MA MUUDKUI HEEGELDASIN JA HEEGELDASIN,
KUDUSIN JA KUDUSIN...Juuni on mul täitsa tubli kaalulengetamise kuu olnud - kokku kahanesid lõngavarud 1230 grammi võrra.
Nooremale tütrele kudusin lõpukleidi juurde varrukad (lõpetas gümnaasiumi):

Lõng: Katia Sevilla, 116g
Vanem tütar soovis heegeldatud, aga hästi paksu kampsunit, suurte nööpide, kapuutsi ja karvase äärega:

Lõng: Patons Caressa Express, 1007g
Kord jäi silma ilusates toonides lõngatokk:

Sellest valmis pikk ja lohisev sall, mida saab nii ja naamoodi kanda (pildil pikajuukseline tütar):

Lõng: Celebi Bukleron, 82g
Lisaks tšillimisele ja hängmisele tegelevad meie noored ka muude toredate asjadega - näiteks spordiga.
Telliti 2 uut footbag`i:

Lõng: lõngajäägid, 25g
Ja lapitekki on valmis juba 1,3kg!
KOKKADE ÖÖOli aasta 2001 või 2002 (täpselt enam ei mäleta), kui Vanemuise Väikeses Majas käisin vaatamas Eesti Draamateatri külalisetendust „Kokkade öö“.
Oli eriline etendus. Oli vapustav näitlejate mäng (osades Jan Uuspõld, Guido Kangur, Harriet Toompere, Jaanus Orgulas). Oli suurepärane lava- ja muusikaline kujundus. Laval läks lahti nii söögi kui ka üksteisele ära tegemine. Elu lõigati lahti nagu siga lamba raieskeemi järgi ja söödi toorelt ära.
On päris tuli
On road, mis valmivad
On kuumad inimesed
On tulised tunded
On külma närvi
On vahedad noad
On teravad mõtted
On otsekohesed ja julmad seisukohad
On tants, poks ja seks
On muusika
Mozarti Võluflööt
Rhythm ja blues
Lennatakse Leonardo lennukiga
Noa põgeneb jõuluvana saaniga
Auhindadest jäädakse ilma
Põletatakse maha Ritz ja Waldorf Astoria
Esineb Sting
Madridi Real ja
Viisteisttuhat neegrit
Selle retsepti järgi valmistasid kaks kokka ja nende naine restorani järgmise päeva menüüd.
On aasta 2009 ja enamjaolt hilistel öötundidel valmis peaaegu sama retsepti järgi minu „Kokkade öö“.

Algas kõik sellest, et minu ammuseks sooviks oli saada kööki kell, eriline. Kaubandusest ma seda ei leidnud, seega otsustasin ise teha, salvrätitehnikas, erilise. Idee oli, materjal oli, salvrätikuid polnud, erilisi. Ahvatlev plaan jäi pikaks ajaks toppama. Aega võttis ning lõpuks leidsingi, need erilised!!!

Ammune soov sai teoks - köögikell, eriline

Kell, seinal

Salvrätikutel olevad kokad hakkasid mulle kangesti meeldima. Vägagi tahtsin neid veel kusagil eksponeerida.
Vamisid kaks kokaraamatut.

Ühe raamatu sisuks on „Pere ja Kodu“ retseptikogud ja teise sisuks on „Kodukirja“ retseptiraamatud. (See suurepärane idee pärineb Pisiinglilt, aitäh talle!)

Köidetud „copting binding“ stiilis. Minu esmakordne katsetus (ilma otsese juhenduseta) sedaviisi kõita.

Selline lugu siis kokkadest ja öödest ja erilisest köögikellast...