest ja sihikindlast tegutsemisest saab õigel ajahetkel valmis midagi ilusat. Ilusat, mille haruldust saab ka raamile tõmmatuna nautida ning lõpuks veel piltidele jäädvustada. Imeline aeg.

Kümnenda, juubelihõngulise salli kudumine sujus eelkirjeldatud võtmes, hetkeni, mil sall ootamatult otse varrastelt ära osteti. Rahulik kulg asendus tormilise lõpuga. Ühe päeva sisse mahtusid nelja mustrikorra ja kahe äärepitsi kudumine, kokkuõmblemine ning raamile tõmbamine. Uhh!
Järgmisel hommikul paar kiiret fotoklõpsu ja läinud ta oligi, väljamaale, pruudi õlgadele (pruut ei oota).


Muster: „Lapiline 1“ Helga Rüütli salliraamatust.